InfoHub Logo

Uıymdastyrylǵan oqý qyzmetiniń aıy: qazan. tehnologıalyq kartasy aptasy: 1 Ekinshi kishi toby «Búldirshin»
Bilim salasy: «Tanym»
Taqyryby: Qoıannyń baqshasy
Maqsaty: Balalarǵa geometrıalyq pishinderdi aıyra bilýge jattyqtyrý (sharshy, úshburysh, dóńgelek), sonyń ishinde negizgi tústerdi ataýǵa úıretý (qyzyl, kók, sary);
Zattardy ári qaraı salystyrýǵa úıretý «jýan», «jińishke», «birdeı».
Matematıka oqý qyzmetine degen qyzyǵýshylyqtaryn arttyrý. Janýarlarǵa degen jańashyrlyq tanytý.
Qoldanylatyn kórneki – quraldar: oıynshyqtar (qoıan men túlki), qaǵazdan jolaqshalar (jotalar), uzyndyǵy birdeı biraq jalpaqtyǵy ártúrli jáne túster (2 jolaqshalardan ár balaǵa); kókónisteri bar sýretter (sábiz ben qyryqqabat) bala sanyna baılanysty.
Ádis – tásilder: suraq - jaýap, áńgime, túsindirý, kórsetý, madaqtaý.
Bılıngvaldyq komponent: jotalar - grádkı.

Dáleldep - talaptaný
Tárbıeshi balalarǵa táńerteń balabaqshada balalar bolmaǵanda hatshy kelip, ormannan hat kelgenin aıtyp, hatty ákelip tastap ketti. Tárbıeshi balalarǵa hatty ashyp, oqyp beredi. Hatta qoıan balalardy qonaqqa shaqyryp jatyr. Tárbıeshi balalarǵa Qoıanǵa qonaqqa baratyndaryn aıtady. Biraq qoıanǵa barý úshin aldymen poıyzben baratyndaryn aıtady.

Uıymdastyrýshylyq izdenis
Parovoz óleńin aıtady.
Tárbıeshi aǵashtyń jańynda otyrǵan túlkige nazar aýdarady. Túlki balalarmen amandasady. Túlki balalardan qaıda bara jatqandaryn suraıdy
Túlki balalarǵa qoıanmen jaqsy dos ekeniń aıtady. Túlki eger maǵan kómektesseńder men senderge qoıanǵa barar joldy kórsetemin deıdi. Aǵashtyń janynda qorapsha jatyr, sol qorapshanyń ishinde geometrıalyq pishinder bar. Túlki óziniń shashylyp qalǵan monshaǵyn kórsetedi. Soldan ońǵa qaraı ret - retimen qoıylǵan: qyzyl sharshy, kók dóńgelek jáne sary úshburysh jáne t. s. s. biraq, abaısyzda monshaqtaryn shashyp alypty jáne sony jınap berýge kómek suraıdy.
Túlki balalarǵa alǵystaryn aıtyp, qoıanǵa jetý úshin sergitý sátin oryndaıdy.
Tárbıeshi túlkige rahmet aıtyp qoshtasady.
Balalardy kóńilsiz qoıan qarsy alady.
- Sálemetsińder me balalar!
Men ózimniń baqshamda dámdi qyryqqabat pen sábiz otyrǵyzaıyn dep edim.
Sábizdi jińishke jotalarǵa al qyryqqabatty jýan jotalarǵa. Baqshaǵa kelip, neni qaıda otyrǵyzatynymdy bilmeı otyrmyn. Maǵan kómektesińdershi, ótinemin.
Tárbıeshi ústel ústindegi jolaqshalardy (jotalardy) alyp jáne olardy qaraýdy usynady. Keıin balalarǵa uzyndyǵy men enin kórsetýdi suraıdy.
- Qandaı jota uzyndyǵy boıynsha úlken?
- Qandaı jota eni boıynsha jýan?
- Qandaı jota jýan, qandaı jota jińishke ekeniń qalaı bilýge bolady?
- Ol úshin ne isteý kerek?
Keıin tárbıeshi balalarǵa kókónisterdi otyrǵyzýǵa usynys beredi. Jýan jolaqshalarǵa (jotaǵa) qyryqqabatty, al jińishke (jotaǵa) jolaqshalarǵa sábizdi. İstep bolǵannan keıin tárbıeshi balalardan anyqtap suraıdy.
- sábizder qandaı jotalarda?
- qyryqqabattar qandaı jotalarda?
Qoıan balalarǵa alǵys aıtyp, balalarǵa tosyn syıy bar ekeniń aıtady. Ony tabý úshin balalar ózennen, ıaǵnı ózendegi kópirden ótýlerin suraıdy. Kópirden ótkesin balalar qorapshalarǵa tap bolady. qorapshalardyń ishinen kámpıtter tabady.
- Balalar, qorapshada qansha kámpıt bar mende?
- Al endi qyzyl kámpıtti qyzdar, jasyl kámpıtti uldar alyńdar.
- endi qansha kámpıt qaldy?
- ony apaı alyp qoısa, qansha qalady?
- jaraısyńdar, balalar! Al endi poıyzymyzǵa otyryp, topqa oralaıyq. Óleń aıtyp topqa oralady.

Tárbıeshi: Torına S. A.