Salt-dástúr – asyl qazyna
Avtor: Aıshýakov Merlan Adılovıch
Maqsaty:
Halqymyzdyń ǵasyrdan ǵasyrǵa jalǵasyp kele jatqan salt - dástúrlerin dáripteý. Conyń biri otbasynyń basty qyzyǵy, altyn tireý - dińgegi - bala. Bala týylǵannan keıin balany besikke bóleý dástúrin atadan balaǵa jetkizý.
Qazaǵymnyń salt - dástúri jańǵyrǵan,
Tálimdi oı synaǵy, tárbıe kózi qaldyrǵan.
Salt - dástúrdi ardaqtaıyq, aǵaıyn.
Qazaq atty úlken, kishi, baldyrǵan,
Jınalyppyz sátti kúni bárimiz de,
Úlken, kishi, jasymyz, kárimiz de,
Tórletińiz, qadirmendi qonaqtar,
Gúl - gúl jaınap myna bizdiń tórimizge,
Jaqsy dástúrdi saqtaǵan jarar,
Bolmańdar eski úrdis dep qarap,
Tyńdańdar keńes qyzyń, ulyń bar.
Kónergen eski súrleýden shyǵyńdar,
Biraq dástúrdi, ádet - ǵurypty,
Jasasyn osynaý ólmes uǵymdar!
Ónerli halyq – ómirsheń halyq, qazaqtyń ádet-ǵurpyna, salt - dástúrlerine baǵyttalǵan «Salt - dástúr – asyl qazyna» atty keshimizdiń bastaımyz!
Muǵalim:
Halqymyzdyń san ǵasyrlyq tynys - tirshiligine baılanysty ulttyq tálim - tárbıege qatysty salt - dástúr, ádep - ǵuryptary da bar. Sonyń biri – bala týylǵannan keıin balany besikke bóleý dástúri. Besik adam satysy. Soǵan baılanysty búgingi 5, 7 synyp oqýshylarymen birlesken «Besikke salý» salt - dástúrimizdi tamashalańyzdar.
Avtor:
Qazaq halqy «Besiksiz úıde bereke joq» dep ómirge keler sábıdi asyǵa kútken.
Sebebi bala – ómirdiń gúli, jalǵasy. Jas náresteniń ómirge kelýi, otbasy múshelerine ákesi men atasyna, naǵashy jurtyna úlken qýanysh ákelgen, jas náreste ómirge kelgende arnaıyadam jiberip súıinshi suratqan.
Búgin endeshe biz balany besikke bólep, besik jyryn aıtýdy úıreneıik. Besik túgel aǵashtan jasalady. Onyń qurylysyn da bilýimiz kerek.
Kelin:
Túbegińdi, shúmegińdi salaıyn.
Deneń taza bolsyn dep
Bas jastyqsha salaıyn
Basyń jumsaq bolsyn dep
Eki bel jastanshy
Bel kórpeńdi salaıyn.
Symbatty, sulý óssin dep
Tartpa baýdy tartaıyn
Symǵa tartqan súırekteı
Deneń sulý bolsyn dep
Jabýyńdy jabaıyn
Jel, sýyq tımeı qalsyn dep.
Avtor:
Balaǵa at qoıýdy aýyldyń bedeldi azamaty azan shaqyryp, balanyń qulaǵyna úsh ret estirtip aıqaılap, qaıtalaǵan. Besikke bóleý rásimin aýyldyń qadirmendi anasy iske asyrǵan.
Kópti kórgen ata: Bul balamyz myrza, jomart bolsyn dep, atyn Myrzabek qoıaıyn.
Esimiń Myrzabek bolsyn.
Esimiń Myrzabek bolsyn.
Esimiń Myrzabek bolsyn.
Osy bala eldiń aldynda júrip, eline qyzmet qylsyn degen nıetpen bul balama óz batamdy bereıin.
Ánet bıdeı elińniń aǵasy bol,
Halqyńnyń Qazybekteı danasy bol.
Jer, sýdy jaý qalmaqtan qorǵap qalǵan,
Bógenbaıdaı jurtyńnyń panasy bol.
Er Syrymdaı halqyńnyń kósemi bol.
Toqsan bıdeı úsh júzdiń shesheni bol.
Kereıde Belgibaıdaı bilekti bol,
Berishte Isataıdaı júrekti bol...
