InfoHub Logo

Qyzyqumnyń kindiginde otyrǵan Músirkep túıeshi alpystan asqan osynaý ómir jolynyń dál búgin qıyn bir tyǵyryqqa tirelgenin ishteı sezdi, áıtse de aldaǵy taǵdyry, tirshiligi alaı-dúleı daýylǵa ushyraǵan qum súrleýindeı múlde kómeskilenip, tipti joǵalyp ketetinin ázirge boljap bile qoımady.

Ázázil ashý kóterip ketti. Qorjyn tamnyń jaman esigin sart uryp jaýyp, qos ıyǵynyń ortasyna basyn sińire búkshıip syrǵaýyl qadaǵa baılanyp qazdıǵan qospaǵyna empeńdeı aıańdady. Artynsha úıden ujym dırektory Ámirshe shyqty, qýyqtaı shı barqyt shalbarynyń shańyn qaqqyshtap, qaqyrynyp-túkirinip, anadaı jerdegi qumda júretin vezdehodqa bettedi. Qunjyńdap ketip bara jatqan túıeshige birdeme degisi kep qaıyrylyp turdy da, lám demesten «á» dep qolyn bir-aq sermedi. Pákene tamnan úshinshi bolyp túıeshilikti qaıtse de alamyn dep esek dámemen ópektegen dırektordyń shoferi Qumbaı kórindi, bastyǵynyń shlápasyn ustap júr. «Ashýyńyzdy basyńyz, baseke, otyz jyl túıe sońynda salpaqtaǵan adamda qaıbir mı qaldy deısiz, keıinshe túlikti qýyp ákelip, sanap alamyn, — deıdi daýystap, — búginshe sizdi ortalyqqa jetkizip salaıyn». Tórtinshi bolyp etegine súrinip túıeshiniń kempiri kóringen, janary kúnge shaǵylyp jasaýrap turdy-turdy da, qoıý shań boratyp shyǵysqa bet alǵan bastyqtyń mashınasyn, batys bettegi bulym-bulym qum jotasyna búlk-búlk jelip sińip bara jatqan shalynyń qarasyn shaldy. Et júregi áldebir aıtyp bolmas jamanshylyqty sezgendeı janshyla soqty, ári-beriden atqaqtap aýzyna tyǵyldy.

Qum teńiziniń tolqynyna bir batyp, bir shyǵyp neǵaıbyl joqtyqqa jutylǵan Músirkep oılaǵan: «bul adamnyń ishki áleminde ár qıly janýarlar tyǵylyp otyrady, kisiniń minezin kele-kele solar ıemdenedi bálkim, — dep. Bireýdiń ishinde maımyl, bireýde jylan, keleside túlki jasyrynǵan. Álgi bastyq meni «maýbas túıesiń» dep bekerge jekigen joq, ishimde kishireıgen túıe júrse — júrgen shyǵar. Kúnderdiń kúninde ıesi qınalǵan, qystyqqan kezde sol jasyrynyp jatqan janýarlar oıanyp, bas kóterip, álgi kisiniń minezin muqym ózgertip, ózinshe ıkemdep áketetin sekildi ǵoı». Bul biletin Ámirsheniń ishinde buryn ylǵı bulbul saırap, máýeli baǵy sybdyrlap turatyndaı edi, búgin baıqasa, búgin emes-aý, birazdan beri ózgerip, sol máýeli baǵy bozaryp, jutap, jalańashtanyp bara jatqandaı ma; quıqyljyǵan bulbuldyń ornyn qarqyldaǵan qarǵa aýystyrǵandaı ma, áıteýir buǵan beımálim jaǵymsyz, yzý-qıqý mazań únge tolyp ketipti. Ótken joly aspan aınalyp jerge túskendeı shildede kelip, dastarhanynyń basynda qymyranyn iship otyryp jaman kidilendi, reńi kógis tartty. Qoparyla kúrsinip: «Bul qartaıtty ǵoı... qoı, bolmas, tústiktiń qatpa sıyrymen sút josparyn oryndaı almaspyz, ıt ólgen Rázan oblysynan asyl tuqymdy otyz sıyr satyp alǵanbyz. Ol jaqtyń sıyrlary kileń jelini jer syzǵan meshkeı, meımildep ıigish, kisi tilin túsingish bolady eken». Músirkep túıeshi ishinen: «Bastyq muny aıdaladaǵy maǵan nesin jyr ǵyp aıtyp otyr», — dep tań qaldy. Ámirshe áńgimesin árige jalǵaı tústi: «Sonymen árqaısysy jeti myń somnan, ýdaı qymbat otyz sıyrdy satyp alǵanbyz, obalyna ne kerek, orys aǵaıyndar shart qaǵaz boıynsha vagonǵa tıep, aptalyq jolda jemdep, kútip myna turǵan Besaryq stansıasyna jetkizip berdi. Ózim oblysta mashınanyń qosymsha bólshegin izdep júrgenmin. Baıtúgelge: «Qabyldap al, ujymǵa jetkiz, kútimge qoı», — dep, qaqsap tapsyryp ketkenmin. Orys aǵaıyndar stansıanyń basynda sıyrlardy sanap tapsyrypty, vettehnık Baıtúgeldiń qolyna shart qaǵazyn, pasportyn ustatypty: «Tamyr, ary qaraı óziń jetkizip al, — depti. — Mynaý ár sıyrdyń aty, minezi, ne iship, ne jeıtini jazylǵan pasporty; ystyq kúnde shańdaq jolmen aıdama, toǵaıǵa jaıma, jer syzǵan jelinine kene jabysady, sheńgel tyrnaıdy, salqyn qorada usta, jem-shópti týrap, býlap ber», — dep ózderinshe bilgen aqylyn aıtyp qaıtyp ketedi ǵoı. Meniń joǵary oqý ornyn syrttaı bitirip kelgen vettehnıgim ne istegen. Qapelimde sıyr tasıtyn bıik qaýy bar júk mashınasyn tappaıdy; olardyń bári Syr boıynda shópte júrgen, aýdannan jáne járdem suramaıdy. «Á, qoı, atam qazaq maldy jaıyp aıdaǵan, tas jolmen tyrqyratsaq — otyz kılometr ishkeridegi ujym ortalyǵyna qazir-aq jetip baramyz, qaǵyńdy almaıdy», — dep sıyrshyǵa álgi janýarlardy jermen aıdaýǵa jarlyq bergen. Ózi jeńil mashınamen, jel jaǵymen júıtkitip ótken. Qyryq kún shildeniń kúni janyp turǵan. Asfálttyń qara maıy erip, balanyń eńbegindeı bylqyldap júrgizbegen soń sıyrlardy joldan shyǵaryp tastaqpen qýyp aıdaǵan ǵoı. Ári-beriden maldyń tuıaǵy ketilip, kózi kirtıip, shóldep, qatalaı bastaǵan. Óldim-taldym dep darıanyń panton kópirine jetkende, asyl tuqymdy bir sıyr tyrapaı asypty. Iirip sýǵa qulatqan eken, darıanyń jylymshy qoımaljyń sýyn ıiskep-ıiskep ishpepti. «Áıda» dep ary qaraı tyqsyra qýypty. Qoıshy, áıteýir, ystyqta qan qysymy artty ma, álde tústiktiń ańyzaq kerimsalyna tótep bere almady ma — ujym irgesindegi mal qorasyna jetkenshe taǵy eki sıyr ólipti. Ańǵal-sańǵal qoradaǵy byltyrdan qalǵan eski sańyltyrdy aldyna shashypty, álgi janýarlar tatyp almapty, sosyn máńgi vettehnık dalbasalap kók jońyshqa, jantaq oryp ákelip shetinen týrap beripti, sony talǵajý etken sıyrlardyń ishi ketipti, jalqaqtap jáne ekeýi ólipti. Oblystan qosymsha bólshekter, qural-saıman alyp aýylǵa kelsem, álgi mal dáriger mamanym: «Baseke, bes sıyrdy óltirip aldyq, ózderi óte áljýaz, túkke turǵysyz túlik eken, aktige qol qoıyńyz», — dep kózi bozaryp aldymda otyr. Jeti atasynan jiberip, túk qoımaı boqtadym, ıt terisin basyna qaptadym, ne paıda — óler sıyr ólip tyndy — endigisin ne qyldy eken, kóreıin dep sıyr qoraǵa barsam, tóbe shashym tik turdy, sizge ótirik, maǵan shyn, Múseke, álgi janýarlar jelini jer syzǵan, meımanasy tasyp meldektegen asha múıiz túlik emes, beıne, ishine saban tyǵyp qoıǵan tiri tulyptar sekildi, qabyrǵaǵa súıenip, sińirine ilinip ázer tur. Qolmen istegen isti moınymen kóteretin zaman. Álgi tirligimizdi estigen aýdan basshylary vettehnık ekeýimizdi talqyǵa saldy, jer-jebirimizge jetti, aı, búıtip bastyq bolyp istegenshe moıynǵa qorjyn asyp dúnıe kezip, el aqtap ketken tynysh shyǵar, áıteýir, ekeýimizge qatań sógis japsyrdy. «Ólińder, tirilińder — bes sıyrdyń ornyn toltyryńdar, ana tiri tulyptaryńdy emdep, jemdep qatarǵa qosyńdar», — dedi. Basqa túsken soń baspaqshyl, vettehnıkti kúndiz-túni sıyrdyń qasyna qaraýyl qylyp qoıdym da, ózim osylaı qaraı jóneldim. Jón biletin aqsaqal ǵoı, myna bir qıyn tyǵyryqtan qutylýdyń jolyn úıreter, qol ushyn berer dep sizge ádeıi at basyn tirep otyrmyn», — dep Ámirshe uzyn sózin ıip keltiredi ǵoı baıaǵy.

