InfoHub Logo

Qazaq ádebıeti páni boıynsha jyldyq kúntizbelik jospar, 8 synyp
Kúndelikti sabaq jospary, qazaq ádebıeti 8 synyp.
Taqyryptar:
6. Qorqyt ata kitaby. (Úİİİ – İH ǵǵ.)
7. Qorqyttyń naqyl sózderi.
8. Oǵyz qaǵan jyry
9. Ábýnasyr Ál - Farabı
10. Ábýnasyr Ál - Farabı shyǵarmalary

Qazaq ádebıeti 8 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Qorqyt ata kitaby. (Úİİİ – İH ǵǵ.)
Sabaqtyń maqsaty: a) Qorqyt ata týraly aıta otyryp, ol týraly ańyzdardan málimet berý;
á) oqýshylardy adamgershilikke, qaıyrymdy bolýǵa, qoǵamdyq - saıası dúnıetanymyn damytý;
b) Sabaq barysynda oqýshylardy óz oıyn aıta bilýge, mánerlep oqýǵa daǵdylandyrý;
Sabaqtyń túri: jańa sabaq
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap, shyǵarmashylyq izdený
Sabaqtyń kórnekiligi: kitaptar, deńgeılik tapsyrmalar
Pánaralyq baılanys: tarıh
Sabaqtyń barysy: a) Uıymdastyrý kezeńi:
Oqýshylarmen amandasý, túgeldeý, oqý quraldaryn tekserý. Synyptyń tazalyǵyna kóńil bólý. Oqýshylardyń zeıinin sabaqqa aýdarý.

á) Úı tapsyrmasyn pysyqtaý:
Úıge berilgen tapsyrmany suraımyn. Oqýshylarǵa birneshe suraqtar qoıamyn
1. Túrkilerdiń taýǵashtarǵa elý jyl isin - kúshin berý sebebi ne?
2. Túrik qaǵanaty qalaı qurylǵan edi?
3. Orhon jyrlarynyń qazaq epostarymen uqsastyǵy nede?
4. Aıtar oıy qandaı?
b) Jańa sabaqty túsindirý.
Qorqyt ata Úİİİ – İH ǵasyrlarda Syr boıyndaǵy Jankent qalasynda ómir súrgen. Ol kisiniń mazary qarmaqshy stansasynan 18 shaqyrymdaı jerde tur.
Qorqyt – túrkilerdiń oǵyz ulysynan shyqqan asqan sáýegeı, baqsy, kúıshilik, jyraýlyq ónerdiń atasy. Qobyz aspabyn alǵash jasap, tartqan adam deıdi. Jıyrma jasqa jetkende, tús kórip, túsindegi aq kıimdi kisi: «Qyryqtan artyq ómir súrmeısin», - degen soń, naǵashylary syılaǵan jelmaıaǵa minip alyp, ólmeıtin jer izdeıdi. Qaıda barsa da aldynan jer qazyp jatqan adamdar shyǵady. «Bul ne?» - dep surasa, olar: «Bul Qorqyttyń kóri», - dep jaýap beredi. Jan saqtaýǵa jer qalmaǵan soń, Syr sýynyń ústine kilemin tósep, ańyratyp qobyz tartady. Onyń janyn alýǵa kelgen ajal kúıdiń áserinen nege kelgenin umytyp, turyp qalady. Qorqyt qalǵyp ketken kezde ǵana qaıraq jylan bolyp kelip shyǵady.
Qorqyt babanyń «Ushardyń ulýy», «Aqqý», «Kilem jaıǵan», «Jelmaıa», «Áýpbaı», «Bashpaı», t. b. on shaqty kúıin qobyzshylar saqtap qalǵan. Qorqytty ajaldan qutqarǵan qobyzy bolǵandyqtan, keıingi baqsylar aýrýdy qobyzben emdeıtin bolǵan.
Qorqyt aıtqan jyrlar HÚ ǵasyrda qara sózben hatqa túsken. Kitapta on eki jyr bar: «Dersehanuly Buqash týraly jyr», «Baıbóri balasy Alyp Bamsy», «Toqa balasy Erjúrek Temirul», «Tóbekóz dáýdi óltirgen Bısat batyr», «Han Tóráli», «Qazan Salarbektiń aýylyn jaý shapqany», t. b.
Kitappen jumys: Qorqyt ata týraly ańyzdardy mánerlep oqıdy.

Toptastyrý strategıasy:
Qorqyttyń kúıleri
↓
Ushardyń ulýy
Kilem jaıǵan
Jelmaıa
Áýpbaı
Bashpaı
Aqqý

Bilimdi bekitý: Ótilgen taqyrypqa baılanysty birneshe suraqtar qoıamyn. Túsinbegen suraqtaryna jaýap beremin.
Baǵalaý: Sabaqqa qatysyp otyrǵandaryna qaraı bilimderi baǵalanady.
Úıge tapsyrma: Qorqyt ata kitabyn oqyp kelý.



Tolyq nusqasyn qaraý