InfoHub Logo

Shymkent agrarlyq kolejiniń
TE9-131 tobynyń stýdenti: Aıtjanova Aıdana
Jetekshisi: Serikbaeva Jazıra

 

Jospar

I. Kirispe

II. Negizgi  bólim

1. Qoǵam degenimiz ne?
2. Quqyqtyq tárbıe degenimiz ne?
3. Quqyqtyq tárbıe berýdiń negizgi maqsaty
4. Jastar arasyndaǵy quqyq buzýshylyqty aldyn alýdyń joldary
5. Quqyqtyq tárbıe negizi otbasynan bastalady

III. Qorytyndy

IV. Paıdalanylǵan ádebıetter

KİRİSPE

Tulǵany jan-jaqty úılesimdi tárbıeleý salasynyń biri–quqyqtyq tárbıe. Ol qoǵamnyń árbir azamatynyń memlekettik zańdardy asa jaýapkershilikpen oryndap otyrýymen tyǵyz baılanysty. Ásirese, onyń elimizde júrip jatqan jarıalyq, quqyqtyq jáne zaıyrly qoǵam ornatý prosesimen baılanysynyń mańyzy erekshe. Ol úshin adamzat san ǵasyr ýaqytta jasap shyǵarǵan jalpy negizdegi moraldyq normalaryn qoǵamnyń árbir óskeleń jastarynyń sana – sezimimen, kúndelikti minez – qulyqtaryna qalyptastyrý qajet. Bul talapty is – júzine asyrý, ásirese eldiń áleýmettik – ekonomıkalyq jaǵdaıyn damytý kezeńinde, eń birinshi kezekte kukyqtyq sanany tárbıeleý men memlekettik zańdardy jetildirý prosesinde jandandyrý aıryqsha mindetti is.

Balalardyń minezi – qulqynyń nomadan – shamadan aýytqýyn túrli jaǵdaılar sebep bolady. Olardyń ishinde eń bastysy otbasy jaǵdaıy bolyp esepteledi. Óıtkeni tulǵanyń jeke basynyń jaman – jaqsy qasıetteriniń negizi otbasynan qalyptasady. Sondyqtan da balalardyń ónege alyp úlgi tutary  – eń aldymen ózderiniń ata – analary.

A.S.Makarenko sózimen aıtqanda: «Tálim – tárbıe, keń túrde alǵanda áleýmettik proses. Adamdar da, zattar da tárbıelenedi. Degenmen, adamdardyń úles salmaǵy basym. Solardyń ishinde ata – analar men pedagogtar birinshi orynǵa shyǵady» degen eken. Olaı bolsa, quqytyq tárbıeni nátıjeli uıymdastyrý úshin, otbasy jaǵdaıyn jan – jaqty tanyp bilý qajet. Búgingi tańda bul jumys tabysty júrgiziledi deý qıyn. Sonyń nátıjesinde balalardyń minezindegi keıbir aýytqýlary muǵalimder tarapynan der kezinde baıqalmaýy, túbinde orny tolmas úlken ókinishterge ákelip tireıtin daýsyz másele.

Qoǵam degenimiz ne? Bul suraqqa jaı ǵana jaýap berý qıyn. Qoǵam – óte názik ári kúrdeli materıa. Ony qolmen ustaýǵa nemese mıkroskoppen qarap kórýge bolmaıdy. Olaı bolsa, qaǵamdy anyqtaıtyn ólshemdi tabý qajet.

«Qoǵam» degen sózdiń maǵynasy keń: alǵashqy qaýymdyq qoǵam, feodaldyq qoǵam, kapıtalısik qoǵam, fransýz qoǵamy, demokratıalyq qoǵam t.b. Bul arada aldymen belgili bir qaýymnyń nemese jeke bir eldiń tarıhı damý kezeńderi eske túsedi. Al osy sózdi jalpy maǵynada alsaq, onda búkil adamzat tarıhı jáne onyń bolashaǵy týraly oılaımyz. Bul – álemniń barlyq halyqtarynyń jıyntyǵy jónindegi uǵym. Basqa sózben aıtsaq, adamdardyń ózara qatynas tásili jáne birigý formalarynan turatyn, tabıǵattan erekshelengen dúnıeniń bir bóligi.