Músirkep túıeshi aıran-asyr, áńgimeniń túp-tórkinin túsinip otyrǵan joq. «Qum ishinde az ǵana túıeni baǵyp, syrt dúnıeden múldem maqurym qalyp júrgen mojantopaı malshydan nendeı aqyl shyǵady deısiń, balam», — dep sol jaǵyna jantaımaı ma. Dáp mine osy jerde Ámirshe buryn-sońdy bul baıqamaǵan, bilmegen, sezbegen minez ashty, áýeli bet terisi jybyrlady, ishinen áldebir maqulyq boı kórsetti. «Museke, mysyq pen tyshqan oıynyn oınap neǵylamyz? — dedi syzdanyp. — Otyz jyldan beri túıe sońynda júrip jegenińiz órkesh, ishkenińiz shubat, jiligińiz maıly, Qyzylqumnyń baıpatshasy sekildisiz, bizdiń de erteńgi kúnnen úmitimiz bar, toq eteri — jekemenshik túıeńizdiń bireýin berińiz, sosyn kóktemgi bota sanaý kezinde álgi máńgi bolǵyr vettehnık: «Úsh-tórt botany esepke qospaı, aktiden tys qaldyrdym, túıe túligi shyǵynsyz bolmaıdy, erteńgi shyǵynǵa zapas saqtadym, — degen. Sol úsh-tórt botany taılaq etip jasyn ósirip, aqpardaǵy mal sanynan shyǵara turǵaısyz. Siz bolyp, biz bolyp óz qotyrymyzdy ózimiz qasymasaq, syrttan eshkim kelip jyrtyǵymyzdy jamaspaıdy, aqsaqal», — dep pikir kelteńinde sýyp qalǵan kesesin tóńkerdi.

