InfoHub Logo

QYZMET ETEM HALQYMA.
Maqsaty: ana tiliniń, týǵan halqynyń, kindik kesken jeriniń jalpy adamzattyq qundylyq retindegi mánin ashý. Ana tilin, óz ultyn, Otanyn súıýge tárbıeleý.
Mindetteri:
- ana tiliniń týǵan anasyndaı qasıetti de qasterli ekenin uǵyndyrý;
- ana tili men týǵan ultyn qasterleý arqyly óz halqynyń mártebesin ulyqtaý daǵdylaryn damytý;
- ultjandylyqqa, otansúıgishtikke tárbıeleý.
Shattyq sheńberi
Sh. Áldıbekulynyń «Janyma meniń úńilseń……» óleńin oqýshylar sheńberge turyp, kezekpen daýystap oqyp shyǵady:

Týǵan jerdiń taýynyń
Sýreti tur keýdemde.
Aǵyl - tegil jaýynyn
Unatarsyń kórgende.

Aq shýaǵyn shubatqan,
Janymda sónbes kúnim bar.
Ketpeıtin úni qulaqtan,
án - jyrymdy uǵyńdar.

Adaldyǵym - namysym,
Júregimde,
Qanymda.
Elim úshin bar isim,
Móldir shyqtaı arym da.

Týǵan jerdiń samaly
Ón – boıymda esedi.
Qusy ánge salady,
Aqsha bulty kóshedi.

Jarq - jurq etken jasyńdy
Kógimnen kórip súıinseń.
Tabasyń kil asyldy,
Janyma meniń úńilseń.

Dáıeksóz
Shákárimniń bir shýmaq óleńi oqylady:
Adamdyq borysh, at úshin,
Barsha adamzat qamy úshin,
Sert bergen eńbek etem dep,
Aldaǵy atar tań úshin.

Mátinmen jumys
«Oqyp úıreneıik» aıdarynda Keńshilik Myrzabekovtyń «Otanyńa qyzmet et!» óleńi tanystyrylady:
Otanyńa qyzmet et! Qyzmet et Otanǵa!
Balam saǵan, osy meniń buıryǵym da, batam da!
Qatardaǵy soldat bolý - júrý emes qatarda,
Qatardy qur kóbeıtkennen qatarynda atanba!
«Qataryńnan oz der edim, oǵan kózim jeter me?
Oza almasań, ozbaı - aq qoı, tek alqynba bekerge.
Týǵan jerdi men sıaqty túk qaldyrmaı arala,
Bara almasań, barmaı - aq qoı shetelge.
Men jımadym, jınamasań, jınamashy dúnıe,
Men sıaqty ony ózińniń jeńdir kóńil kúıińe.
Men sıaqty kesh oralma kelinime, úıińe,
Jan jarymdaı jaryń bolsa - aý kónetuǵyn ıińe.
Men sıaqty, men sıaqty……
(Men kimge úlgi bolyp em.)
Júrdim biraq Otanymnyń súrleý soqpaq jolymen.
Otanyńa qyzmet et! Qyzmet et Otanǵa!
Osy uranǵa rýhtan da, osy uranǵa tebiren!

Óleń oqylyp bolǵan soń, men «Otandy súıý otbasynan bastalady, Otanǵa qyzmet etkeniń, ózińniń jarqyn bolashaǵyn úshin qyzmet etkeniń» deı kele, mátin boıynsha suraqtar beremin:
*Otanǵa qyzmet etý kimge jáne ne úshin qajet?
*Qur qatardy kóbeıtip júrý degendi qalaı túsinesiz?

Oqýlyqtaǵy aýyzsha tapsyrmany oryndaımyz.
Oqýshylar aldymen óleńdi kezekpen daýystap, túsinip oqıdy. Bul ósıet - sózderdiń ıesi Úİ - Úİİİ ǵasyrlardan bastap Qazaq halqynyń dara memleket bolýynyń tarıhyndaǵy uly tulǵalardyń biri Kúltegin ekenin túsindirip, onyń Monǵol jerinde tabylǵanyna toqtalyp ótemin. Odan soń «Túrkilerdiń iri handyq memleketin qurǵan uly túrik qaǵanaty Kúlteginniń beınesinen batyrǵa tán qandaı qasıetterdi baıqadyńyzdar? Degen suraqqa jaýap alynady.
«Úİ - Úİİİ ǵasyrlardan bastap Qazaq halqynyń dara memleket bolýynyń tarıhyndaǵy uly tulǵalar retinde kimderdi atar edińiz?» degen suraqty bizdiń zamandaǵy memlekettik qaıratkerlermen tolyqtyramyn.

