InfoHub Logo

Sábıt Dónentaev (1894—1933) Semeı oblysynyń Pavlodar ýeziniń Aqsý bolysynda týǵan. Ákesi Dónentaı kedeı edi. Rýy Arǵyn ishinde Básentıin. Qasymqajy Ertisbaevtyń medresesin bitirgen soń óleń jaza bastady.

1916 jyly maýsymnyń 25 patsha jarlyǵymen jasy 19 men 43 arsyndaǵy qazaq jáne basqa orys emes «buratana» ataıtyn halyqtarynyń jigitter maıdanǵa alyndy. Solardyń arasynda Sábıt te bolǵan. Ekibastuzdyń kómir qazatyn boldy, keıin Rıga qalasynyń óńirinde okop, or (transheıa) qazǵan.

1917 jylynyń Aqpan tóńkerisinen keıin týǵan jerine qaıtty. Aqpan tóńkerisin qoldap basqa Alash azamattarymen ult azattyq qozǵalysyna qosylyp, qazaq halqyna avtonomıa berýine, halqynyń ómir deńgeıi kóterýine, ózgeris pen damýyna shaqyrady.

Semeıde muǵalimder semınarıasynda oqıdy. Sol kezde Semeı qazaqtyń ulttyq qozǵalysynyń mádenı, saıası, rýhanı ortalyǵyna aınalysady, Alash-qala dep ataıdy. Semınarıa zıaly azamattar oqyp bitirgen bilim ordasyna aınalady. Munda Júsipbek Aımaýytov, Muhtar Áýezovter oqyǵan, keıin semınarıany Sháken Aımanov da oqyp bitiredi.

Keńes úkimeti oryndaǵan soń, Sábıt Dónentaev jańa úkimetin qoldaıdy, ol qazaq halqyna basqa halyqtarymen teń quqyqtaryn beredi, qarapaıym sharýasynyń ómirin ózgeredi, jesir-jetimderiniń qamyn oılaıdy dep senedi. Mektepterde muǵalim bolyp jumys isteıdi, úgit-nasıhat jasaıdy, saýatsyzdardyń kózin ashady. Ońdaı aǵartýshylar sol kezde kerek edi, óz ýaqytynda Ahmet Baıtursynov, Mirjaqyp

Dýlatov taǵy basqalar muǵalim-aǵartýshy bolyp mektepterde sabaq bergen.

Baıanaýylda sotta jumys istegen, keıin ornyna Qanysh Sátbaev keldi.

1923 jylynan bastap, Semeıdiń «Qazaq tili» únjarıasynda jumys isteıdi. Qazaq álipbıi latyn árpinen qurastyrǵany durys dep oılaǵan.
Qalyń malǵa tyıym salý úshin kúresip, áıelderdiń teń quqyqtary úshin kúresine úles qosqan.

Áıeli — Qorlyǵaıyn Qojaqyzy baıdyń nemeresi edi. Sábıttiń ákesi Dónentaı ómir boıy sol Mánnánbaıdyń malyn baqqan. Mánnánbaıdyń nemeresin qalyń malsyz alyp jubaıy qylǵan. Balasy Maqsut 1922 jyly qyzylsha bolyp qaıtys bolǵan. Qyzy Sáýlet 1924 jyly Pavlodar oblysynyń Qurkól aýylynda týǵan. Aqyn-demokrat, qalamger, muǵalim-aǵartýshy, qoǵam qaıratkeri Sábıt Dónentaev 1933 jyly mamyrydyń 23 qaıtys bolǵan.

Shyǵarmashylyǵy. Sábıt Dónentaevtyń shyǵarmashylyǵyna Abaıdyń, Krylovtyń, Toqaıdyń óleńderi, mysaldary áser etti.
1913 jyly «Aıqap» jýrnalynda Sábıt Dónentaevtyń «Qıaldarym» óleńi shyǵady. Bul jýrnalda kezinde Sultanmahmut Toraıǵyrov jáne taǵy basqa qazaq aqyndarynyń óleńderi shyqqan.

1915 jyly Yfi (Ýfa) qalasynda Sábıt Dónentaevtyń «Ýaq-túıek» degen óleńder jınaǵy shyǵady. Aqyn óz halqyn qamyn oılap, onyń ómiri, taǵdyry, hali, turmysy týraly óleńder jazǵan, satıra aqyny bolyp, elin zorlaıtyn baılar men patsha ókimetine kúledi, ádilet týraly oılaıdy.

Aqynnyń «Boztorǵaı», «Kók tóbetke», «Ý jegen qasqyrǵa», «Eki teke» mysaldary bar.  Bul eńbekteri Krylovtyń shyǵarmashylyǵynyń aqynyna áser etkeninen jazylǵan. «Bıik taý», «Zaman kimdiki» ádilet týraly oılaıtyn-tolǵaıtyn azamatynyń muńdary. «Qazaqtan shyqqan bilgender» — jastarǵa úgit-nasıhat. «Kórkemtaı» povesti jetimniń taǵdyry týraly.

Qazaqstan Ulttyq ensıklopedıasy

Oqýǵa keńes beremiz:

Sábıt Dónentaevtyń óleńderi

Sábıt Dónentaevtyń naqyl sózderi

---