Qıyn balalardyń minez – qulqyn túzetýdiń psıhologıalyq máseleleri
«Qıyn» balalardyń minez – qulqyn túzetýdiń psıhologıalyq máseleleri
Qoǵamnyń moradyq normalary men talaptaryna sáıkes kelmeıtin minez - qulyqtyń ádette áleýmettik jat degen termındermen belgileý qabyldanǵan. Mı potologıasyna baılanysty bolatyn balalardyń anomal (kemisti) minez - qulqynan aıyrmashylyǵy, áleýmettik jat minez – qulyq áleýmettik jaǵynan negizdelgen, jaǵymsyz shaǵyn ortanyń teris yqpalymen, semádaǵy durys emes, ózara qarym qatynastarymen, semá men mektep tárbıesiniń olqylyqtarymen, qatelikterimen sabaqtas.
«Qıyn» degen termın qazirgi praktıkada jeke basyn tártipke salý qajet balalardyń keń ortasyn bildiredi. Buǵan eresekterdiń talabyna, keńesine qarsylyq kórsetetin tilazar, erke, qońyr balalar da jatady. Mundaı aýytqýdyń is jóninde sebebin anyqtaý olarǵa qatań talap qoıa jáne is árekettiń kollektıvtik formasyna engize otyryp, balalardyń qajettiligi men yntasyna nazar aýdarý – erkelik, qyńyrlyq, tilazarlyqty boldyrmaý men ony jeńýdiń negizgi joly.
Balalardyń belgili bir bóligi sotqarlyǵymen, tártipsizdigimen, dórekiligimen erekshelenedi. Mundaı oqýshylarǵa jeke jol tabý ásirese qajet, aldymen olardyń tártipsizdiginiń túp - tamyryn anyqtaý kerek. Bul balalarmen jumys isteý olardyń belsendiligin, ınısıatıvasyn maqsatqa sáıkes uıymdastyrýdy, olardyń adamgershiligin, belgili derbestigin qurmetteýdi kózdeıdi.
Balalardyń erekshe tobyn minez - qulqynda eńbekke qushtar yqylasy men ádeti joq, jalqaý balalar qurady. Tárbıeshilerge mundaı balanyń umtylysyn, kúsh – jiger kórsetýin ańǵartý jáne madaqtaý, onyń, boıynda eńbekke degen qajetsinýin oıatý, san alýan is - áreketten qýanysh tabýdy úıretý óte qajet.
Eń teris qasıeti jalǵan aıtý bolyp tabylatyn balalarda bar. Mundaı kemshilikpen kúrese otyryp, qıaldaý (mektepke deıingi kishi shákirttik shaqtaǵylarǵa tán) men shyndyqty ádeıi burmalaýdy ajyratý qajet. Jalǵan aıtý jaza alýdan qorqýdyń da, jaǵymsyz qylyqtaryn jasyrýǵa umtylýdyń da, ózin tanytý, aınalasyndaǵylardyń nazaryn ózine aýdarý tileginiń de saldary bolýy múmkin. Balalardyń joldastyqty ózinshe bir túsinýi, joldastarynyń teris qylyǵyn jasyrý amaly retinde de ótirik aıtý jıi kezdesedi. Birinshiden, bala ótiriginiń naqty sebebin anyqtaý, ekinshiden ótiriktiń barlyq jaǵymsyz kórinisterin, onyń qorqaqtyqpen, eki júzdilikpen ózara baılanysyn sypaıy kórsete otyryp, shynshyldyq senim, ózara qurmet jáne talap qoıýshylyq jaǵdaıyn týǵyzý úshin tárbıeshige kóp ter tógý qajet.
Qıyn balalarmen jumys isteý:
1) balaǵa iltıpatpen, izgi tilektestikpen qaraý;
2) onyń jaǵymdy qasıetterine súıený;
3) onyń adamgershilik kúshine, potensıaldy múmkindikterine sený sıaqty óte bıazylyqpen jeke - dara qatynasty qajet etedi.
Pedagogıkalyq jaǵynanan alǵanda, betimen jiberilgen balalarmen – tártip buzýshy jetekshilermen tárbıe jumysyn júrgizý meılinshe kúrdeli. Bul jetekshilerge kóbine yryqsyz minez – qulyq, jeke bas qurylymynyń buzylýy, aıqyn kóringen áleýmettik jat, onyń ishinde jasyna laıyq esem qajettilikterdiń bolýy, nemdenýge baǵdarlanǵan qalyptan tys, «tikeleı» tilekterdiń bolýy, dostyq, joldastyq, paryz, ar - namys týraly teris túsinikke alyp keletin qarym – qatynastaǵy qajettililiktiń burmalanǵan baǵyttylyǵy tán. Tártip buzýshy jetkinshekterde rýhanı, tanymdyq, estetıkalyq qajettilikter deformasıalanǵan. Atap aıtqanda, oqýǵa degen ynta joıylǵan. Sonymen birge tártip buzýshy jetkinshekter, zertteýler kórsetkenindeı, qalypty ıntellektýaldyq múmkindikterdi ıgeredi, sondyqtan kóp salaly is - árekettiń berilgen júıesine olardy maqsatty túrde tartyp otyrý ıntellektýaldyq júgensizdik pen enjarlyqty joıýǵa kómektesedi.