Qoǵam týraly túsinikti naqtylaı tússek, qoǵam dep – birigip eńbek etetin jeke adamdardyń jıyntyǵyn jáne olardyń arasyndaǵy eki jaqty qatynasty aıtamyz. Birinshisi, qoǵam – adamnyń adamnyń ómir súrý tásili. Qoǵamsyz adam joq, adamsyz qoǵam joq. Ekinshiden, qoǵam jeke adamdardan ǵana turmaıdy, ol sol jeke adamdardyń ózara qatynasyn kórsetedi. Jeke adam qoǵamǵa ujym arqyly enedi. Ol sonymen qatar birneshe ujymdardyń múshesi bolady (eńbek, pratıa, kásipodaq,, t.b.). Demek, qoǵam – ujymdardyń ujymy, birligi bolyp kórinedi.

Áleýmettik toptar, qatynastar

Adamdar qoǵamda belgili bir áleýmettik topqa, tapqa, ultqa jatady. Áleýmettik toptardyń, taptardyń, ulttardyń ekonomıkalyq, áleýmettik, saıası, mádenı ómirdegi kóp salaly baılanystary men is-áreketi qoǵamdyq qatynas dep atalady.

Sonymen, qoǵamdy adamdardyń ómir súrý tásili dep túsiný úshin, olardyń ómir súrýin qamtamasyz etetin qoǵamdyq qatynastardy bilý qajet. Qoǵamdyq qatynas mynadaı ereksheliktermen sıpattalady;

1. Qoǵamǵa qajettiqatynas túrleri bolady;
2. Sýbkti (jeke adam, adamdar) toptyq sıpatta bolady;
3. Qoǵamnyń obektıvti sıpty bolady, ıaǵnı qoǵam adamdar sol qatynasqa engisi keleme joq pa, oǵan qaramastan ómir súredi.

Qoǵamnyń materıaldyq óndiris salasyndaǵy qatynasy men rýhanı salasyndaǵy qatynasyn ajyrata bilý kerek. Birinshisi qoǵamnyń ómir súrýi men damýyna materıaldyq jaǵdaı jasaıdy, al ekinshisi (ıdeologıalyq, saıası, quqyqtyq, ımandylyq t.b.) – adamdardyń rýhanı – mádenı qundylyqty jasaýdaǵy ózara baılanystarynyń nátıjesi. Sonymen qatar materıaldyq jáne rýhanı qatynastar...

Qoǵam jáne Saıasat

Qoǵam jáne Saıasat – saıası ǵylym men basqa da áleýmettik-gýmanıtarlyq pánderdiń ózara dıalektıkalyq baılanysyn bildiretin uǵymdar. Qoǵam – qatynastardyń jáne adamdar arasyndaǵy ózara baılanystardyń tutas júıesi. Onyń quramdas bólikteri bolyp kúrdeli uıymdasqan áleýmettik júıeler nemese qoǵamdyq ómirdiń myna salalary bolyp tabylady: ekonomıkalyq, áleýmettik, saıası, rýhanı. Saıasat jalpy qoǵam sheńberinde qoǵam ómiriniń ártúrli salalarynda adamdardyń ózara árekettesýin retteýdi júzege asyrady.

Túrleri

Bos ýaqyt qoǵamy

Bos ýaqyt qoǵamy – eńbek óziniń burynǵy máninen aıyrylatyn qoǵam konsepsıasy. Osyndaı qoǵamdarda jaldamaly eńbektiń eń az kólemi buryn eńbek ıe bolǵan mánge jetken bos ýaqytqa múddelikke ákeledi degen.

Molshylyq qoǵamy

Molshylyq qoǵamy – 50 jj. aıaǵynda bazıstik ekonomıkalyq defısıt jáne qamtamasyzdandyrylǵandyq negizinen jenilgen, biraq jeke baılyq «jalpyǵa ortaq bosandyqpen» (mysaly, avtomobılder shamadan kóp óndirildi, biraq joldardy jóndeý jáne qorshaǵan ortany lastaýdy baqylaýǵa kóńil bólindi) qatar júrgen jáne kapıtalızmniń aýytqýlarynan zardap shekken tulǵalar jetkilikti qamtamasyz etilgen kezdegi amerıkandyq qoǵamǵa berilgen baǵa.