Sol mezette osy Músirkepke aldynda úsh búktelip maldas quryp otyrǵan aýyl basshysynyń ishinen ózge bir maqulyq zárlene ysqyryp, aıbat shekkendeı elestegeni. Janaryna ózge Ámirshe, basqa bolmys shalynǵan. Jaman titirkenip ishteı jıyrylǵany ras-ty. «Shyraǵym, paıǵambar jasyna kelip otyryp ókimettiń óz malyn ózine urlap ótkizip kúnáǵa bata almaımyn, — degen. — Ózimniń jelinin sozyp, sútin shaı qatyq qylyp otyrǵan ingenim bar, basyńa is túsip kelgen ekensiń — sony baıladym, berdim, mashınańa bas ta alyp ket, al, ókimettiń malyn butarlap berekesin ketirip kúnáǵa bata almaımyn». «Aý, aqsaqal, aldyńyzdaǵy túlikti eshkim eshqaıda arqalap alyp ketpeıdi, barsha tirlik qaǵaz júzinde júredi, tek eki-úsh taılaqqa kóndim... keshtim... kóshirdim... óshirdim dep qolyńyzdy qoıyp, tilhat berseńiz bolǵany». «Joq, shyraǵym, senen qaıtpasa, Alladan qaıtar, ana ingenimdi al, ózge malǵa kóz suǵyn qadaı berme, óıtip aram as-sý iship júre almaımyn». «Aý, aqsaqal, ókimettiń malyn ózińizge ıemdenip otyrsyz ba osy? Eregissem bárin sanap alamyn, ana Qumbaı pysyqtyń aldyna salamyn». «Ondaı ónerińdi ýaǵynda kórsetersiń». «Aý, aqsaqal», — degeni bolmasa sol joly bastyq sumdyq qalshyldap-dirildep jyn ıektegen baqsydaı ashýlandy, ishindegi sýyq maqulyq aýzynan atqyp shyǵa ma, sespeı qatyryp shyǵa ma dep seskenip edi, áıteýir, qospaǵyna minip, qum ishine qashyp qutyldy. Malyn jaıyp, sharshap, dińkelep keshkilikte oralsa — esik aldynda ingeni joq, álgiler burq-sarq etip, qaıta aınalyp kelip: «Keıinshe qunyn aqshalaı qaıtaramyz», — desip, mashınaǵa basyp áketipti. «Meıli, alsa-alsyn, jyrtyǵyna jamaý etsin, — dedi ishteı bul, — osymen qutylsam — aqsarbas qoı atarmyn». Óıtetin de jóni bar. Bul aýyldaǵy jalǵyz Ámirshe, ana áýelileý vettehnık qana emes-aý, osy kúngi kúlli jurt túıe túligi dese ezýin qıǵashtaı sozyp; «Zamany ótken túlik qoı», — desip, esirkep-músirkep qyr aınalyp qashady. Álgide bastyq «Aldyndaǵy túıeni sanap alamyn, ornyńa Qumbaı jampozdy qoıamyn», — dedi ǵoı, mundaı qoqan-loqyny talaı estigen. Túıesińir, qańbaq, sekseýil ósken meńireý qum ishine júregi daýalap eshkim kelmeı me: álde malmenen mal bolyp máńgilenip ketemiz deı me, áıteýir, túıe baǵýǵa jastar jaǵy julqynyp shyqpaıdy, jańa túıeshini taldyryp kúte-kúte munyń shydamy taýsyldy, sodan jadaǵashqa jarbıyp minip, er basyna jumyryn baılap, qyp-qyzyl shaǵyr ishine qaıyra sińedi. Beıne, ýaqyttyń ózi qum betine qaımaq bolyp uıyp qalǵandaı jyljymaıdy-aý, esh jyljymaıdy. Túıe ústinde kún júresiń, aı júresiń, jyl júresiń — aqyrysynda eshteńege alańdamaı, qyzyqpaı, kútpeı, emeksimeı, selt etpeı, jer ústinde aǵyny qatty ózendeı ózge tirshilik bar-aý dep oılanbaı, tolǵanbaı ýaqyt ozdyrýǵa úırenesiń, etiń óledi. Kókjıekte kóleńdegen sary saǵym baqı dúnıeniń kerýeni sekildi tizbektelip, jyljyp, aqyrysynda fánı jalǵanǵa asyǵyp, alasuratyndaı ma; árádik shalynatyn shól turǵyny — sińirli sekseýil jolaýshy adasyp ketpesin dep shanshyp qoıǵan qaraqshy qadaǵalamaı ma; jyldyń tórt maýsymynda al jasyl, al qyzyl, shıkil, qan qyzyl túske boıalyp tolqyndanyp, bulymdanyp jatqan alapat jotalar tarıhtyń kóshin, kerýenin baýyryna basyp jutyp jata beretindeı me, kóńil, beıne, taspen bastyrǵandaı selt etpeı seme túskendeı me, — túıeshiniń ózinshe sezetini, syrtqy dúnıeden qaǵajý qalyp, mineziniń, oıynyń, júris-turysynyń muqym ózgerip bara jatqandyǵy edi. Buryn: «Shynymen Qum adamyna uqsap quryp baramyn-aý, amandyq-saýlyqtyń mańaıyndaǵy tórt aýyz sózden basqany umytyp qalyppyn-aý», - dep ishteı tiksinetin, qorynatyn, endi ol sezim de joǵalypty. Ana joly geologtardyń alyp ınelikteı vertoletimen Baıtúgel kelip túsip: «Aqsaqal, bizdiń elimiz aspanǵa úsh adam mingen keme ushyrdy, álgi keme aspandy shyr kóbelek aınalyp ushyp júredi», — dep máz bolyp aıtyp edi. Kelesi jazda túıe júndeýmen jantalasyp júrip, sol úsh azamat jerge qaıyra qondy ma, álde áli zyr qaǵyp ushyp júr me — suraýǵa umytyp ketipti. Endigide qadap surap bilip alaıynshy: «Áı, sony bilgende, estigende maǵan keler-keteri bar ma, ózge qıal azdyq ete me maǵan?» — dep taǵy ishteı tyǵylady. Vettehnık Baıtúgel jyl aıaǵynda joly túsip kelgende: «Múseke, sizdi aǵaıyndaryńyz qazaqshany umytyp qalypty, ótken-ketkenmen túıeniń tilimen sóılesedi dep júr ǵoı, ishińiz pysqanda daýystap oqyrsyz», — dep «Myń bir túnniń» tórt tomyn ákelip bergen edi, basyna jastap júrip úsh márte oqyp shyqty. Kempiri bir kúni tún ishinde búıirinen túrtip oıatyp: «Oıbaı, qaqpas, buryn da saý sıyrdyń japasy emes, áýleki qıalı ediń, myna kitapty oqyǵaly «kánızak, periniń qyzy, hanzada» dep sandyraqtaıtyn bolypsyń», — dep álgi kitaptardy mazdaǵan oshaqqa tyǵyp jiberdi, qoly kúıip qutqara almaı qaldy... Ultany keýip, etek-jeńin jıyp tartylyp bara jatqan Aral teńizi jaqtan tórt táýlik boıyna tuzdy jel turyp, kózdi ashtyrmaı tıtyqtaǵany esinde. Áýelgi aptap ańyzaqqa ishin tartyp údeı soqqan sumqyl dúleı qosylǵan soń aspan men jer botqadaı aralasyp, tynysty taryltyp, ǵazaýat maıdany bastalǵandaı áser etti. Syrtqa shyǵýdyń ózi muń boldy. Minis qospaǵy úı irgesine sulaı shógip, moınyn quryqtaı ǵyp sozyp, bozdap jatyp aldy. Morjanyń ishi de tórt táýlikke syńsydy. Saýyndaǵy arýana botasyn tanymaı, táltirek qaqty. Daýyl sál tolastaǵandaı bolǵan soń, túzge shyǵyp, olaı-bulaı qarasa, óristegi túıeleri basy aýǵan jaǵyna bosyp, toz-tozy shyǵyp ketipti. Sýsyn ishse, tamaq jese, sóılese aýzyndaǵy qyshyr-qyshyr qumnan qutylmady, jatsa tósegine tolady, júrse qoıny-qonyshynan sýsyldaı tógiledi, qaıda qashsa da «Qorqyttyń kóri demekshi — aspanǵa ushsa da, jeti qabat jer astyna tússe de sýsyldaǵan, qyshyrlaǵan, mezi qylǵan, tynysyn taryltqan, janaryna úımelegen, tabaldyryǵynan entelegen qum súreńinen, áı, qashyp qutyla almas. Saıda sany, qumda izi qalmaǵan túıelerin izdep kúnshilik jerdegi býra, atan baǵatyn Dosmaǵambettiń úıine buıda tartyp edi. Qurdasy úıinde maldasyn quryp, aǵash tostaqqa nasybaı úgip, qunjyńdap otyr eken, muny kórgen boıda tońqalańdap túregelip, qol berip sálemdesti, tórine ozdyrdy, sýsyn usyndy. Qum boraǵan dozaqtan qajyńqyrap, dińkesi juqaryp jetken qurbysyn bógde sózben seıiltkisi keldi me, kim bilsin, taqaýda ǵana qolyna kezdeısoq pýtevka tıip, Almaty mańyndaǵy «Alataý» shıpajaıyna baryp, demalyp qaıtqanyn áńgimeledi. Bir jarym táýlik selkildep jetken poıyzy da, qoıdaı qujynaǵan mashınasy da, úıdiń ústine úı turǵyzǵan sheberligi de tańsyq emes qoı. Músirkeptiń, ásirese tań qalǵany — álgi demalys jaıy oryn tepken jynys taýdyń ishinde úp etken jel bolmaıtyny, jyra saıynda balanyń betindeı súıkimdi órik, alma pisip, aıaq astyna tógilip jatatyny, shybyn, masa, kókkene, órmekshi degen mazasyz jándikterdiń yzym-ǵaıym joǵalǵany edi.

