Quqyqtyq tárbıe jáne quqyqtyq jiger
Tárbıe saǵaty «Quqyqtyq tárbıe jáne quqyqtyq jiger»
Tárbıelik shara túri: pikirtalas
Bilimdik maqsaty: Quqyqtyq tárbıeniń ómirlik qajettiligin oqýshylarǵa túsindirý.
Tárbıelik: Quqyqtyq tárbıeniń jigerdiń qoǵamda mańyzy zor ekendigi túsindirip quqyqtyq saýatqa tárbıeleý, óz oılaryn erkin aıtýǵa úıretý.
Kórnekilik: Qanatty sózder, maqal - mátelder, tirek syzbalary.
«Qazirgi urpaqtyń úsh minezi alańdatady degen eken. Olar qulqynnyń quly bolyp joldan taıý, nápsi úshin las isterge uryný, bilimi bola tura qarańǵy nadannyń isin isteý» (Muhammed paıǵambar)
«Tártipsiz el bolmaıdy, tártipke bas ıgen qul bolmaıdy» (B. Momyshuly)
«İsin óndire almaǵan qyrsyz bala, qyrsyǵyn ákesinen izdeıdi.»
«Uıada ne kórseń ushqanda sony ilersiń.»
«Balańdy beske deıin eshteńeden tyıma, besten on úshke deıin qulyńdaı qına, on úshten ary syrlasyńdaı syıla.»
«Jaqsy bala súıinish, jaman bala kúıinish.»
«Atańa ne qylsań aldyńa sol keler»
Tárbıelik sharanyń júrisi:
1. Uıymdastyrý kezeńi.
2. Pikirtalas.
3. Qorytyndy.
Muǵalim sózi: Respýblıkada júrgizilip jatqan saıası ekonomıkalyq jáne rýhanı áleýmettik ózgerister adamdar men quqyq arasyndaǵy baılanystardy retteı almaı otyr. Qylmys sheksiz ósýde, qoǵam jáne jeke adamdardyń menshigin urlaý, tártip buzýshylyq, adam óltirýshilik, jáne t. b. etek alýda. Qabyldanǵan zańdar men qaýly, qararlar kóp jaǵdaıda oryndalmaıdy. Buǵan sebep, qoǵamymyzda qajetti deńgeıde quqyqtyq sana men jigerdiń jetispeýshiliginen bolyp otyrǵany anyq.
Júrgizýshi: Endi búgin de bizdiń qoǵamda ózekti másele bolyp otyrǵan SPID, nashaqorlyq, jasóspirimder arasyndaǵy buzaqylyq, urlyq, t. b. qylmystar etek alyp otyr. Bulardyń ósýine quqyqtyq tárbıe men sananyń, jigerdiń jetpeı turǵany. Osy úsh qylmys tóńireginde baspasóz materıaldarynda jarıalanǵan derekter arqyly pikirimizdi bildireıik.
Oqýshy: SPID - ke qarsy kúres kúni dep 1 jeltoqsan belgilengen. Bul álemdik problema qoǵam úshin qaýipti, oǵan qarsy dári - dármek búginde joq, dármensiz bolýda. Bul dert tek 1983 - 1984 jyldary belgili bolyp anyqtalǵan. Qazaqstan boıynsha bul dertke shaldyqqandardyń sany 5500 - ge jetti, 500 adam kóz jumdy. Buǵan qarsy jaqynda barlyq mektepterde 5 qarasha men 5 jeltoqsan aralyǵynda aılyq ótkizildi. Dárigerlermen kezdesý ótkizildi. SPID dertiniń qaterligi jaıynda qabyrǵa gazetteri shyǵaryldy. Dúnıe júzilik densaýlyq qorynan buǵan qarsy kúresý úshin qarjy bólinip otyrady.
Oqýshy: Bizdiń toptyń tujyrymdamasy boıynsha bul derttiń etek alýyna áleýmettik jaǵdaıdyń jáne quqyqtyq sana men jigerdiń tómen bolýynda deımiz. Jaqynda Ońtústik Qazaqstan oblysynda bolǵan SPID kesiriniń saldarynan birneshe náresteler kóz jumdy, bul oqıǵa keıbir mamandardyń selqostyǵynan bolyp otyrǵandary belgili. Adam balasy kóbine óz kinásinen tap bolady.
Atyraý qalalyq bilim bólimi
№ 20 A.S.Pýshkın atyndaǵy orta mektep
Tárbıe isiniń meńgerýshisi: Kalenova A.H.