Táýekel qoǵamy

Táýekel qoǵamy – qazirgi qoǵamnyń jaıy týraly tujyrymdama; oǵan sáıkes qoǵamǵa árqashan adamzat biliminiń ósýi men qorshaǵan orta áserin kórsetetin «senimsizdikten jasandy paıda bolǵan» dep sıpattama beriledi (mysaly, ıadrolyq soǵys, ekologıalyq apat sebepteri boıynsha).

Quqyqtyq tárbıe degenimiz ne?

Quqyqtyq tárbıe degenimiz  - bul

Quqyqtyq bilim berý – adamnyń quqytyq sanasyn qalyptastyrý maqsatynda orvndalatyn quqytyq tárbıeniń negizgi yqpaly etýshi ádisi. Naqty aıtsaq, quqytyq bilim berý arqyly jasóspirim quqyty uǵynady jáne onyń sanasy qalyptasady, damıdy.quqyqy uǵyný men qosa, tulǵany zańdy qurmetteýge, qorǵaýǵa oryndaýǵa daǵdylandyrý men zańnyń ádildigine sendirý – quqytyq sananyń negizgi belgileri. Atalynǵan belgiler oqýshylardy quqyqtyq tárbıeleý negizinde otbasynan jáne mektep tabaldyryǵynan bastap júzege asady. Eseıgen adamǵa qaraǵanda sanasy men minez-qulqy jańadan qalyptasa bastaǵan jasóspirim-tárbıeniń qolaıly obektisi bolyp tabylady. Quqyqtyq mádenıettiń negizgi belgileri: zań normalaryn bilý, zań normalaryn oryndaý: qoǵamdyq tártipti; zań normalaryn buzbaý; zań kúshine sený jáne t.b.. Quqytyq mádenıeti damyǵan tulǵa-quqyqtyq memlekettiń úlgili azamaty bolady.

Quqytyq tárbıe berý arqyly jastardy óz quqytaryn paıdalanyp, azamattyq mindetterin oryndaı otyryp qoǵamda ómir súrýge, zańdar men erejelerdi tájirıbede belsendi qoldana bilýge úıretýge bolady.

A.S.Makarenkonyń: «anaǵurlym qıyn tıetin qaıta tárbıeleý jumysyna oralmaý úshin, áýelden durys tárbıe berýge tyrysý kerek» degen pikirin umytpaǵan jón.

Quqyqtyq tárbıe berýdiń negizgi maqsaty – oqýshylardy quqyqtyq mádenıet pen quqyqtyq áreket-qylyq qalyptastyryp, olardy quqytyq zańdylyq talaptaryn túsinýge ári moıyndaýǵa baýlý. Quqyq pen tárbıeniń ózara baılanysty áreketi negizinen janama túrde tárbıege aralasqan ata-analar men ustazdar arqyly iske asyrylady.

Quqytyq tárbıeni júzege asyrýda qoıylatyn talaptar qandaı?

- Árıne bul Zańdardy bilý

Bala men ata-ananyń quqytary men mindetteri belgilengen zańdar – bul

1. Bala quqyǵynyń Deklarasıasy
2. QR bala quqytary týraly Zańy
3. QR Konstıtýsıasy
4. Bilim týraly Zań
5. Neke jáne otbasy týraly Zań
6. Balalar quqyǵynyń Konvensıasy
7. Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly Kodeksi

Adamnyń quqytyq mádenıeti kúrdeli. Áńgime adam, onyń sanasy, minez – qulyq, júris – turysy týraly bolǵanda, kóptegen suraqtar týyndaıdy. Degenemen qoǵam bolashaǵyn quqytyq memleket taǵdyrymen baılanystyra qarap otyrǵan shaǵymyzda aǵa urpaq tájirıbesi men qarym – qatynasynan negizge ala otyryp, jas urpaqtyń quqyqtyq tárbıesi  máselesin pedagogıkalyq ǵylymy mazmunda qarastyrǵanymyz jón. Jastarǵa quqyqtyq tárbıe berý jónindegi bıler ónegesiniń mańyzy zor. Ásirese búgingi tańda jastar arasynda óris alǵan qylmys pen buzauylyqqa tusaý bolar quqyqtyq tárbıeni kúsheıtý úshin, san ǵasyrlyq tarıhy bar bıler tálim tárbıesin oqý – tárbıe isine qoldanýdyń nátıjesi zor bolary sózsiz.

