- 05 naý. 2024 00:46
- 202
Qyzyqty ańdar
Uıymdastyrylǵan oqý is - áreketiniń tehnologıalyq kartasy
Bilim berý salasy: Densaýlyq
Uıymdastyrylǵan oqý is - áreketi: Dene shynyqtyrý
Taqyryby: Qyzyqty ańdar.
Maqsaty: Berilgen tapsyrmany zeıin qoıyp oryndaýǵa úıretý. Oıyn arqyly balalardyń qımyl is - áreketin damytý, tulǵa bitimderimen aıaq qol, keýde bulshyq etterin jetildirip ony ári qaraı damytý. Balalardy eptilikke, shapshańdyqqa tárbıeleý. Ujym bolyp birlesip oınaýǵa tárbıeleý. Kórnekiligi: Oıyn, beınetaspa ańdar týraly, sýretter, orman sýreti.
Qoldanylatyn ádis – tásilderi. Túsindirý, kórsetý, kórnekilik, saıahat.
Pánaralyq baılanys: Qorshaǵan ortamen tanysý.
Tárbıeshiniń is - áreketi
Balalar ádemi áýen yrǵaǵymen sheńberge turady.
Tárbıeshi: Balalar, qonaqtarmen amandasyp alaıyq. - Qazir biz beınetaspadan kúndi, kúnniń nuryn kóremiz. Ol jarqyrap nuryn shashyp tursa qalaı qýanamyz.
Kirispe bólim:
Sheńber boıymen júrý,
Aıaqtyń ushymen júrý ókshemen júrý,
Júgirý, demalý jattyǵýlary,
Tárbıeshi: Balalar sender ormanǵa saıahatqa barǵylaryń kele me? Orman alys. Ol úshin jattyǵýlar jasaımyz. Alǵashqy qalypta túzý turý..
1. Basqa arnalǵan jattyǵýlar
1. Alǵa
2. Bastapqy qalypqa kelý
3. Artqa ıý
4. bastapqy qalypqa kelý (2 - ret)
2. Iyqqa arnalǵan jattyǵýlar
1. Oń ıyqty kóterý.
2. Bastapqy qalyp
3. Sol ıyqty kóterý
4. bastapqy qalypqa kelý (2 ret)
3. Qolǵa arnalǵan jattyǵýlar
1. Qoldy alǵa sozý
2. Joǵary sozý
3 Janǵa sozý
4 Bastapqy qalypqa kelý (2 ret)
4. Belge arnalǵan jattyǵýlar
1. Ońǵa ıilý
2. Bastapqy qalypqa kelý
3. Solǵa ıilý
4. Bastapqy qalypqa kelý
5. Aıaqqa arnalǵan jattyǵýlar
1. aıaqty qosý
2. tizeni búgý
3. Bastapqy qalypqa kelý
Sappen júrý
Shalshyq sýdan sekirý
Tastardan sekirý
Butalardyń arasymen júremiz.
Balalar, ormanǵa da jettik.
Ormandy aralaıyq, bir - birimizden adasyp qalmaıyq. Ormanda qandaı ańdar bar? (Aıý, qoıan, qasqyr túlki, shıbóri t. b. beınetaspadan qımyldaryn kórsetý)
Oıyn: «Qasqyr men qoıandar»
Balalar endi elge qaıtamyz.(Ormannan alǵan áserin aıtady)
Búgingi saıahat senderge unady ma?
- Qaı jerge saıahatqa bardyq? Nelerdi kórdik?
(Madaqtaý)
Balalardyń is - áreketi
Balalar bári bastaryn ıip, amandasady.
Balalar «Alaqaı» qýanyp dep alaqandaryn shapalaqtaıdy.
Kórsetilgen jattyǵýlardy jasaý.
Jalpy jetildirý jattyǵýlaryn jasaıdy.
Jattyǵýlardy qyzyǵa oryndaıdy.
Ormanǵa keldi, ańdardy tamashalaıdy.