Endi besikke salýdy aýlymyzdyń qadirmendi anasy Aqqyz ájelerińe bereıin.
Avtor:
Besikke salýshy besiktiń barlyq jabdyqtaryn oryn - ornyna qoıǵannan keıin, shashýǵa ákelgen qurt, maı, baýyrsaqty ýystap alyp besiktiń túbek baılaıtyn tesiginen tómen ótkizip, besik astynan qolyn tosqandarǵa úlestiriledi. Shashý úlestirilgennen soń besikti otpen alastaıdy.
Aqqyz áje:
Kelińizder qane, Myrzabegimniń tyshtymasyn alyńdar. Myrzabegim tyshty ma,
Myrzabegim tyshty ma? – dep tyshtyma úılestiredi. Tyshtyma úılestirip bolǵan soń barlyq otyrǵandardy qamshymen arqalarynan uryp shyǵady.
- Al endi aldymen balamyzǵa jyn - shaıtan jaqyndamasyn dep besikti alastap alaıyn.
Alas, alas baladan alas.
Iesi keldi, páleden kósh
Alas, alas baladan alas.
Kózi jamannyń, kózinen alas,
Tili jamannyń tilinen alas.
Qyryq qabyrǵasynan alas
Otyz omyrtqasynan alas, - dep pále - jala, jyn - shaıtan, til - kózden saqtasyn degen tilek aıtylady.
- Ádemi, sulý bolsyn dep, basyna aına men taraq jastaıyn. Kózden saqtasyn dep, tumar baılaıyn. Qamshydaı ótkir bolsyn dep basyna qaıshy jastaıyn.
- Balany ákelińder besikke bólep bereıin.
Moıynymdaǵy tumarym
Tarqamaıtyn tumarym
Taǵdyr bergen alsyn dep
Aq besikke salsyn dep
Moıynymdaǵy marjanym
Qoradaǵy mal - janym,
Besigińe jata ǵoı
Tátti uıqyǵa bata ǵoı
Balam jatsyn besikte
Pálesi qalsyn esikke,-
Muǵalim: Qazaq balasyn aǵash besikke salyp baqqan. Aǵash besik kóshpeli ómirge óte qolaıly. Besikti qazaqtyń qurmet tutýy sonshalyq, keıde atasy jatqan besikke nemereleri jatqan. Qazaqtyń týǵan jerdi altyn besikke teńeýi de besikti ardaqtaýdan shyqqan.
Án: «Qazaqy dastarqanym» oryndaıtyn Hasanov E
Muǵalim:
Ádet - ǵuryp, salt - dástúri qazaqtyń,
Jarasymdy, unasymdy, ǵajap shyń.
Umyt bolǵan dástúrlerdi saqtaıyq,
Nasıhattap, jańartýdan qashpaıyq.
Halqymyzdyń ǵasyrdan ǵasyrǵa jalǵasyp kele jatqan salt - dástúrlerin dáripteý. Sonyń biri – «Qyz uzatý» toıy. Soǵan baılanysty 8 - 9 synyp aralyǵyndaǵy kórinisin tamashalańyzdar!
«Ulyn - uıaǵa, qyzyn - qıaǵa qondyrý» - ata - ananyń tilegi, ári paryzy. Sonyń ishinde qyz uzatý - úlken toı, dýman ári qyzyq. Bul kúni ata - ana qýanady, ári jylaıdy. Qýanatyny qyz ósirdi jáne ony qutty jerge qondyrýy, jylaıtyny árıne qımastyq kóńili.
Qyzdy alýǵa quda (taq sanmen) bes nemese jeti keıde odan da kóp adam keledi. Munyń ishinde bas quda, qudalar jáne kúıeý joldas bolady. Soltústik jáne ortalyq Qazaqstanda tek er adamdar barady. Qudalar ádette keshkilik barýy kerek. Munda oıyn - saýyq, qudalyq rásimder men káde – joralar jasalady.
Erbol: -
Bizdiń elden alyp kelgen kádemizdi ortaǵa ákelip kórsetýge ruqsat etińizder.(kádeler beriledi)
- Ruqsat bolsa biz endi jol júreıik. Bizdiń aýylda da úlken toı bar, sonda kútip otyr.
