InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: «S, s» dybysy jáne árpi
Sabaqtyń maqsaty: «S, s» dybysynyń aıtylýy artıkýlásıasymen tanystyrý, basqa dybystardyń ishinen aıyra bilýge, sózge dybystyq taldaý jasaýǵa, sózdi býynǵa durys bólýge sýret arqyly zattyń ataýyn bilýge úıretý; oılaý qabiletterin arttyrý.
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap, túsindirý, oıyn, kqrnekilik, jumbaq sheshý.
Sabaqtyń kórnekiligi: sýretter, qaǵazdan qıylǵan býyndar, jańa áriptiń baspa jáne jazba úlgisi, jumbaqtar jınaǵy, álipbı.

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
Psıhologıalyq daıyndyq
Amandasý úlkenge -
Tárbıeniń basy ǵoı.
Al, qanekeı, bárimiz,
Sálem deıik úlkenge.
Balalar qonaqtarmen amandasady.
Bizdiń uranymyz:
Biz kóńildi balalarmyz!
Eshteńeden qoryqpaımyz.
Kelgen qonaqtardy syılap,
Ortaǵa bilimimizdi salamyz!

İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý
- Dybys pen áriptiń qandaı aıyrmashylyǵy bar?
- Dybysty estımiz, aıtamyz, al áripti kóremiz, oqımyz, jazamyz.
- Dybystar sózdiń qaı jerinde kezdesedi?
- Sózdiń basynda, ortasynda, aıaǵynda kezdesedi.
- Úı tapsyrmasy boıynsha «Y» dybysyna sóz oılap keldińder me?
- Ydys, jumys, qys, qyran, dombyra.
-
İİİ. Jańa sabaq
1. Balalarǵa «S» dybysynan bastalatyn sózderge baılanysty sózjumbaq jasyrý.
- Durys – aq. Olaı bolsa búgingi tanysatyn jańa dybys – «S, s» dybysy men árpi.
Mynaý – S dybysynyń baspa jáne jazba túrleri. «S, s» dybysy aıtylǵan kezde tildiń ushy astyńǵy tiske tirele otyryp belgi kedergi arqyly shýyldap shyǵady (hormen daýysty tómen jáne joǵary kóterip aıtý). S dybysy – daýyssyz dybys.
2. «Kókónister jınaý» oıyny. Sharty: pedagog jumbaqtar jasyrady. Balalar jumbaqtardyń sheshýi bolǵan kókónisterdiń sýretin ne mýlájin sebetke salady. Mysaly:
Jazdaı inge tyǵylyp, Jatqan qyzyl túlkini. Quıryǵymen sýyryp, Ákeldi ájem bir kúni.

Sheshýi: sábiz.
Sábiz sózin býynǵa bólgizý arqyly s dybysy qaı býynda turǵanyn tapqyzý.
3. Sergitý sátin ótkizý.
Bir, eki, úsh Jınap alyp kúsh. Qolǵa qalam alamyz, S dybysyn jazamyz.
4. Til ustartý jattyǵýy.
Sa - sa - sa Yzyńdaıdy masa.
5. Dáptermen jumys.
Asyq, sandyq, kúnbaǵys sózderine dybystyq taldaý jasatyp, ondaǵy s dybysynyń ornyn ajyratady. Balalardyń ózderine s dybysynyń sózdiń basynda, ortasynda, aıaǵynda keletin sózder oılatady. Dápterdegi býyndardy, sózderdi qurap, barlyǵy hormen qaıtalap oqıdy.
6. Qorytyndy
- Balalar, búgingi qandaı dybyspen tanystyq?
- «S» dybysy daýysty ma, daýyssyz ba?
- Balalar, sender búgin óte jaqsy jumys jasadyńdar, jaraısyńdar. Sender – Qazaqstan Respýblıkasynyń kishkentaı azamattarysyńdar. Keleshekte bizdiń Qazaqstan elimizdiń belgili juldyzdary bolyńdar, sondyqtan men senderge mynadaı juldyzsha syılaımyn.