Qoǵamda ómir súrgen árbir jastar sol qoǵamnyń is – áreketi, mejeleri, mádenı dástúrleriniń qursaýynda bolady. Zańdardy bilmeý – quqyqtyq mádenıettiń eleýli kemshiligi. Árıne, qoǵam ómirinde qabyldanaǵan zańdardan habardar bolý quqyqtyq uǵynýdyń joǵary deńgeıi. Adamnyń quqytyq mádenıeti mektep jasynan bastap qalyptasatynyna kóz jetkizý qıyn emes. Osyǵan qaramaı oqýshylardyń biraz bóligi qylmysqa tartylýdyń shektelýi jas kezderi bar ekenin bile bermeıdi. Adam mundaı jaǵdaıda óziniń ar – uıatyna júginedi. Oqýshy ózininń aınalasyndaǵy adamdardy, áleýmettik ıgilikterdi qate baǵalaýy múmkin. Munyń ózi onyń kóbine kóp quqytyq tárbıeniń buzylýyna ákep soǵady.

Balalardyń ata – analary qonaqta bolady nemese ózderi qonaq shaqyrady. Osynyń bári ishimdiksiz ótpeıdi, dastarhanǵa ishimdikti samsatyp qoıady. Al, jastardyń qaısysy bolmasyn eresekterge elikteıdi. Ózderin  eresektershe ustaıdy, eresektershe áreket jasaýdy qalaıdy. Eń qaýiptisi sol – bala kórgenin istep, ishimdikke boı burady.

Ata – analar jáne taǵy basqa da ishimdikke salynǵan  adamdardyń otbasynda kúnde jan-jal, tóbeles bolǵandyqtan balalardy durys tárbıeleý men oqytýǵa eshqandaı jaǵdaı bolmaıdy. Kerisinshe, mundaı búlingen otbasynda balalardyń ózderi ishimdikpen áýes bola bastaıdy. Ekinshiden, otbasynyń yntymaǵynyń buzylýy da sol otbasyndaǵy jasóspirimniń mektepten qol úzip, nashar oqýyna, týra joldan aýytqýyna áserin tıgizedi.

Osyndaı balalar qoǵamdyq jumystarǵa da qatyspaıdy. Eshbir ónergede qyzyqpaıdy. Bos ýaqyttaryn qyzyqty ótkiýdi bilmeıdi. Shyndyǵyna kelgende, bular qoǵamdyq ómirden tysqara qalǵan adamdar bolyp sanalady. Demek, mundaı ata-analar óz balalaryn óner-bilimge, eńbekke baýlýda mektepke kómek bere almaıdy.

Oqýshylarǵa quqytyq tárbıe berýde olardyń quqyqtyq sana sezimin birinshi kezekte qalyptsaýdyń mańyzy zor dedik. Sebebi, quqyqtyq sana – qoǵamdyq sananyń erekshe túri. Sondyqtan, quqyqtyq tárbıe berýde oqýshylardyń sanasyn tárbıeleý, jaýapkershilikke sezimin kóterý, uıymshyldyq pen tártiptilikti nyǵaıtý – mekteptegi oqý – tárbıe jumystarynyń  negizgi bir baǵyty.

Mektep quqyqtyq tárbıe jumysyn 1-synyptan bastap, belgili bir júıelikpen uıymdastyrylǵan túrde oqýshynyń oqýdy bitirgenge deıingi aralyǵynda júrgizýi qajet. Ol úshin, Qazaqstan Respýblıkasynyń Ata Zańynyń «Adam jáne azamat» dep atalatyn İİ bólimine engizilgen  táýelsiz elimizdiń azamattarynyń quqytary men mindetteri jaıynda baıandalǵan İ – bapta «Meniń Otanym Qazaqstan Respýblıkasy. Onyń eń qymbat qazynasy – adam jáne adamnyń ómiri, quqytary men bostandyǵy» degen joldardan bastap, 1995 jyly 30 tamyzda Búkil halyqtyq referendýmda qabyldanyp, 1995 jyly 5 qyrkúıektn kúshine engen Ata Zańnyń – Konstıtýsıasynyń mazmunymenári ondaǵy quqytyq uǵymdardy tanystyrýdan, túsindirýden bastaǵan jón. Sebebi, quqyq árbir adamnyń týǵannan, ólgenge deıin qoǵamdaǵy júris – turysyn, minez – qulqyn, adamdarmen, jalpy tirshilik etý ortasymen qarym – qatynasyn retteıdi.

Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýtsıasynda – Qazaqstan Respýblıkasy óziniń demokratıalyq, zaıyrly, quqyqtyq jáne áleýmettik memleket retinde ornyqtyratyny atalǵan. Bul elimiz úshin mártebeli maqsat. Sondaı-aq, Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýsıasynyń İ – babynda: «Qazaqstan Respýbltkasynyń eń qymbat qazynasy – adam jáne adamnyń ómiri, quqyqtary men bostandyqtary», - dep baıan etilgen.

Azamattyq qoǵam men quqytyq memlekettiń qalyptasýynyń basty alǵysharttarynyń biri – azamattardyń quqytyq bilimin jetildirý, quqytyq mádenıetin qalyptastyrý, ásirese onyń quramdy bóligi – adam quqyǵynyń mádenıeti. Adam quqyqtary týraly aqparatpen júıeli qamtamasyz etýdiń qajettiligi mańyzdy ekenin eskersek, onda bul salada adam quqyǵy mádenıetin qalyptastyrýda mańyzdy quraldyń biri – bilim berý ujymdary desek qatelespeımiz.

«Adam quqyǵy týraly aıtqan kezde búgin biz adam men memlekettiń arasyndaǵy ózara qatynasyn aıtamyz», - deıdi M.Novıskıı. Zańger ǵalymdarymyz: «Adam quqyǵy – adam múddelerin qanaǵattandyrýǵa baǵyttalǵan, ózi zań arqyly qorǵalatyn bolýy múmkin is-árekettiń (minez-qulyqtyń) ólshemi (shamasy)» - dep anyqtama bergen. Adamnyń quqyqtary men bostandyqtary tabıǵı jáne oǵan týmysynan berilgen, ajyramaıtyn, tabıǵı retinde tanylady jáne eń joǵary áleýmittik qundylyq bolyp tabylady. Adamnyń quqyqtary men bostandyqtaryn saqtaý jáne qorǵaý memleket fýnksıalarynyń biri.

Tulǵa men memlekettiń qarym – qatynasy quqyqtyq memleket pen azamattyq qoǵam konsepsıasyna sáıkes damýda. Memleket pen adam quqyǵynyń arasyndaǵy ózara baılanystylyǵy jáne ózara negizdiligi quqyqtyq memlekettiń basty maqsatta adam jáne azamattyń quqyqtaryn qamtamasyz etý bolyp tabylatyndyǵyn kórýge bolady.

Qoǵam tártipke negizdelip, qalyptasyp, ómir súredi. Qoǵamdaǵy tártip túrli áleýmettik normalardyń, adamdardyń minez – qulqyn retteıtin qaǵıdalardyń áserimen, ıaǵnı kúshimen ornatylady. Quqytyq normalardy qoldaný nátıjesinde quqyqtyq tártip ornyǵatyny, al quqytyq normalar negizinen zańnan nár alyp belgili quqyqtar men mindetter júkteıtini belgili. Elimizdiń zańdaryn saqtaý, oǵan moıynsyný-jaýapkershilikti, túsinikti, zańdardy bilýdi jáne soǵan sáıkes minez-qulyq pen is-áreketterdi úılestirýdi talap etedi.

Qoǵamnyń eń ózekti máseleleriniń biri – qylmystyń, quqyq buzýshylyqtyń aldyn alý. Buny búgingi tańda barlyq deıgeıdegi sheneýnikterden bastap, quqyq qorǵaý organdary qyzmetkerleri, ustazdar men ata-analar, azamattar da túsinýde. Quqyq buzýshylyq jóninde «Quqyq buzýshylyq degenimiz – adamnyń qoǵamǵa, memleketke nemese jeke tulǵaǵa zıan keltiretin, sońy zań aldyndaǵy jaýaptylyqqa aparatyn quqyqqa qaıshy  áreketi nemese áreketsizddigi», - dep kórsetilgen. Qoǵamda tártip ornamasa, ol quldyraıdy, ıaǵnı  keleshegi bolmaıdy. Bul bárimizge belgili jáne ony jaqsy túsinemiz. Degenmen, qoǵamda qoǵamdyq tártipti buzýǵa beıim azamattar da kezdesedi jáne bul – quqyq buzýshylyqtyń orny alýyn ákep soqtyrady, sondaqtan quqyq buzýshylyq – qoǵam ómirine tán qaýipti dert. Quqyq buzýshylyqtyń sebepterine qatysty yqylym zamannan osy kúnge deıin ár túrli pikirler aıtylyp keledi. Solardyń ishinde quqytyq normalardy buzýyna eń aldymen áleýmettik jáne bıologıalyq jaǵdaılar áser etetinin baıqaýǵa bolady.

