Qurmalas sóılemdi qaıtalaý
Sabaqtyń taqyryby: Qurmalas sóılemdi qaıtalaý
Sabaqtyń maqsaty:
A) Qurmalas sóılem týraly bilimderin arttyra otyryp, onyń, túrlerin ajyrata bilýge úıretý, oqýshylardyń teorıalyq bilimderin damytý.
Á) Shyǵarmashylyqpen jumys isteı otyryp, oqýshylardyń sóıleý tilin damytý, óz oılaryn jetkize bilýge baýlý.
B) Ana tilin qasterleý, óz ultynyń ereksheligin tanytý, pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
Sabaqtyń túri: qaıtalaý sabaǵy
Sabaqtyń tıpi: aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap ádisi, túsindirmeli ádis.
Pánaralyq baılanys: ádebıet, tarıh, mýzyka
Kórnekiligi: qazaqtyń ulttyq mýzyka aspaptarynyń sýretteri, qobyzdombyra t. b
Sabaq barysy:
Uıymdastyrý:
- Sálemdesý
- Túgendeý
- Jumyldyrý
Úı jumysyn tekserý:
Balalar, úıge "Meniń Otanym - Qazaqstan" taqyrybyna esse jazyp kelýge berilgen.
- Káne, kim oqıdy?
Mátindegi jaı sóılemniń túrlerine toqtalyp ótemiz.
Jańa sabaq:
Biz búgingi sabaqta qurmalas sóılemnen ótkendi qaıtalaımyz.
Suraq – jaýap:
1. Sóılem degen ne?
2. Qurmalas sóılem degen ne?
3. Qurmalas sóılemniń túrleri?
4. Salalas qurmalas sóılem degen ne?
5. Sabaqtas qurmalas sóılem onyń túrleri?
6. Aralas qurmalas sóılem degenimiz ne?
Qurmalas sóılem jáne onyń túrleri kóne túrki eskertkishterinde kezdesedi. Bizdiń arǵy tegimiz kóne túrki dáýirinen bastalady. Orhon jazýlary týraly ne bilemiz?
Túrkilerdiń negizgi mekeni qaı jer?
Túrki tildes halyqtardy ata.
Orhon - Enıseı jazbalarynda qurmalas sóılem salalas, sabaqtas, aralas bolyp úshke bólinedi.
Kóne túrki tilinde Qazaq tilinde
Qaǵany alp erti, aıǵýchysy bilige erti.
Ol qan ıoq boltýqda kesre, el ıitmish, ychǵynmysh, qachyshmysh.
Qaǵany batyr edi, keńesshisi bilgir edi.
Ol han joq bolǵannan keıin, el shetinegen, yshqynǵan, qashqan.
İİİ aınalym «Kókpar» oıyny.
Synypty eki topqa bólemiz. 1 top «Alaman» toby, 2 top «Jaıdarman» toby. Biz búgin sizdermen Alataýdyń bıik shyńyna birge attanamyz. Biz ol úshin tórt satydan ótýimiz kerek.
Qorjynnan top jetekshileri kórsetilgen nómirge baılanysty asyq alyp, kartochkadaǵy suraqqa top múshelerimen aqyldasyp, 1 - mınýttyń ishinde daıyndalyp jaýap berýge tıis.
Osylaısha ár komanda upaı sanyn jınaıdy.
Yńǵaılas salalas sóılem degen ne? (jalǵaýlyqtary, tynys belgisi)
- Sebep - saldar salalas sóılem degen ne?( jalǵaýlyqtary,
tynys belgisi)
- Qarsylyqty salalas sóılem degen ne? (jalǵaýlyqtary, tynys belgisi)
- Túsindirmeli salalas sóılem degen ne? (tynys belgisi)
- Talǵaýly salalas sóılem degen ne? (jalǵaýlyqtary, tynys belgisi)
- Kezektes salalas sóılem degen ne? (jalǵaýlyqtary, tynys belgisi)
- Sabaqtas qurmalas, maǵynalyq túrleri
- Shartty baǵynyńqyly sabaqtas, jasalýy
- Kóp baǵynyńqyly sabaqtas, túrleri
- Mezgil baǵynyńqyly sabaqtas, jasalýy
- Baǵynyńqy, basyńqy sóılem degenimiz ne, jasalý joldary.
Qurmalas sóılemderdiń baılanysý tásilderi: (ıntonasıa, jalǵaýlar, shylaýlar, oryn tártibi)
İİ aınalym
Balalar, aldaryńyzda qandaı ulttyq aspaptardyń sýreti?