«Qıyn» balalardyń kópshiliginde teris qylyqtar eresektikke boı urýdan, óziniń pravosyn jete túsinbeýden, eresekterdiń olardy moıyndaýyna jetýge umtylýynyń saldary bolyp tabylady.
Jeke adamnyń adamgershilik jaǵynan buzylýǵa ákep soqtyratyn qaqtyǵysty sıtýasıanyń túp tamyry semá tárbıesiniń kemshilikterinde jatyr.
«Qıyn» balalardy osylaı tıpke bólý tárbıe yqpaly júıesin tutasymen túzetýge múmkindik berip qoımaı, sonymen birge, qıyn qaqtyǵys jaǵdaıynda turǵan árbir balaǵa jeke dara qatynas jasaýda júzege asyrýǵa jol ashady. Munda «qıyn» mektep oqýshylaryn jan - jaqty qoǵamdyq paıdaly iske tartý jumysynyń júıesi óte mańyzdy. Bul qyzmetti uıymdastyrǵanda olardyń erekshelikterin eskeredi, ony kóp salalaly kollektıvtiń taram - taram júıesi arqyly iske asyrady.
«Qıyn» oqýshyny zertteý jáne qaıta tárbıeleý joldary
Jasóspirimniń minez - qulqy – januıadaǵy qarym - qatynas qalyptastyrýynyń nátıjesi. Sondyqtan tárbıeni januıadan bastaǵan jón. Januıadaǵy ózara qarym - qatynasty túzetý kerek. Synyp jetekshisi árbir januıa ereksheligine baılanysty ózinshe jol taba bilýi qajet. Ol úshin sátsiz januıanyń paıda bolýy sebebine anyqtaý kerek ol ár januıada ár túrli bolýy múmkin. Ondaı januıany bes túrge bólýge bolady.
Daıyndaǵan: pedagog – psıholog Jańabaeva G. M.
Qıyn balalardyń minez – qulqyn túzetýdiń psıhologıalyq máseleleri. júkteý
Qoǵamnyń moradyq normalary men talaptaryna sáıkes kelmeıtin minez - qulyqtyń ádette áleýmettik jat degen termındermen belgileý qabyldanǵan. Mı potologıasyna baılanysty bolatyn balalardyń anomal (kemisti) minez - qulqynan aıyrmashylyǵy, áleýmettik jat minez – qulyq áleýmettik jaǵynan negizdelgen, jaǵymsyz shaǵyn ortanyń teris yqpalymen, semádaǵy durys emes, ózara qarym qatynastarymen, semá men mektep tárbıesiniń olqylyqtarymen, qatelikterimen sabaqtas.
«Qıyn» degen termın qazirgi praktıkada jeke basyn tártipke salý qajet balalardyń keń ortasyn bildiredi. Buǵan eresekterdiń talabyna, keńesine qarsylyq kórsetetin tilazar, erke, qońyr balalar da jatady. Mundaı aýytqýdyń is jóninde sebebin anyqtaý olarǵa qatań talap qoıa jáne is árekettiń kollektıvtik formasyna engize otyryp, balalardyń qajettiligi men yntasyna nazar aýdarý – erkelik, qyńyrlyq, tilazarlyqty boldyrmaý men ony jeńýdiń negizgi joly.
Balalardyń belgili bir bóligi sotqarlyǵymen, tártipsizdigimen, dórekiligimen erekshelenedi. Mundaı oqýshylarǵa jeke jol tabý ásirese qajet, aldymen olardyń tártipsizdiginiń túp - tamyryn anyqtaý kerek. Bul balalarmen jumys isteý olardyń belsendiligin, ınısıatıvasyn maqsatqa sáıkes uıymdastyrýdy, olardyń adamgershiligin, belgili derbestigin qurmetteýdi kózdeıdi.
Balalardyń erekshe tobyn minez - qulqynda eńbekke qushtar yqylasy men ádeti joq, jalqaý balalar qurady. Tárbıeshilerge mundaı balanyń umtylysyn, kúsh – jiger kórsetýin ańǵartý jáne madaqtaý, onyń, boıynda eńbekke degen qajetsinýin oıatý, san alýan is - áreketten qýanysh tabýdy úıretý óte qajet.