Qadalyp qaıtalap suraǵan. «Álgi jerde ollahı-billahı shynymen shybyn ushyraspady, tolqynyn taý-tasqa uryp saqyldap aǵatyn tentek sýy tis syndyrady, qulaqshynyma, etigime ilese jetken qumy qurǵyr otyrǵan, turǵan jerime sýsyldap tógilip berekemdi aldy, — deıdi Dosmaǵambet, — aq seısepti keń tósekke ústimnen qum sebile bergen soń bas dáriger — aınalaıyn órikteı ádemi kelinshek, ádeıilep astyma mashına berip, monshaǵa túsirip aldy, hrom etigimdi, qulaqshynymdy sheshkizip, jeńil báteńke kıgizdi, nesin aıtasyń, bylqyldaǵan, úlpildegen tósekke alǵashqyda etim úırenbeı, pysynap, berekem qashty, uıyqtaı almadym, qaıtqansha asyqtym».

Ras shyǵar, Músirkep ózi kórmegen jerdi basyp, Qarataý asyp, ıt ólgen qıyrdaǵy shybynsyz saıda demalyp kelgen qurdasynyń áńgimesine qulaq qoıyp otyryp: «Eli azynaǵan, qumy tútegen Qyzylqumnan ózgeshe jer bar eken-aý? — dep ishteı tolqydy, kórgisi keldi. — Sonda qalaı? Shoqtaı ystyq, kúnsiz, uıytqyǵan elsiz, kózdi ashqyzbaıtyn tútegen qumsyz, túıesiz tynysh uıyqtap, máýe jep, salqyn bulaqtyń sýyn iship, saıaly baqta seıildep ǵumyr keshetin ózi quralpy shaldar bolǵany ma? Bálkim, ańyz ǵyp aıta beretin, paıǵambar jasynan asyp, júz jasaıtyn aqsaqaldar sol ólkede kólbeńdep órip júrgen shyǵar-aý!» Joǵalyp ketken túıelerin izdep taýyp, qaıyra súrkilge salyp qýyp kele jatyp ta, Tóbequdyqqa jetip, buıda tartyp, qospaǵyn shógergende de, álgi Dosmaǵambet aıtqan «shybynsyz saı, alma jep seıildep júrgen shaldar» jadynan tegi shyqpaı qoıǵany. Kópke deıin álgi tosyn sýret, basqa boıaý, oı sergiter tirshilik tynysy, ádemi tabıǵat túsine kirip qobaljytyp júrdi, keıinshe beınet janshyp umytylyp úlgerdi. Álgide ájeptáýir bastyq Ámirsheni sonsha renjitýdiń, túńiltýdiń ne oraıy bar edi? Ebelektiń tamyryndaı jińishkerip jetken kezde aıtqanyn isteı salsa, maqul dese aýzy qısaıyp qalmas ta. Júıkesiniń juqara-juqara qańyltyrǵa aınalyp bitken jeri, jińishkeniń uzara-uzara úziler tusy osy bolar, sirá?! Áýeli osydan biraz buryn eki jylda bir botalaıtyn túıe túligi paıdasyz eken, jylyna eki balalaıtyn toraı ósiremiz dep túıeni aýyl syrtyna uzatyp aıdap saldy. Jeli azynaǵan, qumy boraǵan, kúni aptap, sýy jylymshy etekte shoshqanyń baby bolmady ma, álde ol shirkindi qoıǵa uqsatyp qyrǵa aıdaǵan baqtashynyń kórbilteliginen be — áıteýir, ish tastapty, ıt qýalapty, baıalyshtyń tamyryn qazypty, aqyrynda qumǵa sińgen sýdaı tyraǵaılap tozypty. Bul beıbaq túıelerge endi kóńil bóliner, júnine yntyq, etine jetikter kóbeıer dep kúptilenip júrgen; kóz tıdi me, álde zamannyń qateri me — ıir moıyn momyndary alapat aýrýǵa shaldyqty, mań-mań basyp jaıylyp júredi de, aıaǵy aspannan keledi, «o, ne boldy?» — dep úlgergenińshe qarny kebejedeı qampıyp jantásilim etedi.

Bul kóktem aıadaı aýylda kókkene, órmekshi kóbeıgen soń basshylar qarjy bosatyp, qurylysshy jaldap úı-úıge taqtaı eden tósetken. Qoly eptiler taqtaıdyń astyna, qańyltyr shatyrly ústine shynyly maqta sińirgen. Mezgil óte ár qorada burqyrap jatqan shynyly maqta jelmen ushyp, súrlem salǵan shuqyrǵa, jońyshqalyqqa, jemge túsipti. Kózge shalynbaıtyn usaq ıne súrlemmen, jemmen ilesip maldyń asqazanyna ótipti, júrekke, baýyrǵa darypty, tas keneshe jabysypty. İshki saraıyna shynyly maqta ótken túlik qatarǵa qosylmaıdy eken. «Júrekjardy» degen alapat keldi, — dedi osy Ámirshe, — qalǵan túlikti túre qýyp qum ishine ketińiz, qarańyzdy batyryńyz». Onsyz da ótken jylǵy qurylysshynyń kesapatynan talaı qospaq, ingeninen aıyrylyp, aýylǵa syımaı, ishteı qan jylap júrgen. «Jer shetine qurysam — qurıyn, — dep bekindi, — áıteýir momyndarym aman bolsa dátke qýat».

Az ǵana dáýletin qara atanǵa artyp, bir túıege kempirin otyrǵyzyp, kelesige ózi minip, tyrnasha tizilip, Keńqoltyqtyń aıtaqyryna kelip jetken. Munda bir táýir jeri — qaqtyń sýy bar, qan shildege deıin túlik shóldemeıdi, arǵy jaǵynda jan násip. Baıtúgel: «Sýdy vodavozben jetkizemin, shópti úıemin», — dep aýyzben qaryq qylyp shyǵaryp saldy. İldebaılap, ilinip-salynyp qabaǵy salyńqy kúzdi, úrgini ulyǵan qysty artqa saldy; sońynan sý da, jem de kelgen joq, ırek moıyn momyndary aıaǵynan jaıylyp kúneltti. Áıtse de sol Baıtúgel qys ishinde alyp vezdehodpen saý etip kelip «qurylysshylardyń ystyq aýqatyna» dedi me, «dırektordyń demalysqa shyǵýyna» dedi me — qos órkeshi baladaı taılaqty tizege basyp, jaıratyp soıyp alyp ketti, munyń qolyna mór basylǵan bir japyraq qaǵaz ustatty. Kelesi jazda beti qaq-qaq aıyrylǵan Keńqoltyqtyń uly jazyǵyna sý izdegen geologtar keldi, mashınasy munsha kóp bolar ma, qońyzsha qaptap, ár qıyrdan burǵy salyp, jer qazýǵa kiristi. Qaýǵa saqal qaýqyldaǵan jigittermen qazan-aıaǵy aralasyp tura berer me edi, Músirkeptiń kóńilin kúdik kemirdi. Taǵy da saǵymy sylańdaǵan qıyrdan mashınasyn bajyldatyp Baıtúgel jetip keletindeı kórindi jáne de qyrynda jaıylyp júrgen momyndaryn jaıratyp salatyndaı elestedi. «Qoı, á!» — dedi bir kúni, — búıtip sútke tıgen ury kúshikteı bop buralyp júrmeıin, ishkeri qum túkpirine kóship keteıin, jurtymdy sıpalasyn, sıreksip qalǵan túliktiń basy bútindelgenshe jabaıy adam bolyp sol jaqta júre turaıyn, jumysshylardyń ystyq aýqatyna dep soıýǵa, ózge shyǵynǵa basqa bir amalyn qarastyrar, jerge qarap qalmas». Osy oımen Músirkep túıeshi qum ishine túpkirlep kóterile kóshti. «Baıǵus-aý, alapat shólde qatalap ólemiz ǵoı», — dep kempiri kemseńdep edi, qattyraq sóılep tyıyp tastady. «Baıaǵy babalarymyz osy ústirtpen Buqaraǵa kerýen tartqanda jolaı ár kúnshilik jerden qudyq qazyp, qum basyp qalmaý úshin shyńyraýdyń ishin sekseýilmen shegendep órip, betin jaýyp ketken, jer jaǵdaıyn tanıtyn bolsam — sol shyńyraýdyń birin taýyp alamyn», — dep jorta qorazdanady.