KÚLTEGİN
Halyqty kótermek bop:
Teristikte - oǵyz halqyna qarsy,
Shyǵysta - qytaı, tatary halqyna qarsy,
Kóp qolmen on eki joryq jasadym.
Sóıtip, Táńiri jarylqady.
Baǵym bolǵandyqtan,
Sáti túskendikten,
Ólimshi halyqty tirilttim.
Jalańash halyqty tondy,
Kedeı halyqty baı qyldym.
Az halyqty kóp qyldym,
Tatý elge jaqsylyq qyldym.
Tórt buryshtaǵy halyqtyń
Bárin birge qyldym.

B. Adambaevtyń jazyp alǵan «Abylaı hannyń suraǵy» atty shaǵyn mátini tapsyrma retinde usynylǵan. Mátindi oqýshyǵa oqytyp, myna suraqtarǵa jaýap alynady: Qaramende bıdiń jaýabyn taldap, túsindiremin. Osy suraqtarǵa siz qazirgi ýaqyt turǵysynan qalaı jaýap berer edińiz?

Abylaı han birde bılerine:
- Ult quty kim? Rý quty kim? Aımaq quty kim? Aýyl quty kim?- dep suraq qoıady. Kópshilik jaýap aıta almapty.
Sonda Qaramende bı:
- Ult quty - han, ózińiz, rý quty - ádiletti bı, aımaq quty - qadirli aqsaqal, aýyl quty - keleli Balapan báıbishe - daǵy,- dep jaýap bergen deıdi.
«Oqyp úıreneıik» aıdaryndaǵy Á. Nurshaıyqovtyń áńgimesin úıden oqyp kelý tapsyrylady.

*Adamdyq tilek, ákelik meıir, jaýyngerlik ar - namys degen uǵymdardy túsindirińiz.
*Jeńiske tek maıdan alańynda ǵana qol jetkizýge bola ma?
*Siz úshin qazirgi ýaqytta jeńis degen ne?
*Adamdy jeńiske jetkizetin qandaı qasıetter dep oılaısyz? degen suraqtar talqylanady.
Maǵan ruqsat etińiz, joldas komısar!- degen ózgeshe bir óktem ún sańq ete qaldy. Nege ekenin bilmeımin, men selk ete túsim. Óıtkeni men mundaı birden júrekti dir etkizip, solq etkizip mıǵa shabatyn, moıyn burǵyzbaıtyn qudiretti úndi buryn eshqashanda estimegen edim.

«Áldebir qaýip tóngende, tek qıadaǵy qyran ǵana osylaı shańq ete túsetin bolar»,- dep oıladym da, tez basymdy kóterip aldym. Qarasam, keshegi tas músin aǵa leıtenant eki kózin Egorovqa naızadaı shanshyp, tip - tik bop túregep tur eken. Qaıratty qara shashy soıaý - soıaý bolyp tikireıip ketipti. Bir kózim túskende, jaý tankisi keletin jolǵa aıqysh - uıqysh etip shanyshqan shoıyn relster birtindep bıiktep, qalyń qara ormanǵa aınalyp ketken sıaqty bop kórindi. «Bul ne aıtar eken?» - dep oılap, endi onyń sózine qulaǵymdy tostym.

- Men - soldatpyn,- dep bastady Momyshuly sózin, komısar bas ızep, sóıleýine ruqsat etkennen keıin. – Men buıryqqa baǵynamyn. Eger bizdi jańadan jasaqtalyp jatqan basqa dıvızıaǵa jiberý jaıyndaǵy buıryqqa qol qoıylǵan bolsa, onda men osy qazir - aq Almatyǵa qaraı tarta beremin….
Osy kezde jurt onyń sózin qostaǵandaı bop, gýildesip ketti. «Apyr - aı, myna tas qaıraq qazaq meniń kókeıimdegi sózdi qalaı dál taýyp aıtty?»- dep oılap, men de bas ızep qaldym.
Biraq Baýyrjan sózin bólgendi unatpaǵandaı, qabaǵyn qatty shytyp, toqtap qaldy. Ony ańǵarǵan jurt ta tynyshtaldy. Aǵa leıtenant alǵashqy áýenimen jaılap aıtyp sózin qaıtadan jalǵastyrdy:

- Almatyda meniń áıelim men balam bar, onda barsam, men bir kún de bolsa solardyń qasynda bolamyn. Mynadaı qyrǵyn soǵystan keıin osyndaı múmkinshilik týǵanda, kimniń elge barǵysy kelmeıdi?! – Osylaı dep, ol otyrǵan jurtty qatýly qabaqpen bir sholyp ótip, otty kózin qaıtadan komısarǵa burdy. «Apyra - aı, mynanyń kóripkeli bar ma, qalaı adamnyń ishindegini dál tabady?» - degen oı taǵy keldi meniń basyma. Osyny oılap úlgergenimshe, Alataýdyń aq ıyǵy qaıtadan shańq etip, shyń - quzdy jańǵyryqtyryp jibergendeı boldy.