Jastar arasynda quqyq buzýshylyqtyń aldyn alýǵa, qoǵamdyq tártipti saqtaýǵa, zańdy jaýapkershilikti sezinýge óz úlesin qoastyn, atsalysatyn sýbektilerdiń biri – oqý oryndary bolyp tabylady. Oqý orynda jasóspirimniń azamattyq, patrıottyq, adamgershilik, salaýattyq, quqyqtyq, mádenı, shyǵarmashylyq t.b. qasıetterin damytý jáne qalyptastyrý prosesi júzege asyrylady. Bul ujym múshelerine úlken jaýapkershilik pen mindet júkteıdi.

Quqyq buzýshylyq pen keleńsiz jaǵdaılardy barynsha boldyrmaý jáne aldyn alý, onyń zıandylyǵy men qaýiptiligin túsindirýde – óskeleń urpaqqa quqyqtyq tárbıe berý, onyń maqsaty – mindetterin durys túsindirýdiń mańyzy erekshe. Quqyqtyq tárbıe berý jan-jaqty tárbıeleýdiń mańyzdy bir salasy. «Quqyqtyq tárbıe maqsaty – oqýshylardy quqyqtyq mádenıet pen quqyqtyq áreket – qylyq qalyptastyryp, olardy quqyqtyq zańdylyq talaptaryn túsinýge ári moıyndaýǵa baýlý», - dep anylqtalǵan.

Qazirgi «Bilim týraly» Zańnyń talaptaryn oryndaý ááli de kóptegen ekonomıkalyq – materıaldyq, quqyqtyq – normatıvtik bazasyn nyǵaıtýdy, quqyqtyq tárbıeni shyǵarmashylyqpen uıymdastyrýdy, jańa tehnologıalardy tárbıe jumysynda keńinen qoldanýdy, sheńberlikti qajet etedi. Sondyqtan muǵalim jańa zańdylyqtarmen tanysyp, ony jumys barysynda basshylyqqa alyp paıdalanýdy, oqý-tárbıe úrdisinde utymdy, tıimdi, maqsatty qoldaný joldaryn, tárbıeniń ádisterin, túrli formalaryn bilip, jańa tehnologıalardy keńinen qoldanǵany jón. Jastardy quqyqtyq saýattylyqqa tárbıeleý – olardyń qylmysqa urynbaýyna, ózdiginen ómirdegi máselelerdi sheshýde durys sheshim qabyldaýyna, keleńsiz, jaǵymysz jaǵdaılardan tartynýyna, qoǵamǵa paıdaly ispen shuǵyldanýlaryna járdemdesedi.

Oqý orny men otbasynda balalar áleýmettik is-árekettiń alǵashqy daǵdylaryn qalyptastyryp adamgershilik, ádep, zańdy, minez-qulyq, oryndy áreket-qylyq, quqyqtyq normalardy meńgere bastaıdy. Áleýmettik normalardyń negizgi mańyzdy túri bolyp tabylatyn ádeptik normalardyń quqyqtyq sıpaty bolmaǵanymen, onyń erejelerine sýsyndar ósken bala árıne qoǵamǵa zıan keltirmeıdi, kerisinshe, ómirdegi óziniń ornyn taýyp, eljandy, sanaly azamat bolyp qalyptasady. Ádeptik normalar  quqyqtyq normalarǵa negiz, arqaý bolyp, belgili bir dárejede adamnyń ar-uıatyn, namysyn qalyptastyrýǵa, qoǵamdyq táptipti saqtaýǵa uıytqy bolady. «Quqyqtyq normalardyń basym kópshiligi ádeptik normalardan náp alady, solarǵa arqa súıeıdi. Neǵurlym quqyqtyq normalarǵa ádeptik normalar arqaýbolsa, soǵurlym zańdardyń ádilettik, adamgershilik máni joǵary bolady».