Kerýenin tartyp, momyndaryn sońyna ilestirip aptap jalaǵan qum ishine saǵymsha sińdi. Óstip baıaǵynyń bádáýıinshe bezip bara jatqan Músirkeptiń esine emis-emis balalyq shaǵy elestegeni. Uly súrgin soǵystyń aldy, bálkim, ıá, dúleı aldyndaǵy ishin tartqan tynshý kezi bolatyn, bir úıdiń úıelmeli-súıelmeli tórt balasy — Eráli, Beısenbaı, Músirkep, Esirkep arqasy qyrdaı aryq maıaǵa mingesip, alty qyrdyń astyndaǵy mektepke qatynap oqıtyn. Qum ishinen etektegi aýylǵa, mektepke ýaqytyly jetý qıynnyń qıyny, birde kishkentaı Esirkep uıyqtap qalady, oıatyp kıindiremin dep júrgende kún arqan boıy kóteriledi, keleside tizgindep qoıǵan jelmaıa shoqyraqtap, alystap ketedi, qoıshy, áıteýir, bular ushqasyp-tirkesip qyr betkeıden túsip kele jatqanda ekinshi sabaq bastalyp ta ketedi. Túıeni baqyldatyp shógerip, basqa uryp jatqanda jandaryna muǵalim jaqyndaıdy, ezýinde ýdaı ashshy mysqyl, janarynda yzanyń ushqyny: «Iá, túıege mingesken tórt sabaz, — deıdi keketip-muqatyp, — sender qashan keledi dep búkil mektepti qańyratyp qoımaıtyn shyǵarmyz, ıa, adamǵa uqsap oqıtyn bolasyńdar, ıa, shetterińnen tizip FZO-ǵa, ınternatqa aıdap toz-toz etemin, isim sendermen bolsyn, kór de tur». Óstip, ıtyrǵyljyń, urys-kerispen júrip, bular qatarynan qalmaı zerek oqydy, qartaıǵan ata-anasyna kómektesip túıe baǵysty, otyn tasydy, ot jaqty, tam saldy, taba nan kómdi. «Túıege mingesken tórteý» degen laqap attan qutyla almady. Osy kezge deıin ómir kerýeninde tórt jigit mingesip, ushqasyp tirshilik keship júrer me edi?! Arada alty-jeti jyl ótti, bular erjetti, alapat soǵys bastaldy. Eráli, Beısenbaı, Músirkep úsheýi áskerge alyndy. Músirkep tústik maıdanynda eki ret basynan ońbaı jaralanyp, kontýzıaǵa ushyrap, sol aıaǵyn syltı basyp, kórden qaıta turyp ketken arýaqtaı aýylǵa oralǵanda — eki aǵasynyń qaraly qaǵazyn oqydy. Qarttar jylaı-jylaı janary jas bop aǵyp, otbasyn sıpalap qalypty. Ókimet sóz járdemin aıamapty, áıteýir. Belin býyp, qanǵa sińgen túıeshilik kásipke jegildi, ákeden qalǵan búıshikti úıirdi, qańsyǵan jadaǵashty bútindedi. Kóp uzamaı sińirine ilinip otyrǵan ata-anasy shól turǵyny sekseýildeı mort syndy, aýyl shetindegi qorymǵa qos tómpeshik qosyldy. «Sonda qalaı?» — deıdi ǵoı. Músirkep jaýdan yǵysqandaı qum ishine sińip bara jatyp, — baıaǵyda túıege mingesken aǵaıyndy tórteý edik, basy asqar taýdaı bolyp bastalǵan uly ómir jolynyń aıaǵy jińishkerip suıylyp, úzilýge aınalǵany ma, sol Eráli, sol Beısenbaı jambasy sýyp qaı topyraqty qymtanyp jatyr eken?..» Sońyna ergen jalǵyz Esirkepti de saqtap qala almady. Aıtaıyn, ańǵartaıyn degeni — bul kúnderi myna momaqan túliktiń arqasynda Ámirshe, Baıtúgel ózi bolyp jarmasyp, ushqasyp-mingesip júrgendeı elesteıdi. Aıny-qatesiz baıaǵydaı: «Túıe baıǵusqa mingesýshi — Qumbaı qý bolmasyn deńiz?!»

