InfoHub Logo

Rýhanı jańǵyrý – qazaq ultynyń salt-dástúrin, ótkennen kele jatqan muralaryn paıdalana otyryp órkenıetti qoǵam jasaýǵa umtylǵan joba, ıaǵnı tamyrynan adaspaı, dástúrin qaıta jańǵyrta otyryp órkenıetti ult qalyptastyrý. Osyǵan baılanysty QR Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: Rýhanı jańǵyrý» atty Joldaýynyń halyqqa jol tartqanyna da biraz ýaqyt boldy.

Bizdiń maqsatymyz ol álemdegi eń damyǵan 30 eldiń qataryna qosylý bolatyn. Elbasymyz: «Maqsatqa jetý úshin bizdiń oı-sanamyz isimizden ozyp júrýi tıis, ıaǵnı odan buryn jańǵyryp otyrýy kerek. Qazirgi tańda jeke adam ǵana emes, tutas halyqtyń ózi básekelik qabiletin arttyrsa ǵana tabysqa jetýge múmkindik alady», – dedi.

Rýhanı jańǵyrý baǵdarlamasynda jasalǵan jobalar arqyly rýhanı qundylyqtarymyzdy nasıhattaımyz. Qasıetti, kıeli oryndardy anyqtaýdyń máni týǵan jerińdi taný, túsiný, onyń qadyr-qasıetin sezinip, máńgilik el ıdeıasyn, patrıottyq qasıetti jas urpaqqa mura retinde qaldyrý. Keleshek urpaqtyń halyqtyń ıgi dástúrinen tálim alyp, otanshyldyq pen patrıottyq qasıetterdi boıyna sińirip ósý úshin naq osyndaı baǵdardyń mańyzdylyǵy zor. Sondyqtan baǵdarlamanyń rasynda sanamyzdy jańǵyrtyp, ulttyq bolmysymyzdy saqtaýǵa yqpaly zor. Jas urpaq jalpyulttyq qasıetti nysandardy taný arqyly ulttyq biregeılikti uǵynyp, qazaq halqynyń sonaý tas dáýirinen beri bir el, bir halyq retinde qalyptasqan el ekenin sanasyna sińire alady.

Jas urpaqty ulttyq qundylyqtarymyz aıasynda tárbıeleýde, úlkenge izet, kishige izet kórsetýde dástúrdiń alar orny zor. Iaǵnı, adamı qarym-qatynastyń bastaýy osyndaı dástúrler sabaqtastyǵynda, urpaqtar sabaqtastyǵynda jatyr. Qanshama zulmat jyldar ótse de, halyq mundaı kıeli jerlerdi umytqan emes. Ata-baba rýhyna taǵzym etý, ata jolyn qýmaı, keıingi urpaqqa úlgi etý dástúri arqyly ǵana ulttyq qasıetterimizdi joǵaltpaı, el bolyp jumylyp, osynaý ulan-ǵaıyr qazaq jerin taptyq. . , Otan.

Elimizdegi bilimniń saltanat qurýy jastarymyz álemniń úzdik ýnıversıtetterinde bilim alǵan «Bolashaq» baǵdarlamasynan bastaý aldy. Desek te, elimizde bilim salasynyń órkendeýine keri áserin tıgizetin máseleler az emes. Mundaı máselelerdi sheshýde damyǵan elderdiń tájirıbesi bizge úlgi bolýy kerek. AQSH mektepterinde júrgizilgen zertteýler uldardyń oqýdaǵy jetistikteri boıynsha uldar men qyzdardan aıtarlyqtaı artta qalatynyn kórsetti. Olar bul máseleni ekonomıkalyq yntalandyrý arqyly sheshti. Búgingi jastar tárbıesi men mektep muǵalimderindegi erlerdiń az ǵana úlesin osyndaı tájirıbelerdi qoldaný arqyly sheshýge bolatynyn este ustaýymyz kerek.

Qundylyqtar mádenıettiń ajyramas bóligi bolyp tabylady. Elimizdiń rýhanı mádenıetiniń, ádebıeti men óneriniń, ǵylymy men tehnıkasynyń, áleýmettik jaǵdaıynyń, materıaldyq óndirisiniń mańyzdy jetistikteri ulttyq qundylyqtardyń máni bolyp tabylady jáne olardyń azamattyq, patrıottyq, rýhanı-adamgershilik rýhyn qalyptastyrýǵa belsendi yqpal etedi. jas urpaq. Halqymyzdyń kórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkeri Mustafa Shoqaı: «Ulttyq qundylyqtar rýhynda tárbıelengen urpaqtan halqymyzdyń muń-muqtajyn, muń-muqtajyn joqqa shyǵaratyn paıdaly azamat shyqpaıdy» degen. Al ulttyq qundylyqtarǵa kelgende otbasyn, bala tárbıesin umytpaý kerek.

Rasynda da, órkenıet álemi ýaqyt óte myńdaǵan ózgeristerge ushyraıdy. Bizde jańa tarıh, jańa dáýir. Sondyqtan jańa zamannyń jasampazdyǵyna sińip ketpeý úshin eskirgen kózqarastardan arylyp, daýyldy dúnıeniń jolyna túsý kerek. Sondyqtan da Elbasy aldyńǵy qatarly eldermen ıyq tirestirý, terezemizdi teńestirý úshin sanamyzdy órkenıetti dáýirdiń jeke damýyna beıimdeıtin ýaqyt jetti dedi. Meniń oıymsha, bul durys. Ulttyq kodty saqtaý jańa urpaqtyń jańǵyrýyna ákeletini aqıqat. Ulttyq kodty saqtaımyz degen stereotıpti ustanatyn kez áli emes. Degenmen, ulttyq salt-dástúrimizden aýytqymaýymyz kerek. Óıtkeni dástúr – ulttyń qanymen bite qaınasyp jatqan nárse. Ult jadynyń tuǵyrnamasyn ustansaq, ótken kúnniń ıgiligi men búgingi kúnniń ıgiligi men jarqyn bolashaǵynyń ushtasýy rýhanı qundylyqtardyń ósýine ákeletini haq. Elbasy óz maqalasynda árbir qazaqstandyqtyń sanasyn jańǵyrtýdyń alty baǵytyn aıqyndap berdi. Birinshisi – básekege qabilettilik, ekinshisi – pragmatızm, úshinshisi – ulttyq biregeılikti saqtaý, tórtinshi – bilimniń saltanat qurýy, besinshisi – Qazaqstannyń revolúsıalyq emes, evolúsıalyq damýy, altynshysy – sananyń ashyqtyǵy.

Berdaly Aıdana

---