Nurbergen:
- Ruqsatymyzdy beremiz. Aldymen bizdiń kádemizdi qabyl alyńyzdar. (Sońynda quda attandyrar kádesi beriledi) (taqıa, oramal t. b.)
Uzatylatyn qyzdy dástúr boıynsha tań ata, kún shyǵa jóneltedi. Onyń aldynda qyz «qoshtasý jyryn», jastar «jar - jar», «aý - jar» aıtylady.
Muǵalim: Uzatylǵan qyz toıynda qyz - jigitter toby ketetin qyzdyń kóńilin aýlap, baratyn jaǵynda da, osyndaı jaılar bolatynyn óleńmen aıtysady. Sonymen birge olar qyzdyń baqytty, elge syıly bolýyna tilektestik bildiredi. Munyń bári óleńmen aıtylatyndyqtan «jar - jar» qyzyqty bolyp estiledi.
Nurshat:
Alyp kelgen bazardan
Qara nasyr, jar - jar
Qara maqpal sáýkele,
Shashyn basar, jar - jar
Munda ákem qaldy dep,
Qam jemeńiz jar - jar
Jaqsy bolsa qaıny atań,
Ornyn basar jar - jar!
Qyz bylaı dep jaýap qaıtarady.
Gúlmarjan:
Esik aldy qara sý,
Maıdan bolsyn jar - jar
Aq júzimdi kórgendeı,
Aınam bolsyn jar - jar
Qaıny atasy bar deýdi - aý
Osy qazaq jar - jar
Aınalaıyn ákemdeı,
Qaıdan bolsyn jar - jar
Muǵalim: Uzatylatyn qyz óz úıinen attanar aldynda óziniń ata - anasymen, aǵa - inisimen, sińilisi, jaqyn - jýyqtarymen qoshtasý jyryn aıtady.
Gúljan: Áýeden ushqan buldyryq,
Qubyladan soqqan yzǵyryq
Jatqa ketir baramyn
Jaratqan soń qyz qylyp
Atasy jaqsy qul bolmas,
Anasy jaqsy kún bolmas.
Oń jaqtan ketip baoramyn,
Qyz erkelep ul bolmas,- dep óziniń jat jurttyq bolyp jaratylǵanyn jyrǵa qosady.
Eń sońynda:
Janymdaǵy qanym - aý,
Sińiler men inim - aý.
Jyl aınalyp kelgenshe
Qosh aman bol kúnim - aý,- dep baýyrlarymen qoshtasady. Munda «jyl aınalyp kelgenshe» degen sózdiń maǵynasy bar. Óıtkeni dástúr boıynsha uzatylǵan qyz jyl tolmaı óz úıine bara almaıdy.
Qoshtasý qazaq halqynyń baýyrmaldyq, ánshilik, aıtqyshtyq qabiletin kórsetetin turmys - salt jylarynyń ishinde kórkem de, kórnekti dástúr. Qoshtasý jyry sońynan qyzdyń jeńgeleri men serikteri:
Gýzel:
Jylyma bıkesh, jylama
Kózińniń jasyn bulama
Ul bolyp týsań áýelden,
Seni mundaı qyla ma?- dep oǵan jubatý aıtyp, keleshegine jaqsy tilek bildiredi.
Án:«Dastarhan» Hasanov Erkin.
Bı: 7 synyp oqýshylary
Án: «Naýryz - dýman» Aron Dáýren
Muǵalim:
Ata saltym - asyl muram, ardaǵym,
Babalardyń jalǵastyrar armanyn.
San ǵasyrda qalpyn buzbas qadirim,
Ótkenimdi búginmenen jalǵadym.
Qurmetti ata - analar, ustazdar! Sizder búgin «Salt - dástúr – asyl qazyna» atty keshimizdi tamashaladyńyzdar. Qazaq halqynyń árbir tujyrymdy oıy, maqal - máteli, tyıym sózderi - tárbıeniń mol murasy ekendigin, onyń kúndelikti ómirde qajettiligin kórdik. Halqymyzdyń ádet - ǵuryppen dástúrin, tarıhyn bilip, ony qasterlep, búginimiz ben keleshegimizdiń nárli qaınaryna aınaldyrý árqaısymyzdyń azamattyq boryshymyz deýge bolady. Osymen búgingi keshimiz aıaqtaldy. Qatysqandaryńyz úshin kóp rahmet!