Jaıshylyqta ish pıǵylyn qıyn kómgen mysyqtaı qymtap júretin sol jigit birde munyń úıinde araqqa toıyp otyryp, arǵy ańǵaryn ańǵartqan. «Bastyqty oıǵa-qyrǵa selkildetip tasımyn dep ishime shyr bitpedi, alty eshkiden basqa mal qutaımady, qatynym túıeniń kirtildek órkeshine jyl saıyn jerik — dep muńyn shaqqandaı boldy. — Buǵan da kóner edim-aý, ortalyqtyń shýynan, ósek-aıańynan, yryń-jyryńynan, shirketinen, kóringen ókimetshiden yǵyp turýdan, kishireıýden, kózge túspeýden ábden jalyqtym. Qaltań tompaq bolmasa dúnıe opasyz kórinedi, pensıaǵa shyqsańyz ǵoı, ózim osy túıeshilikke tisteı qatyp jarmaspaqpyn. Qum ishinde myltyǵyńdy shoshańdatyp ań qaǵyp, momyn túlikti betkeıge aıdap salyp, «tús aýzyma, tabys» dep shánıip jatpaımyn ba? Osy oıymdy dırektordyń qulaǵyna jińishkelep sińirip júrmin...» Sińir-sińir epeteısiz túliktiń arqasyna taǵy tórt erkek tizilip mingesip, túıe ústinen nesibe terip, yrzyq aıyryp júredi daǵy. Adamdardyń quqyn túsiný úshin eń áýeli óz álemińde, ishki dúnıeńde adam otyrǵany jón shyǵar. İshinde adam otyrsa ǵana basqa adamnyń muńyn, syryn uǵa alasyń, ol shirkinniń qasqyr ekenin, túlki ekenin, perishte ekenin aıny-qatesiz aıyra alasyń, emeýrinnen uǵasyń. Óz basy sońǵy jyldary ortalyqtan at izin sırek salatyn Ámirsheden, Baıtúgelden, Qumbaıdan góri túıelerdiń tilin tereńirek túsinetin bolyp júr. Shóldegenin kóz janarynan uǵady, jem tilegenin aıaq basýynan ańǵarady. Asyl tuqymdy sıyrlary ólgeli Ámirsheniń júıkesi juqaryp, «á, seni me» dep zárlenip shyǵa keletini, Qumbaıdyń «áıelim órkeshke jerik» degennen basqany umytyp, tıeksiz mańyraıyp kúletini; Baıtúgeldiń eshteńege qyńbaı, qyzyqpaı, elikpeı, «maǵan báribir, tek jer betinde soǵys bolmasynshy» dep qısaıǵan jerine qor etip uıyqtaı ketetini, muńsyzdyǵy — buǵan tegi túsiniksiz, beımálim, buldyr birdeme. Osy Qumbaıdyń kesirinen sońyna ergen jalǵyz qara inisi, ujymnyń mańdaı aldy ozat shoferi Esirkep oıda joqta... Qalaı bastalyp edi ózi? Bul elde burynyraq kezde kóktemgi mal tóldetý, kúzek, kúzgi kúıek kezinde aýdannan ár aýylǵa kómek berýge ókil shyǵady. Ókil kúıip turǵan naýqanǵa septesedi, kúsh-kólik izdesedi, aqyl-keńes beredi, murnyna sý jetpeı jantalasqan mamandarǵa qol ushyn beredi desedi ǵoı biletinder. Álgi ókildi ákesindeı kútý el ishinde saltqa aınalǵan. Bul jolǵy asqabaqtaı sómke kóterip, tomar galstýgi jutqynshaǵyn tirep syzdanyp kelgen jardaı dıly ókildi sol jyldary qonaq úı bolmaǵan soń Baı túgeldiń úıine túsiripti. «Kelinshegi epsekti, kút, kóńilinen shyq», — depti. Ókilekeń jas sorpa iship, terin basyp, jelpinip, ertesine bastyqtyń aldyna júginip aıaq laý suraıdy. Ókilge qarsy kelý — kúpirlik. Malshylardy aralaýǵa, qoralardy kórýge Esirkeptiń sý jańa mashınasy bólinedi. Ol kezde Músirkeptiń úıi Tóbequdyqta otyrǵan. Mashınasyna taý ǵyp tıegen, paılaǵan shóbi bar, keshkilik apaq-sapaqta inisi jolaı soqpaı ma. Áýelgide botalarǵa jibergen jońyshqa eken dep túıelerge qatty qýanbaı ma. Sóıtse, ókilekeń ortaqtyń shóbinen qıylyp surap alyp, aýdan ortalyǵyndaǵy úıine arttyrypty ǵoı. Keleside inisi qaýyn-qarbyz tıep aýdanǵa, ókilekeńniń úıine taǵy asyp barady. Onyń arasynda «Ókilekeńe sýsyn kerek bolyp jatyr», — dep eki-úsh márte qymyran quıǵyzyp alyp ketti. «Aý, kúıektiń qym-qýyt sharýasyna, sý tasýǵa kólik tappaı jatqanda ujymnyń mashınasyn óz múddesine dóńgeletken ókilekeńe jol bolsyn?!» — dep bul suramaı ma. Jolaı sýsyndaýǵa ernine kóldeneń basyp: «Tyrs etpe, ishiń bilsin álý-aı», — dep ándetip dymbilmestiń quqyn baıqatady. «Meıli, — deıdi Músirkep, — Ókil-ekeń de birdemeni bilip isteıtin shyǵar...»

Keler jeksenbide Ókilekeń ádeıilep túıeli aýylǵa soqty, jutqynshaǵy joǵaryly-tómen júgirip qymyrandy uzaq simirdi. Sosyn uzyn sózin ıip keltirip: «Qazaq dese ózimizge tıedi, áıtpese túıe shirkinniń súti asqazan, baýyr dertine myń da bir em, shýdasy tabıǵı fızıoterapıa ǵoı», — dep aspandatty kelip, osy ujymnyń soǵystan keıingi eki myńdaı túıesi sıyr quıymshaqtana suıylyp, qazir eki júzge ázer etkenin júdep otyryp tyńdady.

Júrerinde eki flágke toltyryp saýmal qymyran quıǵyzyp aldy. Aspan álemin qorǵasyn bulttar jaılap dym búrke bastady. Músirkep júni qyrqylyp, jalańashtanyp qalǵan júdeýlerin aıap, qum ishine aýdardy. Sút kóp, kómir azdyń kebimen artynan jem-shóp tıegen mashına áni-mini kelip qalar dep qaraılaýmen júrdi. Súmelektiń jylaýyǵy tópedi. İńirde inisiniń nán mashınasymen Ókilekeń men Qumbaı soqty, úsh marǵasqa jigit kabınaǵa syǵylysyp alypty. «Ókilekeń komandırovkasyn bitirip, endi birer kúnde aýdanǵa qaıtatyn edi, kóńil kótersin, jelpinsin dep aqbóken aýlaı shyqtyq», — dep mán-jaıǵa Qumbaı qanyqtyrdy. «Bul ýaqytta qańǵyp júrgen qaıdaǵy bóken, aýyp ketken, quryp bitken», — dep toqtaý aıtyp edi; anaý ekeýi ózeýrep kónbedi.