Eń teris qasıeti jalǵan aıtý bolyp tabylatyn balalarda bar. Mundaı kemshilikpen kúrese otyryp, qıaldaý (mektepke deıingi kishi shákirttik shaqtaǵylarǵa tán) men shyndyqty ádeıi burmalaýdy ajyratý qajet. Jalǵan aıtý jaza alýdan qorqýdyń da, jaǵymsyz qylyqtaryn jasyrýǵa umtylýdyń da, ózin tanytý, aınalasyndaǵylardyń nazaryn ózine aýdarý tileginiń de saldary bolýy múmkin. Balalardyń joldastyqty ózinshe bir túsinýi, joldastarynyń teris qylyǵyn jasyrý amaly retinde de ótirik aıtý jıi kezdesedi. Birinshiden, bala ótiriginiń naqty sebebin anyqtaý, ekinshiden ótiriktiń barlyq jaǵymsyz kórinisterin, onyń qorqaqtyqpen, eki júzdilikpen ózara baılanysyn sypaıy kórsete otyryp, shynshyldyq senim, ózara qurmet jáne talap qoıýshylyq jaǵdaıyn týǵyzý úshin tárbıeshige kóp ter tógý qajet.
Qıyn balalarmen jumys isteý:
1) balaǵa iltıpatpen, izgi tilektestikpen qaraý;
2) onyń jaǵymdy qasıetterine súıený;
3) onyń adamgershilik kúshine, potensıaldy múmkindikterine sený sıaqty óte bıazylyqpen jeke - dara qatynasty qajet etedi.
Pedagogıkalyq jaǵynanan alǵanda, betimen jiberilgen balalarmen – tártip buzýshy jetekshilermen tárbıe jumysyn júrgizý meılinshe kúrdeli. Bul jetekshilerge kóbine yryqsyz minez – qulyq, jeke bas qurylymynyń buzylýy, aıqyn kóringen áleýmettik jat, onyń ishinde jasyna laıyq esem qajettilikterdiń bolýy, nemdenýge baǵdarlanǵan qalyptan tys, «tikeleı» tilekterdiń bolýy, dostyq, joldastyq, paryz, ar - namys týraly teris túsinikke alyp keletin qarym – qatynastaǵy qajettililiktiń burmalanǵan baǵyttylyǵy tán. Tártip buzýshy jetkinshekterde rýhanı, tanymdyq, estetıkalyq qajettilikter deformasıalanǵan. Atap aıtqanda, oqýǵa degen ynta joıylǵan. Sonymen birge tártip buzýshy jetkinshekter, zertteýler kórsetkenindeı, qalypty ıntellektýaldyq múmkindikterdi ıgeredi, sondyqtan kóp salaly is - árekettiń berilgen júıesine olardy maqsatty túrde tartyp otyrý ıntellektýaldyq júgensizdik pen enjarlyqty joıýǵa kómektesedi.
«Qıyn» balalardyń kópshiliginde teris qylyqtar eresektikke boı urýdan, óziniń pravosyn jete túsinbeýden, eresekterdiń olardy moıyndaýyna jetýge umtylýynyń saldary bolyp tabylady.
Jeke adamnyń adamgershilik jaǵynan buzylýǵa ákep soqtyratyn qaqtyǵysty sıtýasıanyń túp tamyry semá tárbıesiniń kemshilikterinde jatyr.
«Qıyn» balalardy osylaı tıpke bólý tárbıe yqpaly júıesin tutasymen túzetýge múmkindik berip qoımaı, sonymen birge, qıyn qaqtyǵys jaǵdaıynda turǵan árbir balaǵa jeke dara qatynas jasaýda júzege asyrýǵa jol ashady. Munda «qıyn» mektep oqýshylaryn jan - jaqty qoǵamdyq paıdaly iske tartý jumysynyń júıesi óte mańyzdy. Bul qyzmetti uıymdastyrǵanda olardyń erekshelikterin eskeredi, ony kóp salalaly kollektıvtiń taram - taram júıesi arqyly iske asyrady.
«Qıyn» oqýshyny zertteý jáne qaıta tárbıeleý joldary
Jasóspirimniń minez - qulqy – januıadaǵy qarym - qatynas qalyptastyrýynyń nátıjesi. Sondyqtan tárbıeni januıadan bastaǵan jón. Januıadaǵy ózara qarym - qatynasty túzetý kerek. Synyp jetekshisi árbir januıa ereksheligine baılanysty ózinshe jol taba bilýi qajet. Ol úshin sátsiz januıanyń paıda bolýy sebebine anyqtaý kerek ol ár januıada ár túrli bolýy múmkin. Ondaı januıany bes túrge bólýge bolady.
Daıyndaǵan: pedagog – psıholog Jańabaeva G. M.
Qıyn balalardyń minez – qulqyn túzetýdiń psıhologıalyq máseleleri. júkteý
You Might Also Like
-
Taqyryby: §1. 1 Hımıalyq elementter. Atomdar men molekýlalar.
-
Taqyryby: Kúkirt jáne onyń oksıdteri. Kúkirt qyshqylynyń qasıetteri, súlfattar.