Taqyryby: Salt - dástúr – asyl qazyna
Maqsaty:
Halqymyzdyń ǵasyrdan ǵasyrǵa jalǵasyp kele jatqan salt - dástúrlerin dáripteý. Conyń biri otbasynyń basty qyzyǵy, altyn tireý - dińgegi - bala. Bala týylǵannan keıin balany besikke bóleý dástúrin atadan balaǵa jetkizý.
Qazaǵymnyń salt - dástúri jańǵyrǵan,
Tálimdi oı synaǵy, tárbıe kózi qaldyrǵan.
Salt - dástúrdi ardaqtaıyq, aǵaıyn.
Qazaq atty úlken, kishi, baldyrǵan,
Jınalyppyz sátti kúni bárimiz de,
Úlken, kishi, jasymyz, kárimiz de,
Tórletińiz, qadirmendi qonaqtar,
Gúl - gúl jaınap myna bizdiń tórimizge,
Jaqsy dástúrdi saqtaǵan jarar,
Bolmańdar eski úrdis dep qarap,
Tyńdańdar keńes qyzyń, ulyń bar.
Kónergen eski súrleýden shyǵyńdar,
Biraq dástúrdi, ádet - ǵurypty,
Jasasyn osynaý ólmes uǵymdar!
Ónerli halyq – ómirsheń halyq, qazaqtyń ádet-ǵurpyna, salt - dástúrlerine baǵyttalǵan «Salt - dástúr – asyl qazyna» atty keshimizdiń bastaımyz!
Muǵalim:
Halqymyzdyń san ǵasyrlyq tynys - tirshiligine baılanysty ulttyq tálim - tárbıege qatysty salt - dástúr, ádep - ǵuryptary da bar. Sonyń biri – bala týylǵannan keıin balany besikke bóleý dástúri. Besik adam satysy. Soǵan baılanysty búgingi 5, 7 synyp oqýshylarymen birlesken «Besikke salý» salt - dástúrimizdi tamashalańyzdar.
Avtor:
Qazaq halqy «Besiksiz úıde bereke joq» dep ómirge keler sábıdi asyǵa kútken.
Sebebi bala – ómirdiń gúli, jalǵasy. Jas náresteniń ómirge kelýi, otbasy múshelerine ákesi men atasyna, naǵashy jurtyna úlken qýanysh ákelgen, jas náreste ómirge kelgende arnaıyadam jiberip súıinshi suratqan.
Búgin endeshe biz balany besikke bólep, besik jyryn aıtýdy úıreneıik. Besik túgel aǵashtan jasalady. Onyń qurylysyn da bilýimiz kerek.
Kelin:
Túbegińdi, shúmegińdi salaıyn.
Deneń taza bolsyn dep
Bas jastyqsha salaıyn
Basyń jumsaq bolsyn dep
Eki bel jastanshy
Bel kórpeńdi salaıyn.
Symbatty, sulý óssin dep
Tartpa baýdy tartaıyn
Symǵa tartqan súırekteı
Deneń sulý bolsyn dep
Jabýyńdy jabaıyn
Jel, sýyq tımeı qalsyn dep.
Avtor:
Balaǵa at qoıýdy aýyldyń bedeldi azamaty azan shaqyryp, balanyń qulaǵyna úsh ret estirtip aıqaılap, qaıtalaǵan. Besikke bóleý rásimin aýyldyń qadirmendi anasy iske asyrǵan.
Kópti kórgen ata: Bul balamyz myrza, jomart bolsyn dep, atyn Myrzabek qoıaıyn.
Esimiń Myrzabek bolsyn.
Esimiń Myrzabek bolsyn.
Esimiń Myrzabek bolsyn.
Osy bala eldiń aldynda júrip, eline qyzmet qylsyn degen nıetpen bul balama óz batamdy bereıin.
Ánet bıdeı elińniń aǵasy bol,
Halqyńnyń Qazybekteı danasy bol.
Jer, sýdy jaý qalmaqtan qorǵap qalǵan,
Bógenbaıdaı jurtyńnyń panasy bol.
Er Syrymdaı halqyńnyń kósemi bol.
Toqsan bıdeı úsh júzdiń shesheni bol.
Kereıde Belgibaıdaı bilekti bol,
Berishte Isataıdaı júrekti bol...