Oıynnyń sharty: Qoıandar sábiz jep otyrady. Kenetten qasqyr kelip qalady. Sender qashyp shóp tasasyna tyǵylasyń - dar. Ustap alǵan balany qasqyr alyp ketedi. Oıyn osylaı qaıtalanady. - Unady
- Orman
- Qyzyqty ańdar
Bilim berý salasy: Densaýlyq
Uıymdastyrylǵan oqý is - áreketi: Dene shynyqtyrý
Taqyryby: Qyzyqty ańdar.
Maqsaty: Berilgen tapsyrmany zeıin qoıyp oryndaýǵa úıretý. Oıyn arqyly balalardyń qımyl is - áreketin damytý, tulǵa bitimderimen aıaq qol, keýde bulshyq etterin jetildirip ony ári qaraı damytý. Balalardy eptilikke, shapshańdyqqa tárbıeleý. Ujym bolyp birlesip oınaýǵa tárbıeleý. Kórnekiligi: Oıyn, beınetaspa ańdar týraly, sýretter, orman sýreti.
Qoldanylatyn ádis – tásilderi. Túsindirý, kórsetý, kórnekilik, saıahat.
Pánaralyq baılanys: Qorshaǵan ortamen tanysý.
Tárbıeshiniń is - áreketi
Balalar ádemi áýen yrǵaǵymen sheńberge turady.
Tárbıeshi: Balalar, qonaqtarmen amandasyp alaıyq. - Qazir biz beınetaspadan kúndi, kúnniń nuryn kóremiz. Ol jarqyrap nuryn shashyp tursa qalaı qýanamyz.
Kirispe bólim:
Sheńber boıymen júrý,
Aıaqtyń ushymen júrý ókshemen júrý,
Júgirý, demalý jattyǵýlary,
Tárbıeshi: Balalar sender ormanǵa saıahatqa barǵylaryń kele me? Orman alys. Ol úshin jattyǵýlar jasaımyz. Alǵashqy qalypta túzý turý..
1. Basqa arnalǵan jattyǵýlar
1. Alǵa
2. Bastapqy qalypqa kelý
3. Artqa ıý
4. bastapqy qalypqa kelý (2 - ret)
2. Iyqqa arnalǵan jattyǵýlar
1. Oń ıyqty kóterý.
2. Bastapqy qalyp
3. Sol ıyqty kóterý
4. bastapqy qalypqa kelý (2 ret)
3. Qolǵa arnalǵan jattyǵýlar
1. Qoldy alǵa sozý
2. Joǵary sozý
3 Janǵa sozý
4 Bastapqy qalypqa kelý (2 ret)
4. Belge arnalǵan jattyǵýlar
1. Ońǵa ıilý
2. Bastapqy qalypqa kelý
3. Solǵa ıilý
4. Bastapqy qalypqa kelý
5. Aıaqqa arnalǵan jattyǵýlar
1. aıaqty qosý
2. tizeni búgý
3. Bastapqy qalypqa kelý
Sappen júrý
Shalshyq sýdan sekirý
Tastardan sekirý
Butalardyń arasymen júremiz.
Balalar, ormanǵa da jettik.
Ormandy aralaıyq, bir - birimizden adasyp qalmaıyq. Ormanda qandaı ańdar bar? (Aıý, qoıan, qasqyr túlki, shıbóri t. b. beınetaspadan qımyldaryn kórsetý)
Oıyn: «Qasqyr men qoıandar»
Balalar endi elge qaıtamyz.(Ormannan alǵan áserin aıtady)
Búgingi saıahat senderge unady ma?
- Qaı jerge saıahatqa bardyq? Nelerdi kórdik?
(Madaqtaý)
Balalardyń is - áreketi
Balalar bári bastaryn ıip, amandasady.
Balalar «Alaqaı» qýanyp dep alaqandaryn shapalaqtaıdy.
Kórsetilgen jattyǵýlardy jasaý.
Jalpy jetildirý jattyǵýlaryn jasaıdy.
Jattyǵýlardy qyzyǵa oryndaıdy.
Ormanǵa keldi, ańdardy tamashalaıdy.
Oıynnyń sharty: Qoıandar sábiz jep otyrady. Kenetten qasqyr kelip qalady. Sender qashyp shóp tasasyna tyǵylasyń - dar. Ustap alǵan balany qasqyr alyp ketedi. Oıyn osylaı qaıtalanady. - Unady
- Orman
- Qyzyqty ańdar
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.