InfoHub Logo

Sáken Seıfýllınniń "Kókshetaý" poemasyndaǵy Abylaı han beınesi

Talaı asýlardy tar jol taıǵaq keship ótkerýge májbúr bolǵan halqymyz bıliktiń tizginin ustap, ózderin azat jolǵa bastaǵan tulǵalardy árdaıym kókeıinde saqtaǵan. Tarıh sahnasynda elimizdi kóp han basqarsa da, oqýlyqtarda olardyń tek 20 - synyń aty atalyp júr. Munyń ózi olardyń halqyna eńbegi sińgenin baıqatady. Olardyń erlik isterin búgingi jas urpaqqa úlgi tutýǵa bolady.

Qaısar minezdi Abylaı hannyń esimi tarıhı derekterde, aqyn - jyraýlardyń tolǵaýlarynda, kórkem shyǵarmalarda, tarıhı romandar men dastandarda kóp atalady. Onyń el basqarý qabileti kóp shyǵarmaǵa arqaý bolǵan. Jaý aldynda tize búgýge azaq qalǵan talaı urysta halyq rýhyn kóterip, myqty saıasatshy ekenin tanytqan. Az ǵana bılik etken jyldarynda qazaq halqyn ózge halyqtarǵa moıyndatqan.

Tarıhı derekterge nazar aýdarsaq, ár hannyń janynda keńesshi bolǵanyn baıqaımyz. Sol sekildi Buqar jyraý Abylaı han shalys basqanda minin betine basar adamy bolǵan. Munymen qatar, onyń esimin Shal aqyn, Úmbeteı, Aqtamberdi, Táttiqara syndy jyraýlardyń tolǵaýlarynda kezdestiremiz.

Qazaq poezıasynda oıyp turyp oryn alǵan Buqar jyraý Abylaı hannyń artyqshylyǵyn da, kemshiligin de qatar jyrlaıdy.

Han Abylaı atandyń,
Dúnıeden shyqpaı minińiz.
Altyn taqtyń ústinde,
Úsh júzdiń basyn quradyń.
Jetim menen jesirge,
Eshbir jaman qylmadyń.
Ádiletpen júrdińiz,
Ádepti iske kirdińiz.
Armanyń bar ma han ıem...
Aqylyń bar han ediń,
Munyń túbin oılaǵyn, - dep dushpany men dosyna ádil bolǵan Abylaıdyń minezin sıpattaıdy.
«Al tilimdi almasań» atty tolǵaýynda:
Al tilimdi almasań,
Aı, Abylaı, Abylaı.
Turymtaıdaı ul ediń,
Túrkistanda júr ediń;
Úısin Tóle bılerdiń,
Túıesin baqqan qul ediń, - dep onyń balalyq shaǵynyń qıyndyqqa toly ótkenin baıandaıdy.

Qaıǵysyń uıqy uıyqtatqan hanym - aı,
Qaıyrýsyz jylqy baqtyrǵan hanym - aı,
Qalyńsyz qatyn qushtyrǵan hanym - aı,
Úsh júzden úsh kisini qurbandyq qylsam,
Qalar ma eken qaıran janyń - aı, - degen joldardan jyraýdyń Abylaı qaıtys bolǵanda qatty qınalǵanyn baıqaýǵa bolady.

Abylaı hannyń esimi tek jyraýlardyń shyǵarmasynda emes, tarıhı dastandar da atalady. Sonyń biri - Sáken Seıfýllınniń «Kókshetaý» poemasy. Alaıda bul poemadaǵy Abylaı hannyń beınesi ózgeshe. Oǵan qatysty ádebıetshiler men tarıhshylar kóp syn aıtyp, pikir talastar ótkizedi. Óıtkeni Sáken Seıfýllın bul poemasynda Abylaıdy ádildiktiń parqyn bilmeıtin jaýyz han etip sıpattaǵan. Munyń sheshimi osy kúnge deıin tabylmaı keledi.

Adamnyń oıyn ózgertý ońaı. Ásirese myna kóp aqparat kelip túsetin zamanda. Oqýshy tómendegi poema joldaryn oqyp otyryp, Abylaı hannyń erlik isterin, halqy úshin jasaǵan eńbegin shetke ysyrýy múmkin. El basqarǵan adam ashshy men táttiniń dámin qatar tatqandaı bolady. Ol Jońǵar hanynyń balasy Shapyrashtyny tek kek qaıtarý maqsatynda ǵana óltiredi. Jońǵarlarǵa tutqıyldan shabýyl jasasa da, eli men jerin qorǵap qalý úshin ǵana jasady. Ol zamanda eki alyp ımperıanyń ortasynda turý óte qıyn bolatyn. Bir jaqtan - Qytaı, bir shetinen - Reseı. Osy sátte eki derjavaǵa durys jaýap qaıtara bilip, myqty strateg ekenin tanytty.
Áıteýir rasy sol: Kókshetaýdy,
El shapqysh han Abylaı meken etken.
Bireýler batyr men bı, handy maqtap,
Burynǵy nadan, shirik zańdy maqtap,
Sarnaıdy, jyr qylady sózin syrlap,
Baqsydaı jyn shaqyrǵan sandyraqtap.
Tartynbaı qan tókkendi batyr degen,
"Bir ózi júz kisige tatyr" degen.
Zıansyz momyndardy sharýa baqqan,
"Qolynan túk kelmeıtin qatyn" degen.
"Han" degen jerge tamǵan qanǵa qumar,
Dirildep ólim kútken janǵa qumar;
Jazyqsyz beıpil jatqan eldi shaýyp,
Tıpyl ǵyp jer kúńirentken dańǵa qumar, - dep Abylaıǵa biz buryn - sońdy estimegen minezdeme beredi.
Ár adam bir oqıǵany túrli qyrynan qarastyrady. Biraq, bul jerde máseleniń tórkini basqada jatyr. Sáken Seıfýllınniń keńes ókimeti tusynda ómir súrgenin eskersek, sol zamannyń zańyna záıkes aqyn - jazýshylar óz shyǵarmalarynda handardy, bı - bolystardy, tórelerdi synaǵan. Májbúr bolǵan desek te bolady. Sol sebepti, Kókshetaý poemasynda Abylaı han beınesiniń bulaısha sıpattalýyna ıdeologıanyń kóp áseri bolǵan.

Derekkózi: Massaget. kz