Endi besikke salýdy aýlymyzdyń qadirmendi anasy Aqqyz ájelerińe bereıin.
Avtor:
Besikke salýshy besiktiń barlyq jabdyqtaryn oryn - ornyna qoıǵannan keıin, shashýǵa ákelgen qurt, maı, baýyrsaqty ýystap alyp besiktiń túbek baılaıtyn tesiginen tómen ótkizip, besik astynan qolyn tosqandarǵa úlestiriledi. Shashý úlestirilgennen soń besikti otpen alastaıdy.
Aqqyz áje:
Kelińizder qane, Myrzabegimniń tyshtymasyn alyńdar. Myrzabegim tyshty ma,
Myrzabegim tyshty ma? – dep tyshtyma úılestiredi. Tyshtyma úılestirip bolǵan soń barlyq otyrǵandardy qamshymen arqalarynan uryp shyǵady.
- Al endi aldymen balamyzǵa jyn - shaıtan jaqyndamasyn dep besikti alastap alaıyn.
Alas, alas baladan alas.
Iesi keldi, páleden kósh
Alas, alas baladan alas.
Kózi jamannyń, kózinen alas,
Tili jamannyń tilinen alas.
Qyryq qabyrǵasynan alas
Otyz omyrtqasynan alas, - dep pále - jala, jyn - shaıtan, til - kózden saqtasyn degen tilek aıtylady.
- Ádemi, sulý bolsyn dep, basyna aına men taraq jastaıyn. Kózden saqtasyn dep, tumar baılaıyn. Qamshydaı ótkir bolsyn dep basyna qaıshy jastaıyn.
- Balany ákelińder besikke bólep bereıin.
Moıynymdaǵy tumarym
Tarqamaıtyn tumarym
Taǵdyr bergen alsyn dep
Aq besikke salsyn dep
Moıynymdaǵy marjanym
Qoradaǵy mal - janym,
Besigińe jata ǵoı
Tátti uıqyǵa bata ǵoı
Balam jatsyn besikte
Pálesi qalsyn esikke,-
Muǵalim: Qazaq balasyn aǵash besikke salyp baqqan. Aǵash besik kóshpeli ómirge óte qolaıly. Besikti qazaqtyń qurmet tutýy sonshalyq, keıde atasy jatqan besikke nemereleri jatqan. Qazaqtyń týǵan jerdi altyn besikke teńeýi de besikti ardaqtaýdan shyqqan.
Án: «Qazaqy dastarqanym» oryndaıtyn Hasanov E
Muǵalim:
Ádet - ǵuryp, salt - dástúri qazaqtyń,
Jarasymdy, unasymdy, ǵajap shyń.
Umyt bolǵan dástúrlerdi saqtaıyq,
Nasıhattap, jańartýdan qashpaıyq.
Halqymyzdyń ǵasyrdan ǵasyrǵa jalǵasyp kele jatqan salt - dástúrlerin dáripteý. Sonyń biri – «Qyz uzatý» toıy. Soǵan baılanysty 8 - 9 synyp aralyǵyndaǵy kórinisin tamashalańyzdar!
«Ulyn - uıaǵa, qyzyn - qıaǵa qondyrý» - ata - ananyń tilegi, ári paryzy. Sonyń ishinde qyz uzatý - úlken toı, dýman ári qyzyq. Bul kúni ata - ana qýanady, ári jylaıdy. Qýanatyny qyz ósirdi jáne ony qutty jerge qondyrýy, jylaıtyny árıne qımastyq kóńili.
Qyzdy alýǵa quda (taq sanmen) bes nemese jeti keıde odan da kóp adam keledi. Munyń ishinde bas quda, qudalar jáne kúıeý joldas bolady. Soltústik jáne ortalyq Qazaqstanda tek er adamdar barady. Qudalar ádette keshkilik barýy kerek. Munda oıyn - saýyq, qudalyq rásimder men káde – joralar jasalady.
Erbol: -
Bizdiń elden alyp kelgen kádemizdi ortaǵa ákelip kórsetýge ruqsat etińizder.(kádeler beriledi)
- Ruqsat bolsa biz endi jol júreıik. Bizdiń aýylda da úlken toı bar, sonda kútip otyr.