Osy ulttyq aspaptar týraly ne bilemiz?
Qazaqtyń qasıetti dombyrasy, qobyzy t. b týraly aıtyp ótemiz.
Qobyz aspabyn alǵash oılap tapqan kim?
Qorqyt ata qaı dáýirde ómir súrdi?
Balalar, qasıetti qobyzdyń únine qulaq túreıik. (mýzyka oınalady)
Oqýshylar sýretti alady da, sýrettiń artynda berilgen tapsyrmalardy (sóılem múshesine taldaý) oryndaıdy.
1. Adam týǵan tilin qurmettemese, ózin de qurmettemeıdi.
2. Ǵalym bolý mindet emes, bilimdi bolý paryzyń.
3. Básekege qabiletti elý eldiń qataryna ený úshin, biz bilimdi bolýymyz kerek.
4. Biz qazaq tilin damytýymyz kerek, sebebi ult bolashaǵy tiline táýeldi.
İİİ aınalym
«Saqına salý» oıyny.
(Oıynnyń sharty túsindiriledi. Ortaǵa eki toptan eki oqýshy shyǵyp, saqına jasyrady.) Jeńilgen oqýshylar berilgen test suraqtaryn sheshedi.
İY aınalym
«Kim jyldam?»
Eki topqa sóılem oqylady. Qurmalas sóılemniń maǵynalyq túrlerin anyqtaý (aýyzsha). Upaı sanyn ádilqazylar alqasy belgileıdi.
1. Abaı esikten kire, úıde otyrǵan úlkenderge ashyq daýyspen aıqyn sálem berdi.
2. Abaı ákesine sálem bermek bolyp, ájesinen ruqsat aldy.
3. Esjan týysymen, kóp uzamaı kúıeýi Tileýqabyl qaıtys boldy.
4. Ol zamanda ul balaǵa bas kespese, qan tókpese, at qoıylmaıtyn edi.
5. Sıyrdyń tuqymy da jaqsy, baby da kelisken eken.
6. Sizdi eshkim shaqyrǵan joq, sondyqtan siz barmaısyz.
Qorytyndy:
Búgingi sabaǵymyzdy qorytyndylaı kele,, ortaǵa bir oqýshy shyǵyp, Venn dıagramsyn toltyrady..
1. Salalas qurmalas jasalýy
2. Sabaqtas qurmalas jasalýy
3. Uqsastyǵy.
Osydan keıin eki toptyń oqýshylaryna ıntervú - test beriledi.
1 top. Intervú - test
a) Sabaqtas qurmalas sóılem
Sabaqtas qurmalas sóılem degenimiz ne?
Eskertý: astyn syzý kerek
A. Jaı sóılemniń alǵashqysy tıanaqsyz bolyp, sońǵysyna baǵyna baılanysqan qurmalas
Á. Jaı sóılemderi ózara teń dárejede baılanysady
b) Sabaqtas qurmalas sóılem neshege bólinedi?
Eskertý: Testte joq bolsa, óziń jazyp tolyqtyr
A. 3
Á. 4
B. 6
V. 7 Shartty
v) Sabaqtas qurmalasta jaı sóılemniń ornalasý tártibin belgile
A. baǵynyńqy, basyńqy
Á. basyńqy, baǵynyńqy
2 top. Salalas qurmalas sóılem
a) Salalas qurmalas sóılem degenimiz ne?
Eskertý: astyn syzý kerek
A. Jaı sóılemniń alǵashqysy tıanaqsyz bolyp, sońǵysyna baǵyna baılanysqan qurmalas
Á. Jaı sóılemderi ózara teń dárejede baılanysady
b) Salalas qurmalas sóılem neshege bólinedi?
Eskertý: Testte joq bolsa, óziń jazyp tolyqtyr
A. 3
Á. 4
B. 6
V. 7 yńǵaılas
v) Salalas qurmalasta jaı sóılemniń arasyna qoıylatyn tynys belgileri
A. qos núkte, útir, syzyqsha
Á. eshqandaı tynys belgi qoıylmaıdy
Balalar, Naýryz merekesimen qatar kelgen aptalyǵymyz jaqsylyqtyń nyshany deı kele, bıylǵy jylan jyly jaıly bolsyn degim keledi. Sóz kezegi ádilqazylar alqasyna beriledi. Tórt satydan súrinbeı ótken top jeńimpaz atanady.
Úıge tapsyrma:
«Naýryz - jyl basy» taqyrybynda oıtolǵaý jazyp kelý.
