- 05 naý. 2024 02:50
- 179
Men jáne tabıǵat. Ú dybysy men árpi
Saýat ashý 1 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Men jáne tabıǵat. Ú dybysy men árpi.
Osy sabaqta qol jetkiziletin oqý maqsattary (oqý baǵdarlamasyna silteme) 1. 7 Tyńdalǵan materıal boıynsha óz pikirin aıtý
1. 8 Berilgen taqyrypqa áńgime qurap aıtý
1. 9 Sózderdi, dybystardy orfoepıalyq normalarǵa sáıkes durys aıtý
Sabaqtyń maqsattary: Ú dybysy men árpimen tanystyrý, sózderge dybystyq taldaý jasaýǵa jattyqtyrý, úıretý. Balalardyń sóıleý mánerin, sózdik qorlaryn baıytý. Bilimge degen qyzyǵýshylyǵyn qalyptastyrý, saýatty jazýǵa tárbıeleý.
Kútiletin nátıjeler: Barlyǵy: Jańa bilimdi meńgeredi.
Kóbi: Taqyrypty túsinip, tyńdap, jetekshi suraqtar arqyly talqylaıdy.
Keıbiri: Alǵan bilimdi ómirde qoldana alady.
Qundylyqtardy darytý Oqýshylardy bir - birine degen qurmet kórsetýine tárbıeleý.
Pánaralyq baılanys Óner, ana tili sabaǵy
AKT qoldaný daǵdylary Aýdıojazba, tanystyrylym.
Tildik quzyrettilik Ú dybysy men árpi.
Sabaq barysy
Sabaqtyń basy
Yntymaqtastyq atmosferasyn qalyptastyrý (7 mınýt)
Kúlim qaǵyp qolymdy
Bir, eki, úsh dep soǵaıyn.
Qarap turyp kórshime
Qolymdy men bulǵaıyn.
Ystyq alaqanymmen
Qolyńdy ber qysaıyn.
Túske baılanysty 4 topqa(Qyzyl, Sary, Kók, Jasyl) bólindi. Tústerdi úsh tilde aıtady(qazaqsha, oryssha, aǵylshynsha).
Ata aqyly
Kim úlkendi tyńdasa,
Kim úlkendi syılasa,
Úlken bolǵan kezinde
Syıly bolmaq ózi de.
Oıynǵa qatysyp, býyndardan sózder qurap aıtady.
«Býynǵa býyn qos» oıyny.
Ke – (rik), ke – (se), Te – (rek), Sý - (ret), qa – (ýyn).
Shattyq sheńberi
Qyzyl - krasnyı - red, Sary – jeltyı – Welloy, Kók - sınıı - Blue, Jasyl - zelenyı - green. Oıynnyń sharty: balalarǵa topqa sózdiń basqy býynyn aıtady, sózdi tez aıaqtaý kerek.
Sabaqtyń taqyryby: Men jáne tabıǵat. Ú dybysy men árpi.
Osy sabaqta qol jetkiziletin oqý maqsattary (oqý baǵdarlamasyna silteme) 1. 7 Tyńdalǵan materıal boıynsha óz pikirin aıtý
1. 8 Berilgen taqyrypqa áńgime qurap aıtý
1. 9 Sózderdi, dybystardy orfoepıalyq normalarǵa sáıkes durys aıtý
Sabaqtyń maqsattary: Ú dybysy men árpimen tanystyrý, sózderge dybystyq taldaý jasaýǵa jattyqtyrý, úıretý. Balalardyń sóıleý mánerin, sózdik qorlaryn baıytý. Bilimge degen qyzyǵýshylyǵyn qalyptastyrý, saýatty jazýǵa tárbıeleý.
Kútiletin nátıjeler: Barlyǵy: Jańa bilimdi meńgeredi.
Kóbi: Taqyrypty túsinip, tyńdap, jetekshi suraqtar arqyly talqylaıdy.
Keıbiri: Alǵan bilimdi ómirde qoldana alady.
Qundylyqtardy darytý Oqýshylardy bir - birine degen qurmet kórsetýine tárbıeleý.
Pánaralyq baılanys Óner, ana tili sabaǵy
AKT qoldaný daǵdylary Aýdıojazba, tanystyrylym.
Tildik quzyrettilik Ú dybysy men árpi.
Sabaq barysy
Sabaqtyń basy
Yntymaqtastyq atmosferasyn qalyptastyrý (7 mınýt)
Kúlim qaǵyp qolymdy
Bir, eki, úsh dep soǵaıyn.
Qarap turyp kórshime
Qolymdy men bulǵaıyn.
Ystyq alaqanymmen
Qolyńdy ber qysaıyn.
Túske baılanysty 4 topqa(Qyzyl, Sary, Kók, Jasyl) bólindi. Tústerdi úsh tilde aıtady(qazaqsha, oryssha, aǵylshynsha).
Ata aqyly
Kim úlkendi tyńdasa,
Kim úlkendi syılasa,
Úlken bolǵan kezinde
Syıly bolmaq ózi de.
Oıynǵa qatysyp, býyndardan sózder qurap aıtady.
«Býynǵa býyn qos» oıyny.
Ke – (rik), ke – (se), Te – (rek), Sý - (ret), qa – (ýyn).
Shattyq sheńberi
Qyzyl - krasnyı - red, Sary – jeltyı – Welloy, Kók - sınıı - Blue, Jasyl - zelenyı - green. Oıynnyń sharty: balalarǵa topqa sózdiń basqy býynyn aıtady, sózdi tez aıaqtaý kerek.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.