Erteńine tań alageýimnen nán mashınany zar eńiretip, qyp-qyzyl shaǵyl ishine sińip ketti. Iá, sol kúni... sanasynda jattalyp qalypty... ishki saraıy áldenege órtenip, kókiregine zapyran kóterilgendeı as batyrmaı alasuryp, quıryǵy qonys tappaı ketkeni esinde. Qaıta-qaıta qospaǵyna minip, qum otaǵa shyǵyp, súr qazydaı qyp-qyzyl bolyp erip, jalqyndanyp, kókjıekke sińip bara jatqan kúnge qaraǵan. Uzaq tesilgen saıyn jany shyrqyrap, bezektep ketken. Sap-sary bolyp tolqyndanyp jatqan meńireý qum ólkesi kóterilip-basylǵandaı, áldebir qupıa syrdy kórpesine jasyrǵandaı sezilip edi. Baıǵus júrek beker tilenbepti. Ertesine jota betkeıden jyǵylyp-súringen Qumbaıdyń sulbasy shalyndy. Qospaǵyn aıamaı qamshylap, taırańdatyp jetkeni sol-tyn. «Múıizi shańyraqtaı qulja qýyp júrip, mashınamyz aýnap ketti. Ókil de, Esirkep te mertikti» — dedi ázer tilge kelip. «Aý, esińnen aljastyń ba, álde kózderińe kóringen Qyzylqumnyń kezbe kıesi me, áıtpese áldeqashan tuqymy quryp bitken taý quljasy mı qaınaǵan qum ólkede neǵyp júr?» — dep suraýǵa ádisi jetpepti... «Qaıda-qaıda» dep... shólde qalǵan beıbaqtardy izdep, jónele beripti... Keıinshe baryp qanyqty, Qumbaıdyń «mertikti» degeni ánsheıin kóńiljyqpastyń sandyraǵy eken, búkis jotadan aýnaǵan mashına synbapty, qabyspapty, ókil-ekeńniń azdap mıy shaıqalypty, al Esirkep inisi ashylyp ketken kabınanyń esigine ezilip, máńgilikke kóz jumypty. Ýaı, páli-aı, tuqymymdy tuzdaı qurtyp, aldy-artymdy sıpalyp tuldyrsyz qaldym-aý bul jalǵanda dep shógip, shójip qum kezip qańǵyp keter me. Qaıǵydan esi aýsyp jabaıylanyp joǵalar ma. Iesiz qalǵan túıelerdiń bozdaǵany, muny izdep jaıylmaı joqtaǵany shydatpaı ózin qaıta qum ishinen qaıtaryp aldy. Dúnıede túıeniń jylaǵanynan azaly eshteńe bolmas, sirá... Iá, mal da, adam da ókimettiki. Birinen birin bólip-jaryp bereke tappaısyń. Áıteýir Músirkeptiń jatsa-tursa júregin tyrnap, jambasyna tas bolyp batyp júrgen túıtkili — aldyńǵy túliktiń jyl saıyn basy kemip, batar kúnde joqtyqqa, kókjıekke batyp bara jatqandyǵy edi. Ana Baıtúgel «keleshegi joq» degendi nege shegelep aıta beredi? Qumbaıdyń áıeli nege ylǵı jelmaıanyń órkeshine jerik bolady. Ánebir jyly áńgelekteı sóli syrtyna tepken kelinshegi ul týdy dep alyp ushyp júr edi. Jylymyqtyń óliarasynda jańa týǵan appaq botany «on úshinshi tentegimniń básiresi, súıinshisi bolsyn» dep en-tańba salyp, óbektep ketip edi. Óziniń bul óńirde qýraǵan sekseýildeı mańaıyna urpaq seýip úlgermeı; áýeli súrgin soǵystyń kontýzıasynan qulantaza aıyǵa almady, sońynan qosaǵyna oqys dert jabysyp, pushpaǵy qanamady — dińkelegen tuldyrsyz tirshilikti enshilep, ishten jıdip júrgeli qaı zaman?! Qoı, básireshil Qumbaıdyń qýanyshyn qyzǵanǵan sekildi bolmaıyn, qolyn qaqpaıyn dep únsiz tunjyraǵan. Ien Qyzylqumnyń ishinde kúnniń birsin-birsin batyp bara jatqan boıaýyn kórgenderińiz bar ma? Elsizde qańǵyǵan Músirkeptiń ishki álemine kókjıekke eńkeıgen qyzyl alaý aıtyp bolmas muń uıalatady. Jalqyn sheńber ózgeler aıta beretin qyzýy, kúıbeńi, tarbańy kóp táýliktiń qaıtyp oralmas ólshemi emes: júrek baıǵustyń beımálim saǵynyshqa, ilgeri úmitke asyǵa soǵýy, bir tamshy qannyń qum betine úzilip túsýi ispetti áser etedi. Qyzylqum men batar kún egiz, Qyzylqum — álemdik nurdyń bir japyraq bólshegi. İlgeride ákesi aıtyp otyrýshy edi; balam, atqumar kisiligi de, qamshy saldyrmaıtyn júırigi de buıyrmady, jer tabandaǵan túıeshi boldyń. Kúıip-janǵan qushtarlyqtyń qulyna aınalasyń, ózińdi tym erte óshiresiń, óıtkenshe asaý sezimińdi óltir; nemquraıdy, ábi-tábi túısikpen júz jasaýǵa bolady. Sosyn tilegińdi boıyńa, ǵumyryńa shaqtap tile, kóp kisiniń túbine túpsiz tilegi jetedi.

Aıtyp-aıtpady, qanmen kelgen qasıetti sanamen baǵyndyrý qıyn kórinedi, alǵashynda — kúıdi, jandy, egesti, dodaǵa kirdi, beline tusaý baılap palýandyqqa tústi, bireýdiń kóńiline tıdi, ıen dalanyń aıaǵy salaqtaǵan serisi, araqty kesemen ishetin jyndykeshi atandy, myrzalyǵyn maqtap óleń shyǵardy, mańdaı terin sypyryp tapqan tabysyn kartaǵa utqyzdy, qoıshy, áıteýir ákeńniń aqyly jaıyna qalypty, boıyn órtep bara jatqan qan qyzýy opat ete jazdapty. Sol alaý órtti el moınyna túsken zilzala soǵys óshirip tyndy. «Seri, saqy jigit» atalmaı, áldeqalaı dimkás dertten maıdanǵa barmaı, Aqqumynyń aq mańdaıly arý qyzyna sóz salmaı, ıa, óli emes, ıa, tiri emes, ábi-tábi ildebaılap yńyrsyp, esekpen sekseýil tasyp, ferme meńgerýshisin soǵysqa, sybaǵaǵa shaqyryp sybyrlap júrgender ozdy. Ozbasa da qyryq qatpar pıǵylyn kózir ǵyp mátibısip tirlik keshti. Músirkepti aq kóńildik, dańǵyraqtyq jińishkertti. Muny zamanynan pálenbaı jyl, ıa, erte týǵan, ıa, aýzyn ashyp júrip kesh qalǵan dep mysqyldap, túıe qaıtaryp, alastap elsizge shyǵaryp saldy. Shańqaı túske kóp kidire almaǵan, ekindige erte domalaǵan shildeniń kúnine uqsady. Batyp bara jatqan kúndi kórse ilgeridegi áke tálimi, óziniń qyr astynda qalǵan shýly súrendi kókpardaı bozbala shaǵy eske túsedi.

