InfoHub Logo

1 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Qulaq
Sabaqtyń maqsaty:
1) Bilimdilik: adam aǵzasynyń sezim músheleriniń ishindegi estý múshesine túsinik bere otyryp, adam aǵzasy týraly alǵan bilimderin tıanaqtap, taqyryptyń mazmunyn meńgertý.
2) Balalardyń oı - órisin, sózdik qoryn, túsinikterin jetkize bilýge qalyptastyra otyryp damytý.
3) Oqýshylarǵa sezim múshelerin kútýge, saqtaýǵa salaýattylyqqa, jeke bas gıgıenasyn saqtaýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: dástúrli sabaq.
Sabaqtyń ádisi: aqparattyq tehnologıasyn paıdalaný, suraq – jaýap, problemalyq, kórnekilik.
Sabaqtyń kórnekiligi: Elektrondyq oqýlyq, kóz mýlájy, syzba jemister, ulǵaıtqysh (lýpa ) sýretter
Pánaralyq baılanys: ana tili, mýzyka, beıneleý óneri.
Sabaqtaǵy pedagogıkalyq tehnologıa damyta oqytý.

I Sabaqtyń barysy:
II. Uıymdastyrý kezeńi:
- Balalar qazir bizde qaı sabaq?
- Sabaqqa kerekti qural - jabdyqtarymyzdy aldyq pa?
Bizdiń búgingi sabaǵymyz kúndelikti sabaqtan erekshe. Sebebi bizdiń búgingi sabaǵymyzǵa kóptegen qonaqtar kelip otyr. Bizdiń bilimimizdi, tártibimizdi kórmekshi. Olaı bolsa sabaqqa qatysyp otyramyz.

5) Psıhologıalyq daıyndyq.
Eki kóz ne úshin kerek?
Bir jaqsylyq kórý úshin.
Eki qulaq ne úshin kerek?
Aqyl keńes tyńdaý úshin kerek
Eki qolyń ne úshin kerek?
Elge kómek berý úshin kerek
Eki aıaq ne úshin kerek?
- Shette júrseń
Týǵan jerge jetý úshin.
III. Úı tapsyrmasyn suraý.

IV. Ótken sabaqty bekitý.
Kórý arqyly zattyń nesin bilemiz?
Adam zatty qolmen ustap nesin biledi?
Kózdi kórý múmkindigin kúsheıtetin quraldar?
Jemister mýlájy: banan, alma, aport kórsetý.
Osy jemisterdi kórý arqyly zattyń nesin bilemiz?
Adam zattardy kózben kóredi, kórý arqyly zattyń túsin, mólsherin, pishini, túrin, qozǵalysyn ajyratady.
- Sezim músheleri adamnyń qaı bóliginde ornalasqan?
- Bas
Sezim músheleri adamnyń ózin qorshap turǵan dúnıeni qabyldaýyna múmkindik beredi. Kóz kóredi, qulaq estıdi, muryn ıisti, til dámdi, teri bir nárseniń tıgenin sezedi.
- Sonymen adam aınaladaǵy zattaryn, qubylystaryn tanı biledi, baǵdarlaıdy.

3.«Tapqyr bolsań, taýyp kór» oıyny
Múshelerdi zattarǵa sáıkestendirý.
4. Sergitý sáti. «Sur qoıan»

V Jańa sabaqqa daıarlyq
6«Oınaıyq ta, oılaıyq» oıyn
Myna sýda turǵan janýarlardy dybystap sýdan alyp shyǵýǵa kómekteseıik.
Osy dybystardy qabyldaıtyn qandaı múshe?
Qulaq
Búgingi ótetin jańa sabaǵymyz qulaq..
Olaı bolsa qulaq - estý múshesi. Ol barlyq dybysty, estıdi.
Shapalaq dybysyn estigen kezde adam dybys shyqqan jaqqa basyn buryp, dybysty qabyldaıdy.
Qulaq dybystardy qabyldap, mıǵa jetkizip turatyn sezim múshesi qulaqty.
Qandaı dybys túrlerin bilesińder?
- Qustar, úı janýarlary, óli tabıǵat qubylystarynyń dybystary.
- Qustardyń dybysyn ata.
- Úı janýarlarynyń dybysy.
- Óli tabıǵat (jel, boran, nóser, dúrsil shý,)

7. Kórnekilikpen jumys: Qulaqtyń sýret.
– Biz kóretin qulaq tek naǵyz qulaqqa kiretin esik. Ony qulaq qalqan dep atalady.
Syrtqy estý joly, syrǵalyq, qalqany, dabyl jarǵaǵy.

8. Oqýlyqpen jumys: Qulaq - estý múshesi.
a) Muǵalim oqý. Sýret boıynsha jumys.
á) Balalarǵa tizbektep oqý.
b) Serýendep ormanǵa bara qalsaq neniń dybysyn estımiz?
Qulaǵyńdy alaqanmen jaýyp kór. Ne sezdińder?
Qulaqty qalaı kútý kerek?
v) Dáptermen jumys.
Dápterimizdi ashaıyq,
Qolǵa qalam alaıyq.
Salaqtyqtan qashaıyq,
Ádemi etip jazaıyq,- dep otyryp, búgingi kún, aı atyn jazaıyq
Qulaq.- estý múshesi.
Qalqa, dabyl jarǵaǵy, syrǵalyq.
«9. Jańa sabaqty bekitý
v) Dárigermen keńes.
10. Qulaqqa zıan keltiretin jaǵdaılar.
VI Qorytyndy.
11. Venn dıagramsy.
Jaǵymdy: án, názik ún, kóterińki kúlki
Jaǵymsyz: Dúrsil, shý, jel, boran, nóser.

Osy dybystardy nemen estımiz?
12. «Dybys tany» oıyny

VII. Baǵalaý
Júırik eken aty.
Ańdamaı keledi,
«5» qoıamyn oǵan men
Birinshi orynda keledi. (5)

Bilmeı qalǵan jerlerin
Myqtap mıǵa toqıdy
Búgin, 4 - ke oqysa
Erteń, 5 - ke oqıdy (4)

Aıtqanyna
Kóńilimiz tolmady
Sabaqqa daıyndalmaı kelipti
Onysy durys bolmady (3)
Úıge tapsyrma: jumbaq quraý, qulaqtyń sýretin salý, oqý, mazmundaý.