- 05 naý. 2024 01:10
- 196
"Sabyrsyz, arsyz, erinshek" Abaı Qunanbaev
Taqyryby: Sabyrsyz, arsyz, erinshek. Abaı Qunanbaev
Maqsaty: Uly aqyn Abaı Qunanbaevtyń shyǵarmashylyǵymen tanystyra otyryp, óleńniń negizgi ıdeıasyn ashýǵa úıretý; adam boıyndaǵy jaǵymsyz qasıetterden boıyn aýlaq ustaýǵa baýlý; kórkem mátinnen jumys isteı alý daǵdysyn jetildirý, oqyp túıgenderi týraly oı qorytyndysyn aıtqyzyp jattyqtyrý.
Túri: aralas sabaq (jarys).
Ádisi: suraq - jaýap, taldaý, izdený, qorytyndylaý.
Kórnekiligi: sýretter, keste.
Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý kezeńi. Sabaqqa ázirlik. «Alaqan» jattyǵýy.
Kórshilerińe burylyp, alaqandaryńdy biriktirip, júrekterińniń jylýyn berińder
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý:
1. Áńgimeniń basynda «Úlken toı boldy» dep qandaı toıdy aıtyp otyr? Hamza Qarjasovtyń sózi nege unamady? Bolys Salmuǵambet Spandıar men onyń ákesine ne dedi? Ybyraıdyń nelikten qabaǵy túıilip, júzi sup - sur bolyp ketti? Bolys pen baılardyń ádiletsizdigin qandaı áreketterinen baıqaýǵa bolady?
İİİ. Úı tapsyrmasyn pysyqtaý: Spandıar Kóbeev kim? Ol týraly ne bilesiń?
İÚ. Maqsat qoıý kezeńi:
1. Sabaqtyń maqsatyn, taqyrybyn habarlaý.
2. Jańa sabaqqa daıarlyq. Taqtaǵa nemese ınteraktıvti taqtaǵa:
«... Talap, eńbek, tereń oı,
Qanaǵat, raqym, oılap qoı,
Bes asyl is - kónseńiz»
Taqtadaǵy úzindi Abaıdyń qaı óleńinen alynǵan?
Bul óleńdi kimder jatqa biledi?
Abaıdyń taǵy qandaı shyǵarmalary bar?
Abaı ata týraly ne bilemiz?
Abaı Qunanbaev – qazaq halqynyń uly aqyny, asyl sózdiń zergeri. Azan shaqyryp qoıǵan aty - Ibragım. Ájesi Zere súıkimdi de súıikti nemeresin Abaı dep erkeletken. Osydan keıin Ibragım deıtin shyn aty atalmaı, el arasynda Abaı atanyp ketedi.
Maqsaty: Uly aqyn Abaı Qunanbaevtyń shyǵarmashylyǵymen tanystyra otyryp, óleńniń negizgi ıdeıasyn ashýǵa úıretý; adam boıyndaǵy jaǵymsyz qasıetterden boıyn aýlaq ustaýǵa baýlý; kórkem mátinnen jumys isteı alý daǵdysyn jetildirý, oqyp túıgenderi týraly oı qorytyndysyn aıtqyzyp jattyqtyrý.
Túri: aralas sabaq (jarys).
Ádisi: suraq - jaýap, taldaý, izdený, qorytyndylaý.
Kórnekiligi: sýretter, keste.
Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý kezeńi. Sabaqqa ázirlik. «Alaqan» jattyǵýy.
Kórshilerińe burylyp, alaqandaryńdy biriktirip, júrekterińniń jylýyn berińder
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý:
1. Áńgimeniń basynda «Úlken toı boldy» dep qandaı toıdy aıtyp otyr? Hamza Qarjasovtyń sózi nege unamady? Bolys Salmuǵambet Spandıar men onyń ákesine ne dedi? Ybyraıdyń nelikten qabaǵy túıilip, júzi sup - sur bolyp ketti? Bolys pen baılardyń ádiletsizdigin qandaı áreketterinen baıqaýǵa bolady?
İİİ. Úı tapsyrmasyn pysyqtaý: Spandıar Kóbeev kim? Ol týraly ne bilesiń?
İÚ. Maqsat qoıý kezeńi:
1. Sabaqtyń maqsatyn, taqyrybyn habarlaý.
2. Jańa sabaqqa daıarlyq. Taqtaǵa nemese ınteraktıvti taqtaǵa:
«... Talap, eńbek, tereń oı,
Qanaǵat, raqym, oılap qoı,
Bes asyl is - kónseńiz»
Taqtadaǵy úzindi Abaıdyń qaı óleńinen alynǵan?
Bul óleńdi kimder jatqa biledi?
Abaıdyń taǵy qandaı shyǵarmalary bar?
Abaı ata týraly ne bilemiz?
Abaı Qunanbaev – qazaq halqynyń uly aqyny, asyl sózdiń zergeri. Azan shaqyryp qoıǵan aty - Ibragım. Ájesi Zere súıkimdi de súıikti nemeresin Abaı dep erkeletken. Osydan keıin Ibragım deıtin shyn aty atalmaı, el arasynda Abaı atanyp ketedi.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.