InfoHub Logo

Sarymsaqtyń quramynda V jáne C tobyna jatatyn dárýmender, hlor, temir, fosfor, ıod, marganes, kálsı, mys, magnıı, kómirsýlar jáne taǵy da basqa mıkroelementter kóp. Basym bóligi sýdan, kómirsýlar men aqýyzdardan turady. A, B1, C, PP dárýmenderi de kezdesedi. Azdaǵan mólsherde maılar da joq emes. Solardyń biri efır maıy. Negizi shıkileı jegen paıdaly. Sarymsaqtyń ótkir ıisin artynan almany, jalbyz japyraqtaryn, baldyrkókti shaınaý arqyly nemese sút ishýmen ketirýge bolatyndyǵy aıtylady.

Sarymsaqtyń paıdalary:

• Imýnıtetti nyǵaıtady, organızmdi qorshaǵan ortanyń zıandy áserinen qorǵaıdy.

• Mıkropty boldyrmaıdy, jarany tez jazady, aýrýdy basady, ishekqurttardy joıady, qaqyryqty túsiredi.

• Asqazan-ishek joldaryna, júrek-talma aýrýlaryna em.

• Qan qysymyn tómendetedi. Qandy tazalaıdy. Ertede oba aýrýyna ushyraǵandardy emdeýge baratyn dárigerlerdiń sarymsaq salynǵan sýǵa batyrylǵan dákemen júzderin orap alýy osy sebepti dep bilinýde.

• Mı isiginiń aldyn alady. Ol júıke júıesi buzylǵanda, zár joldaryn emdeýge kómektesedi.

• Terige súıel, temiretki, syzdaýyq, qyshyma, taǵy basqa jaralar shyqqanda da emge jaratady.

Paıdaly keńester:

• Qatty sýyqtap qalǵan kezde sarymsaqty usaqtap týrap, ústine ystyq sý quıyp, sosyn sonyń býymen dem alý kerek.

• Tis aýyrǵan kezde sarymsaqty qabyǵynan arshyp alyp, sonymen tistiń qyzyl etin súrtedi.

• Súıel shyqqan jaǵdaıda, usaqtalǵan sarymsaqty azǵantaı balmen aralastyryp, álgi jerge qalyńdap jaǵyp, tańyp tastaǵan jón.

• Tumaýdyń aldyn alý nemese shaldyqqan jaǵdaıda emdeý úshin de kúnine 2-3 ret murynǵa sarymsaqtyń sýyn tamyzǵan jaqsy. 

---