Nurbergen:
- Ruqsatymyzdy beremiz. Aldymen bizdiń kádemizdi qabyl alyńyzdar. (Sońynda quda attandyrar kádesi beriledi) (taqıa, oramal t. b.)
Uzatylatyn qyzdy dástúr boıynsha tań ata, kún shyǵa jóneltedi. Onyń aldynda qyz «qoshtasý jyryn», jastar «jar - jar», «aý - jar» aıtylady.
Muǵalim: Uzatylǵan qyz toıynda qyz - jigitter toby ketetin qyzdyń kóńilin aýlap, baratyn jaǵynda da, osyndaı jaılar bolatynyn óleńmen aıtysady. Sonymen birge olar qyzdyń baqytty, elge syıly bolýyna tilektestik bildiredi. Munyń bári óleńmen aıtylatyndyqtan «jar - jar» qyzyqty bolyp estiledi.
Nurshat:
Alyp kelgen bazardan
Qara nasyr, jar - jar
Qara maqpal sáýkele,
Shashyn basar, jar - jar
Munda ákem qaldy dep,
Qam jemeńiz jar - jar
Jaqsy bolsa qaıny atań,
Ornyn basar jar - jar!
Qyz bylaı dep jaýap qaıtarady.
Gúlmarjan:
Esik aldy qara sý,
Maıdan bolsyn jar - jar
Aq júzimdi kórgendeı,
Aınam bolsyn jar - jar
Qaıny atasy bar deýdi - aý
Osy qazaq jar - jar
Aınalaıyn ákemdeı,
Qaıdan bolsyn jar - jar
Muǵalim: Uzatylatyn qyz óz úıinen attanar aldynda óziniń ata - anasymen, aǵa - inisimen, sińilisi, jaqyn - jýyqtarymen qoshtasý jyryn aıtady.
Gúljan: Áýeden ushqan buldyryq,
Qubyladan soqqan yzǵyryq
Jatqa ketir baramyn
Jaratqan soń qyz qylyp
Atasy jaqsy qul bolmas,
Anasy jaqsy kún bolmas.
Oń jaqtan ketip baoramyn,
Qyz erkelep ul bolmas,- dep óziniń jat jurttyq bolyp jaratylǵanyn jyrǵa qosady.
Eń sońynda:
Janymdaǵy qanym - aý,
Sińiler men inim - aý.
Jyl aınalyp kelgenshe
Qosh aman bol kúnim - aý,- dep baýyrlarymen qoshtasady. Munda «jyl aınalyp kelgenshe» degen sózdiń maǵynasy bar. Óıtkeni dástúr boıynsha uzatylǵan qyz jyl tolmaı óz úıine bara almaıdy.
Qoshtasý qazaq halqynyń baýyrmaldyq, ánshilik, aıtqyshtyq qabiletin kórsetetin turmys - salt jylarynyń ishinde kórkem de, kórnekti dástúr. Qoshtasý jyry sońynan qyzdyń jeńgeleri men serikteri:
Gýzel:
Jylyma bıkesh, jylama
Kózińniń jasyn bulama
Ul bolyp týsań áýelden,
Seni mundaı qyla ma?- dep oǵan jubatý aıtyp, keleshegine jaqsy tilek bildiredi.
Án:«Dastarhan» Hasanov Erkin.
Bı: 7 synyp oqýshylary
Án: «Naýryz - dýman» Aron Dáýren
Muǵalim:
Ata saltym - asyl muram, ardaǵym,
Babalardyń jalǵastyrar armanyn.
San ǵasyrda qalpyn buzbas qadirim,
Ótkenimdi búginmenen jalǵadym.
Qurmetti ata - analar, ustazdar! Sizder búgin «Salt - dástúr – asyl qazyna» atty keshimizdi tamashaladyńyzdar. Qazaq halqynyń árbir tujyrymdy oıy, maqal - máteli, tyıym sózderi - tárbıeniń mol murasy ekendigin, onyń kúndelikti ómirde qajettiligin kórdik. Halqymyzdyń ádet - ǵuryppen dástúrin, tarıhyn bilip, ony qasterlep, búginimiz ben keleshegimizdiń nárli qaınaryna aınaldyrý árqaısymyzdyń azamattyq boryshymyz deýge bolady. Osymen búgingi keshimiz aıaqtaldy. Qatysqandaryńyz úshin kóp rahmet!
You Might Also Like