- Joq joldas komısar! Meniń keýdemde adamdyq tilek, ákelik meıirden basqa jaýyngerlik ar men namys bar. Ol - osy otyrǵan bárimizge ortaq namys. Káne, aıtyńyzdarshy, osy otyrǵandardyń ishinde jaralanbaǵan jan bar ma? Joq qoı! Endeshe, bul dıvızıanyń júrgen jolynda kólkip bizdiń qyp - qyzyl qanymyz qaldy. Dıvızıanyń gvardıa ataǵyn alýyna bárimizdiń de eńbegimiz sińdi. Olaı bolsa, osynda qalýǵa bizdiń qaqymyz bar. Osy dıvızıa quryǵan jerde bizdiń de brimiz qalmaı, quryp bitýimiz kerek! Al dıvızıa qurýǵa tıis emes, qurymaıdy. Endeshe, aqyrǵy qasyq qany boıynda júrgen azamattar osy dıvızıanyń quramynda bolyp, jeńiske jetýge mindetti!

Jaýyngerlik ar - namysym menen osynda - jaýynger joldastarymnyń qany tógilgen dıvızıada qalýymdy talap etedi. Ólgen joldastarymnyń arýaǵy qashan qatardan shyqqanymsha osy dıvızıa týynyń astynda bolýymdy talap etedi. Eger men bul jerden ketip qalsam, onda meni ólgen soldattarymnyń rýhy qarǵaǵan bolady!
Joǵaryda otyrǵandar da - adam. Adamdyq sózderge olar da qulaq asady. Bizdiń pikirimizdi olarǵa jetkizýlerińiz kerek…
- Men - soldatpyn!- dedi qaıtadan. – Soldatsha soǵysa bilýge de mindettimin. Soldattyń júregindegi sózdi aıtýǵa da tıistimin. Meniń sózim osy, joldas komısar.
Nazar aýdaraıyq bóliminde İ. Esenberlınniń «Halqym men týǵan elimdi súıý - ózimniń enshime tıgen mura dep túsinetin edim. Týǵan ólkemniń jasyl shalǵynyn da, shalqar kólin de qumaıtty shólin de saǵymdy belin de - bárin birdeı janymdaı jaqsy kóremin. Ony eshkimge qıǵym kelmeıdi. Sonaý jeli qobyzdaı sarnaǵan sar dalamdy dúnıeniń eń sulý jerine aıyrbastamas edim. Mine sondyqtan da el - jurtymnyń, týǵan jerimniń keleshegin oılap, jas balasha jylaımyn, qınalamyn» sózi oqylady.

Dáıeksóz
M. Álimbaevtyń «Týǵan jerdi súıý - paryz, súıý úshin bilý - paryz, qasıetin uǵý - paryz, kúzetinde turý - paryz» degen shýmaqtardy talqylaımyz.

Júrekten júrekke
T. Qyshqashbaev pen J. Qashqynovtiń «Astana jyry» atty ánin oqýshylar men sheńberde turyp shyrqaımyz.

Saıyn dala qut qonǵan meken edi,
Danalarym alǵa elin jeteledi.
Tóle bı men Qazbek, Áıtekeniń
Esimderin uran ǵyp kóteredi.

Birge soǵyp júregi halyqpenen,
Abylaı han sara jol salyp bergen.
Abyroıyn qazaqtyń asqaqtatyp,
Týǵan jerin bóledi dańqpenen.

Qaıyrmasy:
Almatym - bas qalam,
Aqorda - Astanam.
Biriń aı, biriń kún,
Egizdeı qos qalam,
Almatym - bas qalam.
Aqmola - astanam.
Jarqyrap jaınaı ber,
Sendermen shattanam.

Qazaqstan dostyqtan jaratylǵan,
Dosymenen araıly tań atyrǵan.
Bar álemge tanytqan qazaǵymdy,
Halqymyzdyń Elbasy - dara týǵan.

Táýelsiz el ul - qyzy maqtanady,
El birligi, tynyshtyq saqtaǵany.
Asqaqtata dýmandy ánge qosar
Qos astana Almaty - Astanany.