Quqyqtyń tárbıe berý balanyń jeke tulǵasyn qalyptastyryp, olardyń boıyna joǵary ıdeıalyq pen qoǵamdyq menshikke qatynasty kózqarasty damytýdyń asyl mindetterin atqarady. Memleketimiz jastarǵa quqyqtyń tárbıe berý isine únemi mańyz berip keledi. Qazaqstan zańdaryna tereń qurmet sezimin qalyptastyrý, olardy sózsiz saqtaý jáne oryndaý  -uzaq ýaqyt tárbıe jumysyn júrgizýdiń jemisi. Kóbine quqyqtyq sananyń tómendigi, materıaldyq jáne rýhanı ıgilikterdiń ne ekenin jóndi túsinbeýshilik qoǵamǵa jat qylyqtardy týǵyzady. Sondyqtan da ár oqýshynyń sanasyna quqyqtyq normalardy jetkizý, jetkizip qana qoımaı onyń kúndelikti minez-qulyq normasyna aınaldyrý úshin kúresý quqyqtyq tárbıeniń mindeti bolyp tabylady.

Quqytyń tárbıe negizi otbasynan bastalady. Oqýshylardyń tártip buzýynyń bir jaǵy otbasynda jatyr. Bizde otbasy ár qıly: maskúnemdikpen kún ótkizetin, urys keristen kóz ashpaıtyn, basqalardyń, memlekettiń esebinen aram jolǵa baryp qalǵysy keletin otbasylar bar. Osyndaı otbasynda ósken balanyń oqýǵa, eńbekke qalaı qaraıtyny óz-ózinen túsinikti emes pe? Mundaı otbasynda tárbıelengen bala ózimshil bolady, qylmys jasaýǵa bir taban jaqyn turady.

Aýyl jastarynyń arasynda quqyqtyq tárbıe jumysyn uıymdastyrýda olqylyqtar bar. Jastar arasyndaǵy nasıhat pen quqyqtyń tárbıe máselesi jóninde joǵary uıymdary tarapynan belgilengen sharalar júzege asyrylyp, qyzmetkerlerdiń jaýapkershiligin arttyrý qajet. Quqyqtyń tárbıe týra jolmen júrýge úıretetin ádilettik ádisterine súıenedi. Adam mundaı jaǵdaıda óziniń ar-uıatyna júginedi. Oqýshyǵa óziniń aınalasyndaǵy adamdardy, áleýmettik ıgilikterdi qate baǵalaýy múmkin. Munyń ózi onyń kóbine kóp quqyqtyń tárbıeni buzýyna ákelip soqtyrady.

Oqýshylardyń mekteptegi ómiri tulǵanyń azamattyq qalyptasýynyń sheshýshi kezeńi bolyp tabylady. Osy jyldary adamgershiligi, dúnıetanymy, senimderi, ujymshyldyǵy, tártiptiligi, ózine jáne basqaǵa talap qoıýy, adaldyǵy men shynshyldyǵy, qaıyrymdylyǵy men ustamdylyǵy, jigerliligi men batyldyǵy qalyptasady.

Qorytyndy

Oqýshynyń mekteptegi ómiri tulǵanyń azamattyq qalyptasýynyń sheshýshi kezeńi bolyp tabylady. Osy jyldary adamgershiliktiń dúnıetanymy, senimderi, ujymshylyǵy, tártiptiligi, ózine jáne basqaǵa talap qoıýy, adaldyǵy men shynshyldyǵy, qaıyrymdylyǵy men ustamdylyǵy, jigerliligi men batyldyǵy qalyptasady.

Bulardyń mazmunyna memleket zańdary jáne qoǵamda ómir súrý erekshelikterin qurmetteý, qoǵam zańdylyqtaryn buzýǵa tózimsizdik, qoǵamdyq tártipti saqtaý da enedi. Tulǵanyń osy sapaly bolashaq eńbek qoǵamy azamatynyń quqyqtyq mádenıet bolmaı qoǵam aldyndaǵy mindetterdi oryndap sheshý múmkin emes.

Quqyqtyq mádenıet eki turǵydan qaralady. Birinshisi keń mánde. Bud quqyqtyq mejeler, quqyqtyq qatynastar, quqyqtyq mekemeler áreketiniń aýqymyn qamtıdy. Ekinshisi, tulǵalyq, pedagogıkalyq jáne psıhologıalyq mánine qaraý.