Oqýshylardyń bilimin baǵalaý.
Sabaqtyń maqsaty:
A) Qurmalas sóılem týraly bilimderin arttyra otyryp, onyń, túrlerin ajyrata bilýge úıretý, oqýshylardyń teorıalyq bilimderin damytý.
Á) Shyǵarmashylyqpen jumys isteı otyryp, oqýshylardyń sóıleý tilin damytý, óz oılaryn jetkize bilýge baýlý.
B) Ana tilin qasterleý, óz ultynyń ereksheligin tanytý, pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
Sabaqtyń túri: qaıtalaý sabaǵy
Sabaqtyń tıpi: aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap ádisi, túsindirmeli ádis.
Pánaralyq baılanys: ádebıet, tarıh, mýzyka
Kórnekiligi: qazaqtyń ulttyq mýzyka aspaptarynyń sýretteri, qobyzdombyra t. b
Sabaq barysy:
Uıymdastyrý:
- Sálemdesý
- Túgendeý
- Jumyldyrý
Úı jumysyn tekserý:
Balalar, úıge "Meniń Otanym - Qazaqstan" taqyrybyna esse jazyp kelýge berilgen.
- Káne, kim oqıdy?
Mátindegi jaı sóılemniń túrlerine toqtalyp ótemiz.
Jańa sabaq:
Biz búgingi sabaqta qurmalas sóılemnen ótkendi qaıtalaımyz.
Suraq – jaýap:
1. Sóılem degen ne?
2. Qurmalas sóılem degen ne?
3. Qurmalas sóılemniń túrleri?
4. Salalas qurmalas sóılem degen ne?
5. Sabaqtas qurmalas sóılem onyń túrleri?
6. Aralas qurmalas sóılem degenimiz ne?
Qurmalas sóılem jáne onyń túrleri kóne túrki eskertkishterinde kezdesedi. Bizdiń arǵy tegimiz kóne túrki dáýirinen bastalady. Orhon jazýlary týraly ne bilemiz?
Túrkilerdiń negizgi mekeni qaı jer?
Túrki tildes halyqtardy ata.
Orhon - Enıseı jazbalarynda qurmalas sóılem salalas, sabaqtas, aralas bolyp úshke bólinedi.
Kóne túrki tilinde Qazaq tilinde
Qaǵany alp erti, aıǵýchysy bilige erti.
Ol qan ıoq boltýqda kesre, el ıitmish, ychǵynmysh, qachyshmysh.
Qaǵany batyr edi, keńesshisi bilgir edi.
Ol han joq bolǵannan keıin, el shetinegen, yshqynǵan, qashqan.
İİİ aınalym «Kókpar» oıyny.
Synypty eki topqa bólemiz. 1 top «Alaman» toby, 2 top «Jaıdarman» toby. Biz búgin sizdermen Alataýdyń bıik shyńyna birge attanamyz. Biz ol úshin tórt satydan ótýimiz kerek.
Qorjynnan top jetekshileri kórsetilgen nómirge baılanysty asyq alyp, kartochkadaǵy suraqqa top múshelerimen aqyldasyp, 1 - mınýttyń ishinde daıyndalyp jaýap berýge tıis.
Osylaısha ár komanda upaı sanyn jınaıdy.
Yńǵaılas salalas sóılem degen ne? (jalǵaýlyqtary, tynys belgisi)
- Sebep - saldar salalas sóılem degen ne?( jalǵaýlyqtary,
tynys belgisi)
- Qarsylyqty salalas sóılem degen ne? (jalǵaýlyqtary, tynys belgisi)
- Túsindirmeli salalas sóılem degen ne? (tynys belgisi)
- Talǵaýly salalas sóılem degen ne? (jalǵaýlyqtary, tynys belgisi)
- Kezektes salalas sóılem degen ne? (jalǵaýlyqtary, tynys belgisi)
- Sabaqtas qurmalas, maǵynalyq túrleri
- Shartty baǵynyńqyly sabaqtas, jasalýy
- Kóp baǵynyńqyly sabaqtas, túrleri
- Mezgil baǵynyńqyly sabaqtas, jasalýy
- Baǵynyńqy, basyńqy sóılem degenimiz ne, jasalý joldary.
Qurmalas sóılemderdiń baılanysý tásilderi: (ıntonasıa, jalǵaýlar, shylaýlar, oryn tártibi)
İİ aınalym
Balalar, aldaryńyzda qandaı ulttyq aspaptardyń sýreti?
Osy ulttyq aspaptar týraly ne bilemiz?