Alaý kúndi óz qyzýy órtep qurtady eken ǵoı sóıtse. Batar nurdyń boıaýy túıelerdiń nárkes janaryna tunyp qalypty. Kún, beıne, pyshaq tıgen qaýyndaı sóli sorǵalyp turdy-turdy da, borpyq qumǵa sińip joǵaldy. Túıelerdiń janary jasyldandy. Qyr astynan málin ulyp, shıbóri jylady. Juldyz syrǵalar sáýsildep aspan kógenine tizildi. Túıeshiniń taqymy dymdanyp, quıymshaǵy qaqsap aýyryp, aıaǵyn jer tartty. «Jer tarttydan» shyǵady, qaıdan ushyrasqanyn qudaıym bilsin, osydan biraz buryn momyndarǵa «tine» derti jabysty. Ineniń kózindeı tas kene terige sińip, etke ótip, túıe qansha jaıylsa da, shyr juqtyrmaı súlikshe soryp azdyrady, aqyrynda jer qaptyryp aıaǵyn sozdyrady. Baıtúgel qalyń kitap aqtardy, oblysqa, aýdanǵa attandy, tinege qarsy daýa tappady; bireýler kúrishke, maqtaǵa gerbısıd sepkennen qashqan tózimdi jándik dese, bireýler sýy tartylǵan teńiz túbinen tesip shyqqan qubyjyq desti. Bite, qyrǵulaq, qatpa, topalań, qarasan aýrýyna shıpa tabylypty, al, myna sumdyqqa eshqandaı em qonbady. Dertke shaldyqqan artyqtardy qynadaı qyryp baýyzdap, etke jóneltti de ózge azǵana arýana, maıa, qospaqty ıen ólkeniń túpkirine aıdady. Qyr astyndaǵy boıdaq jaıatyn Dosmaǵambettiń de kórgen quqaıy osy dep estidi. «Ash páleden qash pále» dep basshylar úsh kúnshilik jerdegi ortalyqtan endi vezdehod jaldap kelmese, Músirkeptiń qorasyna tiri pendeniń at izin salýy muqym qıyndady. Az aıt, kóp aıt — ıen ólkede sekseýil kóleńkesindeı kólbeı, aldamshy saǵymdaı buldyrap, ıa, dúnıede bary-joǵy belgisiz, ıa, adam jany tózgisiz jalǵyzdyqqa eti úırenip, qıal keship júrgeni. «Osy men kimmin?» — degen saýalǵa sońǵy márte júgingen, — jumyr basty pendemin be, álde tórt aıaqty túliktiń álde kóleńkesi, álde elesimin be? Manaǵy Ámirsheniń: «Osy joly qaıtsem de túıeshilikten alamyn, el ishine kóshesiz, ornyńyzǵa myna Qumbaıdy qoıamyn, tazdyń shashyndaı seldiregen júz qaraly túıege shamasy jetedi, — degeni úırenshikti qoqan-loqysy, álde shyny — ol arasyn aıyryp jatpapty. «Túliktiń túbine jetken — júrekjardy, tine derti emes, myna senderdiń jerge qaraǵan jaman peıilderiń», — depti bul. Bastyq: «Baıaǵydaǵy aqpardan tys qaldyrǵan artyq botany nedárá maıaǵa ósirmediń, «jarat, jyrtyǵyńdy bútinde» dep aldymyzǵa kóldeneń tartyp bermediń, aýdannan kelgen qulja qýǵysh ókilge ishki syrdy jaıyp salypsyń», — dep onsyz da synyqtan syltaý tappaı júr eken. Álgi sózi otqa maı tamyzǵandaı bolypty. Emen ıilmeıdi, mort synadynyń keri keldi. Tabanda qalamyn sýsyldatyp qolhat jazdy, kúndelikti et, jún josparynyń oryndalýy, ortaqtyń sharýasy Músirkeptiń mıyna kirip-shyǵar emes, tipti alys-beris bastyq eken-aý, ókil eken-aý dep aıyryp jatpaıdy, bárin «botam» dep keketedi, mezgil aǵymynan syrt qalǵan, kisilikten tegi maqurym, buǵan salsań — qalǵan azǵana túıeni shólstannyń ishine qashyryp, shashyp qurtyp jibermekshi, esiń barda elińdi tap demekshi — elirme qıalımen erterek eseptesip maldy Qumbaıǵa ótkizýge jarlyq berdim... dep jazypty. Músirkeptiń ózine oqytty. İsterińdi istep al degen adamsha sýyq jymıyp, ustaramen qyrǵyzǵan qaýyn basyn sıpady. İrgege shyrt túkirdi. Túıeshiniń ishki álemi osy mezet burqasyn úıirgen shólstandaı áýeli túkti sezdirmeı, kórgizbeı jiberdi de, birsin-birsin janarynan munar aıyqty. Jan qýysynan ózegin sýyryp alyp tastaǵandaı, beıne, tıegi taıyp ketken dombyradaı tanaýynyń astynan maǵynasyz mańqyldapty. «Maqurym» degen sózdi túsinbedim, balalar, álgide asyl arýana sonshama bozdap, kúńirenip edi, baıǵus basym qum ishiniń oty azaıǵanyn aıǵaqtap tur ma dep edim, meni azalaǵan syńaıly ǵoı» depti. Sodan soń qamshysyn alyp, belbeýin býynyp, súıretile basyp, úıden shyqty, minis qospaǵyna qonjıdy, kókjıekke eńkeıgen kúnniń sońynan búlek qaqty. Barsha oıy, sanasy, mansuq quqy, qıaly bir núktege toǵysqandaı sezilip, jalqyndanyp jatqan qum ólkege emine empeńdep... sonda dep kúbirledi... alystan kóterilgen quıyn ba, álde josqyndap bara jatqan ıir moıyn momyndary ma, irimtik shań kóterildi... sonda... sonda ishki álemi kóshi ketken jurttaı qulazyp qamshykesti nardaı bozdaǵysy kele me... sonda... qapelimde sózdi de, sóıleýdi de tars umytty, qulaǵy bitip, yzyń etken dybysty estimeı qaldy... sonda... sonda... kók shandyr kóntaqym sulbam baıaǵy Beısenbaıda, Eráliden, Esirkepten artyq bolyp pa, qatqan týlaqty qashanǵy súıretedi, buldyrsyz, budyrsyz uly ómirdi qashanǵy mezi etedi bul... dinim de, dilim de momyn túliktiń ortasynda... «maqurym» degen maǵan arnalǵan sóz shyǵar...

Alyp nur qan qyzyldanyp bara jatqan.

Osy oqıǵadan apta óte aýyl syrtynda boıdaq túıeni baǵatyn Dosmaǵambet pen Qumbaı shólstanda shyǵandap otyrǵan áriptesi — Músirkeptiń úıine kelgen. Shalynyń aptadan beri qaıda júrgenin kempiri aıta almady. Sodan bular «o, tobalap» pyshyrap jaıylyp júrgen mal ishine shapty, tabanynan taýsylyp izdemegen, súzbegen shaǵyly qalmady. Tegi bolmaǵan soń ortalyqtan vertolet shaqyrtty. Qyzylqumdy kartaǵa túsirip júrgen qaýǵa saqal geodezıst aspanǵa ushatyn alyp ınelikke minip, Ógizsaıdyń boıyn tintidi. Jaý jolyn sharlady. Tóbequdyqtyń ishine tústi... aqyrynda moınyna sý ketip «tappadym» dep dińkelep qaıtyp oralǵany sol edi, az ǵana túıesin aıdap teristik betten qalqıyp shyǵa kelgeni. Ózi de betinen tozańy shyǵyp, ábden júdepti, astyndaǵy qara nary ıreleńdep, dińkelep qalypty. Beıne, osynaý meńireý qum ólkesiniń kezip júrgen qydyr ıesindeı, bereke bazaryndaı, bas ıesindeı, keshegi ótken qyzyq dáýrendeı, búgingi tirligindeı elestep ketkeni. Túıeshi Músirkepsiz Qyzylqum tul, Qyzylqumsyz Músirkep jetim! Jyldar óter, zaman jeli zaýlaı soǵar, urpaq aýysar, qum shaǵyly jóńkilip kósher... sol qara nar, sol túıeshi kári sekseýildiń ebedeısiz kóleńkesindeı bolyp qyzyldyń qumyn keship áli júr desedi.

---