InfoHub Logo

Taqyryby: §1. 1 Hımıalyq elementter. Atomdar men molekýlalar.
Oqytý maqsaty.
«Hımıalyq element» jáne «atom» uǵymdary arasyndaǵy ózara baılanysty qarastyryp, zattardyń salystyrmaly molekýlalyq massasyn, qosylystyń quramyndaǵy elementtiń massalyq úlesin esepteý.
Damyta oqytý mindeti.
Oqýshylardyń fızıka men tabıǵattanýdan atom jaıly alǵan bilimderi negizinde qaıta aıtyp berý, hımıalyq esepter shyǵarý daǵdylaryn qalyptastyrý.
Tárbıelik mindeti.
Oqýshylardy óz betimen belsendi jumys isteýge, izdenimpazdylyq pen iskerlikke tárbıeleý.
Kórnekilikter: « D. I. Mendeleev jasaǵan hımıalyq elementterdiń perıodtyq júıesi» tablısasy.
Sabaq tıpi: Jańa sabaq
Ádisi: baıandaý, suraq – jaýap, oqýlyqpen jumys

Sabaqtyń barysy.
İ. Uıymdastyrý
İİ. Oqýshylardyń fızıkadan, hımıadan alǵan bilimderine súıene otyryp, «atom» jáne «hımıalyq element» uǵymdary arasyndaǵy baılanysty anyqtaý maqsatynda suraqtar qoıý:
1. atom degenimiz ne?
2. sýdyń aıyrylýyn mysalǵa alyp, «atom» jáne «molekýla» uǵymdarynyń aıyrmashylyǵyn túsindir.
Zattardy quraıtyn bólshekterdiń tabıǵaty adamzatty erteden tolǵandyrǵan. Budan 2500 jyldaı buryn ómir súrgen grek fılosofy Demokrıt: barlyq deneler óte usaq, kózge kórinbeıtin ári bólinbeıtin, máńgi qozǵalysta bolatyn bólshekter atomdardan turady degen boljam aıtty. «Atom» grekshe «bólinbeıtin» degen sóz.
Italándyq ǵalym A. Avogadro «.... zattyń eń kishkentaı bólshegi atom, biraq gaz tárizdi zattardyń eń kishkentaı bólshegi atomdar emes molekýlalar bolyp tabylady» degen boljam aıtty. Onyń ıdeıasyn otandasy Kannıssaro da qoldandy.
1860 jyly Karlsrýe qalasyndaǵy hımıkter sezinde «atom» jáne «molekýla»uǵymdary týraly qyzý pikirtalas boldy. Osy sezinde «atom» jáne «molekýla»uǵymdaryna naqty anyqtama berildi.
Sender fızıka páninen molekýlalar atomdardan quralatynyn bilesińder. «Molekýla» sózi «eń kishkene» degen maǵynany bildiredi.
Atomdar men molekýlalardyń kishkentaılyǵyna bola kózben kóre almasaq ta bar ekendigin sýdyń ydyraýynan baıqaýǵa bolady. Sý arqyly elektor togyn ótkizgende sý molekýlalary qandaı kúıde bolady? Eger arnaıy quralda sý arqyly elektr togyn jiberse, onyń áserinen sý gazdarǵa: sýtegi men ottegine aıyrylady. Oqýlyqtaǵy 8 - sýret. Sýdan bul gazdardyń túzilgenin qasıetterine qarap dáleldeýge bolady. Sýtegi – jeńil, janǵysh gaz. Sondyqtan oń jaqtaǵy tútiktiń aýzyn ashyp janǵan shyrpyny aparsa, ózine tán shyrt etken dybys shyǵady. Aýada osylaı tez janý sýtegine tán. Al ottegi janýdy qoldaıdy. Sol jaqtaǵy tútiktiń kranyn ashyp, aýzyna shoqtanǵan shyrpyny aparsaq, jaryq shyǵaryp janady. Sonymen, bir zattan sýdan jańa eki zat: ottegi jáne sýtegi túziledi, ıaǵnı hımıalyq reaksıa júredi. Sýdyń molekýlasy ydyraǵanda túzilgen uqsas atomdar ózara juptasady. Sondyqtan sýdyń eki molekýlasy aıyrylǵanda odan sýtektiń eki molekýlasy, ottektiń bir molekýlasy bólinedi. Joǵarydaǵy tútiktegi sýtektiń kóleminiń ottektiń kóleminen eki ese úlken bolýy osynyń dáleli.
Molekýla zattyń quramy men qasıetin saqtaıtyn eń kishi bólshegi.
Atom – zattyń hımıalyq jolmen bólinbeıtin eń usaq bólshegi.

İİİ. Zattardyń salystyrmaly molekýlalyq massasyn esepteý.
Myna zattardyń salystyrmaly molekýlalyq massasyn esepteńder.
Hımıalyq elementter. Atomdar men molekýlalar. júkteý