Qazaqtyń qasıetti dombyrasy, qobyzy t. b týraly aıtyp ótemiz.
Qobyz aspabyn alǵash oılap tapqan kim?
Qorqyt ata qaı dáýirde ómir súrdi?
Balalar, qasıetti qobyzdyń únine qulaq túreıik. (mýzyka oınalady)
Oqýshylar sýretti alady da, sýrettiń artynda berilgen tapsyrmalardy (sóılem múshesine taldaý) oryndaıdy.
1. Adam týǵan tilin qurmettemese, ózin de qurmettemeıdi.
2. Ǵalym bolý mindet emes, bilimdi bolý paryzyń.
3. Básekege qabiletti elý eldiń qataryna ený úshin, biz bilimdi bolýymyz kerek.
4. Biz qazaq tilin damytýymyz kerek, sebebi ult bolashaǵy tiline táýeldi.
İİİ aınalym
«Saqına salý» oıyny.
(Oıynnyń sharty túsindiriledi. Ortaǵa eki toptan eki oqýshy shyǵyp, saqına jasyrady.) Jeńilgen oqýshylar berilgen test suraqtaryn sheshedi.
İY aınalym
«Kim jyldam?»
Eki topqa sóılem oqylady. Qurmalas sóılemniń maǵynalyq túrlerin anyqtaý (aýyzsha). Upaı sanyn ádilqazylar alqasy belgileıdi.
1. Abaı esikten kire, úıde otyrǵan úlkenderge ashyq daýyspen aıqyn sálem berdi.
2. Abaı ákesine sálem bermek bolyp, ájesinen ruqsat aldy.
3. Esjan týysymen, kóp uzamaı kúıeýi Tileýqabyl qaıtys boldy.
4. Ol zamanda ul balaǵa bas kespese, qan tókpese, at qoıylmaıtyn edi.
5. Sıyrdyń tuqymy da jaqsy, baby da kelisken eken.
6. Sizdi eshkim shaqyrǵan joq, sondyqtan siz barmaısyz.
Qorytyndy:
Búgingi sabaǵymyzdy qorytyndylaı kele,, ortaǵa bir oqýshy shyǵyp, Venn dıagramsyn toltyrady..
1. Salalas qurmalas jasalýy
2. Sabaqtas qurmalas jasalýy
3. Uqsastyǵy.
Osydan keıin eki toptyń oqýshylaryna ıntervú - test beriledi.
1 top. Intervú - test
a) Sabaqtas qurmalas sóılem
Sabaqtas qurmalas sóılem degenimiz ne?
Eskertý: astyn syzý kerek
A. Jaı sóılemniń alǵashqysy tıanaqsyz bolyp, sońǵysyna baǵyna baılanysqan qurmalas
Á. Jaı sóılemderi ózara teń dárejede baılanysady
b) Sabaqtas qurmalas sóılem neshege bólinedi?
Eskertý: Testte joq bolsa, óziń jazyp tolyqtyr
A. 3
Á. 4
B. 6
V. 7 Shartty
v) Sabaqtas qurmalasta jaı sóılemniń ornalasý tártibin belgile
A. baǵynyńqy, basyńqy
Á. basyńqy, baǵynyńqy
2 top. Salalas qurmalas sóılem
a) Salalas qurmalas sóılem degenimiz ne?
Eskertý: astyn syzý kerek
A. Jaı sóılemniń alǵashqysy tıanaqsyz bolyp, sońǵysyna baǵyna baılanysqan qurmalas
Á. Jaı sóılemderi ózara teń dárejede baılanysady
b) Salalas qurmalas sóılem neshege bólinedi?
Eskertý: Testte joq bolsa, óziń jazyp tolyqtyr
A. 3
Á. 4
B. 6
V. 7 yńǵaılas
v) Salalas qurmalasta jaı sóılemniń arasyna qoıylatyn tynys belgileri
A. qos núkte, útir, syzyqsha
Á. eshqandaı tynys belgi qoıylmaıdy
Balalar, Naýryz merekesimen qatar kelgen aptalyǵymyz jaqsylyqtyń nyshany deı kele, bıylǵy jylan jyly jaıly bolsyn degim keledi. Sóz kezegi ádilqazylar alqasyna beriledi. Tórt satydan súrinbeı ótken top jeńimpaz atanady.
Úıge tapsyrma:
«Naýryz - jyl basy» taqyrybynda oıtolǵaý jazyp kelý.
Oqýshylardyń bilimin baǵalaý.
You Might Also Like
