InfoHub Logo

Sanaly el saltyn saqtar

Maqsaty: Oqýshylardyń arasynda salt – dástúrlerdi nasıhattaý, ulttyq ónerge degen kóz qarasyn anyqtaý, qyzyǵýshylyǵyn arttyrý. Oqýshylardy eline degen súıispenshilikke, ulttyq mádenı qundylyqtardy qadirleýge tárbıeleý.
Ulttyq ónege, ınabattylyq, qol – sheberlik, symbattylyq qasıetterdi damytý.
Kórnekiligi: sýretter, ulaǵatty sózder jazylǵan plakattar, ulttyq buıym kórmeleri, slaıdtar
1 - júrgizýshi:
Ata saltym – asyl muram, ardaǵym,
Babalardyń jalǵastyrar armanyn.
San ǵasyrda qalpyn buzbas qadirim,
Ótkenimdi búginmenen jalǵadym.
Qazaǵymnyń salt - dástúri jańǵyrǵan,
Tálimdi oı synaǵy, tárbıe kózi qaldyrǵan.
Salt - dástúrdi ardaqtaıyq, aǵaıyn.
Qazaq atty úlken, kishi, baldyrǵan.
Jınalyppyz, sátti kúni bárimiz de,
Úlken, kishi, jasymyz, kárimiz de.
Tórletińiz, qadirmendi qonaqtar,
Gúl - gúl jaınap myna bizdiń tórimiz.
Óner halyq – ómirsheń halyq, qazaqtyń ádet - ǵurpyna, salt - dástúrlerine baǵyttalǵan «Sanaly el saltyn saqtar»atty saıysymyzdy bastaımyz.
2 - júrgizýshi:
Saıysymyz 4 aınalymnan turady.
1 - aınalymda qatysýshy komandalar óz komandalaryn tanystyrady.
2 - aınalymda «Bilimdi myńdy jyǵar» taqyrybynda qatysýshy komandalarǵa ulttyq baǵytta suraqtar qoıylady
3 - aınalymda «Foto tapsyrma». Qatysýshylarǵa ekran arqyly ulttyq buıymdar men ydys - aıaqtar, qural - jabdyqtar, buıymdar kórsetiledi. Qatysýshylarǵa júktelgen tapsyrma fotosýrette kórsetilip, buıymnyń atyn jáne ne úshin paıdalanatynyn túsindirý qajet.
4 - aınalymda «Ónerim ónege bolsyn». Qalaǵan ulttyq naqyshtaǵy qolóner buıymdaryn berilgen ýaqytta sahnada daıyndap kórsetýi qajet.
1 - júrgizýshi:
1 - aınalym boıynsha qatysýshy komandalardy ortaǵa shaqyramyz.
2 - júrgizýshi:
Salt - ár ulttyń, halyqtyń dini men senimine, turmys - tirshiligine, ulttyq qurylym ereksheligine sáıkes ǵasyrlar boıy jınaqtalyp, ómirdiń ózi týǵyzǵan ǵuryptar tuǵyrynyń negizi. «Bilimdi myńdy jyǵar» týry boıynsha 2 - aınalymdy bastaımyz.
Eki topty ortaǵa shaqyramyz.
Alǵashqy toptyń suraǵy:
Tyshtyrma (dástúr) degenimiz ne?
Jaýap: Sábıdi besikke salar kezde besiktiń túbegi turatyn tesikten qurt, irimshik, táttiler ótkizip «tyshtyma, tyshtyma»dep yrym jasaıdy jáne ony «tyshtyrma» dep ataıdy. Tyshtyrmany áıelder yrym etip bólisip, bala - shaǵalaryna úlestirip beredi.
2) Bazarlyq(dástúr) degen ne?
Jaýap: Alys saparǵa shyqqan adamdardyń jaqyndaryna (jerles, kórshi - kólem, jas balalar, syılas adamdaryna) ákelgen syılyǵy.
Ekinshi toptyń suraǵy:
1) Baıǵazy(dástúr) degenimiz ne?
Jaýap: Balalardyń, jastardyń jańa kıim úshin beriletin aqshalaı, zattaı syı.
2) Tilashar(dástúr) degenimiz ne?
Jaýap: Balasy 7 jasqa tolǵan soń balaǵa jańa kıim kıgizip, oqý jabdyqtaryn daıyndap, shaǵyn toı ótkizedi. Muny «tilashar»toıy dep ataıdy.
5 (jeti ata(dástúr). Halqymyz keıingi urpaqqa jeti atasyn bildirýdi mindettegen. Olaı bolsa jeti ata: Bala, Áke, Ata, Arǵy ata, Baba, Túp ata, Tek ata.
6) Asatý (dástúr). et jelinip bolǵan soń tórde otyrǵan aqsaqal tabaqta qalǵan etti jas balalar men jigitterge asatady.
Ekinshi aınalymnyń ekinshi tapsyrmasy boıynsha, suraqtar eki topqa birdeı qoıylady. Kim durys jaýap beredi, sol toptyń baly kóbeıedi.
Myna qorjynda asyqtar salynǵan. Ol asyqtardyń betinde san jazylǵan. Qorjynnan kez kelgen bir asyqty alasyzdar. Shyqqan sol sanǵa baılanysty suraq qoıamyz, kim kóp jaýap beredi eken?
1 - suraq
On atany taratyp berińiz.
(áke, bala, nemere, shóbere, shópshek, nemene, týajat, jegjat, juraǵat, jamaǵat)
2 - suraq
Úsh maqsatty ata.
Jol maqsaty - jetý, daý maqsaty - bitý, saýda maqsaty - utý.
3 - suraq
Úsh arsyz.
Uıqy arsyz, kúlki arsyz, tamaq arsyz.
4 - suraq
Úsh alys
Kári men jas, jaqsy men jaman, alys pen jaqyn.
5 - suraq
Úsh bıdi atańyz.
Tóle bı, Áıteke bı, Qazybek bı.
6 - suraq
Úsh júzdi atańyz.
Uly júz, Orta júz, Kishi júz.
7 - suraq
Úsh daýsyz.
Minez, kárilik, ajal.
8 - suraq
Jigittiń úsh jaqyn jurtyn ata.
Aǵaıyn jurt, naǵashy jurt, qaıyn jurt.
9 - suraq
Úsh arys
Sáken Seıfýllın, Beıimbet Maılın, İlıas Jansúgirov.
10 - suraq
Úsh saýap
Shólge qudyq qazǵan.
Ózenge kópir salǵan.
Jolǵa aǵash ekken.
11suraq
Úsh baılyq
Densaýlyq, aq jaýlyq, on saýlyq.
12 - suraq
Úsh tátti
Jan tátti, mal tátti, jar tátti.
13 - suraq
Tórt qonaq
Arnaıy qonaq, qudaıy qonaq, qydyrma qonaq,
Qylǵyma qonaq.
14 - suraq
Tórt túliktiń pirin atańyz.
Túıe piri - Oısyl qara, jylqy piri - qambar ata, sıyr piri - Zeńgir baba, qoı piri - Shopan ata, eshki piri - Shekshek ata.
15 - suraq
Tórt qymbat ne?
Altyn uıa Otan qymbat,
Qut - bereke atań qymbat.
Meıirimdi anań qymbat.
Bárinen de uıat penen ar qymbat.