Quqyqtyq mádenıettiń tulǵalyq máninde – bul tulǵanyń kúrdeli, keshendi qasıetteri. Negizinen tulǵanyń quqytyń mazmuny bar áreketter men qylyqtarynyń oryndy baǵytyn anyqtaıdy.

Adamnyń quqyqtyq mádenıeti – kúrdeli. Áńgime adam, onyń sanasy, minez-qulqy, júris-turysy týraly bolǵanda kóptegen suraqtar týyndaıdy. Shyndyǵyna kelsek, bul suraqtarǵa pedagogıka, psıhologıa, sosıologıa, medısına, zań t.b. ǵylymdar áli tolyq jaýap bere almaı otyr.

Degenmen, qoǵam bolashaǵynyń quqytyq memleket taǵdyrymen baılanystyra qarap otyrǵan shaǵymyzda aǵa urpaq is-tájirıbesi men qarym-qatynasty tájirıbesin negizge ala otyryp, jas urpaqtyń quqyqtyq máselesin pedagogıka ǵylymy mazmunynda qarastyrǵanymyz jón.

Qoǵamda ómirsúrýshi árbir oqýshy sol qoǵamnyń is-áreketi, mejeler, mádenı dástúrleriniń qursaýynda bolady. Ol muny sezine me, sezinbeı me, bul onyń erkinen tys júredi. Qorshaǵa ortanyń ómir talaptarynan qoǵamnyń esh jerinde jasyrynyp qalýǵa bolmaıdy.

Ókinishke oraı, kúndelikti kúıbeń tirshiliktiń quryǵyna túsip, óz ar-ojdanyn, uıatyn, namysyn bir sáttik dúnıeniń jalǵan qyzyǵyna aıyrbastap, satyp júrgender de az emes. Osynyń ózi mekteptiń aldyna jas urpaqtyń shynaıy quqyqtyq tárbıesin zor mindet etip qoıyp otyr.

Quqyqtyq qoǵam demokratıalyq prınsıpterge súıene otyryp, ár adamnyń shyǵarmashylyq kúshterin, nıetin, oıyn, sezimin, umtylysyn tolyq jáne erkin júzege asyrý múmkindigin qamtamasyz etedi.

Demokratıany jetildirý memlekettiń jáne qoǵamdyq ómirdiń quqyqtyq negizin bekitýge tikeleı táýeldi. Memleket jánge qoǵam ómiriniń quqyqtyq negizin bekitýge prosesi tómendegideı mańyzdy sharalardy júzege asyrýdy qajet etedi

–    Zańdylyqtardy úzdiksiz jetildirý;
–    Zańnyń oryndalýyn bekitý;
–    Qoǵamdyq tártip ornatýǵa árbir azamat, búkil halyq qatynasýy qajet;
–    Jeke adamnyń, búkil jurtshylyqtyń mádenıetin kóterý,
–    Zań qyzmetkerleriniń sóz ben isiniń birligi, tulǵasynyń kirshiksiz taza bolýy.

Budan zańdylyq pen quqyqtyq tártiptiń bekitilýine qamqorlyq tikeleı memleket moıynda bolý qajettigi shyǵady. Qoǵamnyń qandaı qoǵam ekendigine baǵa berý kóp jaǵdaıda adam tulǵasynyń quqyqtyq mádenıetiniń deńgeıimen aıqyndalady.

 

Paıdalanylǵan ádebıetter:

1. Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýsıasy, Almaty, 2008 jyl
2. G.Iskakova, N.Gazızova, A.Sembaeva, Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy adam quqyǵy, oqý quraly, Astana, 2008j, 9 bet
3. Ǵ.Saparǵallıev, A.Ibraeva, «Memleket jáne quqyq teorıasy», Almaty, 2007j, 198 bet
4. Ǵ.Saparǵallıev, A.Ibraeva, «Memleket jáne quqyq teorıasy», Almaty, 2007j, 181bet
5. Babaev S., Ońalbek J. «Jalpy pedagogıka», Almaty, 2005j, 163-bet
6. Ǵ.Saparǵallıev, A.Ibraeva, «Memleket jáne quqyq teorıasy», Almaty, 2007j, 197 bet

---