Tárbıelik shara túri: pikirtalas
Bilimdik maqsaty: Quqyqtyq tárbıeniń ómirlik qajettiligin oqýshylarǵa túsindirý.
Tárbıelik: Quqyqtyq tárbıeniń jigerdiń qoǵamda mańyzy zor ekendigi túsindirip quqyqtyq saýatqa tárbıeleý, óz oılaryn erkin aıtýǵa úıretý.
Kórnekilik: Qanatty sózder, maqal - mátelder, tirek syzbalary.
«Qazirgi urpaqtyń úsh minezi alańdatady degen eken. Olar qulqynnyń quly bolyp joldan taıý, nápsi úshin las isterge uryný, bilimi bola tura qarańǵy nadannyń isin isteý» (Muhammed paıǵambar)
«Tártipsiz el bolmaıdy, tártipke bas ıgen qul bolmaıdy» (B. Momyshuly)
«İsin óndire almaǵan qyrsyz bala, qyrsyǵyn ákesinen izdeıdi.»
«Uıada ne kórseń ushqanda sony ilersiń.»
«Balańdy beske deıin eshteńeden tyıma, besten on úshke deıin qulyńdaı qına, on úshten ary syrlasyńdaı syıla.»
«Jaqsy bala súıinish, jaman bala kúıinish.»
«Atańa ne qylsań aldyńa sol keler»
Tárbıelik sharanyń júrisi:
1. Uıymdastyrý kezeńi.
2. Pikirtalas.
3. Qorytyndy.
Muǵalim sózi: Respýblıkada júrgizilip jatqan saıası ekonomıkalyq jáne rýhanı áleýmettik ózgerister adamdar men quqyq arasyndaǵy baılanystardy retteı almaı otyr. Qylmys sheksiz ósýde, qoǵam jáne jeke adamdardyń menshigin urlaý, tártip buzýshylyq, adam óltirýshilik, jáne t. b. etek alýda. Qabyldanǵan zańdar men qaýly, qararlar kóp jaǵdaıda oryndalmaıdy. Buǵan sebep, qoǵamymyzda qajetti deńgeıde quqyqtyq sana men jigerdiń jetispeýshiliginen bolyp otyrǵany anyq.
Júrgizýshi: Endi búgin de bizdiń qoǵamda ózekti másele bolyp otyrǵan SPID, nashaqorlyq, jasóspirimder arasyndaǵy buzaqylyq, urlyq, t. b. qylmystar etek alyp otyr. Bulardyń ósýine quqyqtyq tárbıe men sananyń, jigerdiń jetpeı turǵany. Osy úsh qylmys tóńireginde baspasóz materıaldarynda jarıalanǵan derekter arqyly pikirimizdi bildireıik.
Oqýshy: SPID - ke qarsy kúres kúni dep 1 jeltoqsan belgilengen. Bul álemdik problema qoǵam úshin qaýipti, oǵan qarsy dári - dármek búginde joq, dármensiz bolýda. Bul dert tek 1983 - 1984 jyldary belgili bolyp anyqtalǵan. Qazaqstan boıynsha bul dertke shaldyqqandardyń sany 5500 - ge jetti, 500 adam kóz jumdy. Buǵan qarsy jaqynda barlyq mektepterde 5 qarasha men 5 jeltoqsan aralyǵynda aılyq ótkizildi. Dárigerlermen kezdesý ótkizildi. SPID dertiniń qaterligi jaıynda qabyrǵa gazetteri shyǵaryldy. Dúnıe júzilik densaýlyq qorynan buǵan qarsy kúresý úshin qarjy bólinip otyrady.
Oqýshy: Bizdiń toptyń tujyrymdamasy boıynsha bul derttiń etek alýyna áleýmettik jaǵdaıdyń jáne quqyqtyq sana men jigerdiń tómen bolýynda deımiz. Jaqynda Ońtústik Qazaqstan oblysynda bolǵan SPID kesiriniń saldarynan birneshe náresteler kóz jumdy, bul oqıǵa keıbir mamandardyń selqostyǵynan bolyp otyrǵandary belgili. Adam balasy kóbine óz kinásinen tap bolady.
Atyraý qalalyq bilim bólimi
№ 20 A.S.Pýshkın atyndaǵy orta mektep
Tárbıe isiniń meńgerýshisi: Kalenova A.H.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
-
«Joǵarǵy top tárbıelenýshilerin jan - jaqty damytýda erteginiń mańyzy»
