- 05 naý. 2024 03:32
- 233
Saqtardyń táýelsizdik úshin kúresi
Saqtardyń táýelsizdik úshin kúresi
Konspekt
B. z. b. 530 jyly Kır bastaǵan parsy áskeri Syrdarıaǵa deıin kelip, saqtarmen soǵysty. Tomırıs patshaıymnyń balasy Spargapıs parsylardyń toryna túsip, qaza tabady.
Gerodot óz jazbalarynda saqtardyń parsylarmen soǵysy týraly baıandaıdy:
“Basynda áskerler sadaqpen atysady. Sadaq oǵy bitkennen keıin jekpe - jekke shyǵyp, qylysh jáne naızamen soǵysady. Nátıjesinde masagetter jeńip shyǵady. Parsy jaýyngerleriniń kóbi qyrylyp, Kır óltiriledi.”
Kır qaıtys bolǵannan keıin 11 jyl ótken soń parsylar saqtarǵa qaıta shabýyldady. Bul joryqty Darıı patsha basqarǵan. “Men áskerimmen saq jerine joryqqa shyqtym” - degen Darııdiń sózderi Behıstýn jazbalarynda jazylǵan.
B. z. b. 519 jyly Darıı bastaǵan parsylar saq jerine shabýyldady. Caqtardyń kósemi Skýnha jeńilip, parsy áskeri Syrdarıadan ótedi.
Grek tarıhshysy Polıen: “Shyraq esimdi saq denesin ózi jaralap, parsylarǵa qashyp baryp, ózin saq kósemderinen jábir kórgen etip kórsetedi. Parsy áskerlerin aldap, shólge aparyp qyrady” - dep jazǵan.
Darıı kóp áskerinen aıyrylyp, Persıaǵa qaıtýǵa májbúr boldy. Shyraqtyń erligi arqasynda saqtar óz táýelsizdigin saqtap qaldy.
Parsy patshasy Kırmen kelissóz júrgizýden bas tartqan Tomırıs (b. z. b. 570 - 520 j. j.) parsylarmen soǵysady. “Áıel bolsa da, jaýdyń shapqynshylyǵynan qoryqqan joq. Tomırıs kóp áskermen Kırge qarsy attanyp, 200 myń parsyny joıyp jiberedi” - dep jazdy Pompeı Trog.
B. z. b. 4 ǵasyrda Aleksandr Makedonskıı (Eskendir Zulqarnaıyn) bastaǵan grekter Orta Azıaǵa basyp kirip, Syrdarıaǵa attandy. Ejelgi grek tarıhshysy Arrıan A. Makedonskııdiń Syrdarıadan júzip ótip, saqtarmen soǵysqanyn jazǵan.
Saq batyry Cpıtamen 3 jyl boıy partızan soǵysyn júrgizip, grek garnızony ornalasqan Marakanany (Samarqan) qorshaýǵa aldy. Saqtar A. Makedonskııdiń iri áskerı bólimin qorshaýǵa alyp, túgel qyryp saldy. “Skıfter men Spıtamenniń atty áskeri olardy qorshaýǵa aldy da, sadaqpen atyp, túgel qyryp saldy” - dep jazady Arrıan. Keıbir derekterde osy soǵysta Aleksandrǵa saq sarbazynyń jebesi tıip, sanynan jaralandy dep kórsetedi. Caqtar grekterdiń Shyǵysqa júretin jolyn bógep tastady.
B. z. b. 490 jyly Marafon shaıqasynda saqtar parsylardyń quramynda bolyp, grekterge qarsy soǵysty. Saqtar parsylarmen birigip, Egıpettegi jáne Grekıadaǵy soǵystarǵa qatysqan.
Konspekt suraqtar
1. Parsy patshasy Darııdiń saqtarǵa shabýyldaǵan jyly:
2. Darııdiń áskerin shól dalaǵa aparyp qyrǵan saq malshysy:
3. Saq patshaıymy Tomırıs týraly “áıel bolsa da, jaýdyń shapqynshylyǵynan qoryqqan joq” - dep jazǵan Rım tarıhshysy:
4. A. Makedonskıı saqtarmen soǵysty:
5. Grek - makedon basqynshylaryna qarsy kúresti bastaǵan saq batyry:
6. Marafon shaıqasynda saqtar kimdermen birigip soǵysty:
7. Behıstýn jazbalaryndaǵy derek:
8. “Basynda áskerler sadaqpen atysady. Sadaq oǵy bitkennen keıin jekpe - jekke shyqty” - dep jazǵan tarıhshy:
9. Parsylarmen soǵysta qaza tapqan Tomırıstiń balasy:
10. Kır qaıtys bolǵannan keıin parsylar saqtarǵa qansha jyldan keıin qaıtadan shabýyl jasady:
Taqyryptyń testi
Saqtardyń táýelsizdik úshin kúresi. júkteý
Konspekt
B. z. b. 530 jyly Kır bastaǵan parsy áskeri Syrdarıaǵa deıin kelip, saqtarmen soǵysty. Tomırıs patshaıymnyń balasy Spargapıs parsylardyń toryna túsip, qaza tabady.
Gerodot óz jazbalarynda saqtardyń parsylarmen soǵysy týraly baıandaıdy:
“Basynda áskerler sadaqpen atysady. Sadaq oǵy bitkennen keıin jekpe - jekke shyǵyp, qylysh jáne naızamen soǵysady. Nátıjesinde masagetter jeńip shyǵady. Parsy jaýyngerleriniń kóbi qyrylyp, Kır óltiriledi.”
Kır qaıtys bolǵannan keıin 11 jyl ótken soń parsylar saqtarǵa qaıta shabýyldady. Bul joryqty Darıı patsha basqarǵan. “Men áskerimmen saq jerine joryqqa shyqtym” - degen Darııdiń sózderi Behıstýn jazbalarynda jazylǵan.
B. z. b. 519 jyly Darıı bastaǵan parsylar saq jerine shabýyldady. Caqtardyń kósemi Skýnha jeńilip, parsy áskeri Syrdarıadan ótedi.
Grek tarıhshysy Polıen: “Shyraq esimdi saq denesin ózi jaralap, parsylarǵa qashyp baryp, ózin saq kósemderinen jábir kórgen etip kórsetedi. Parsy áskerlerin aldap, shólge aparyp qyrady” - dep jazǵan.
Darıı kóp áskerinen aıyrylyp, Persıaǵa qaıtýǵa májbúr boldy. Shyraqtyń erligi arqasynda saqtar óz táýelsizdigin saqtap qaldy.
Parsy patshasy Kırmen kelissóz júrgizýden bas tartqan Tomırıs (b. z. b. 570 - 520 j. j.) parsylarmen soǵysady. “Áıel bolsa da, jaýdyń shapqynshylyǵynan qoryqqan joq. Tomırıs kóp áskermen Kırge qarsy attanyp, 200 myń parsyny joıyp jiberedi” - dep jazdy Pompeı Trog.
B. z. b. 4 ǵasyrda Aleksandr Makedonskıı (Eskendir Zulqarnaıyn) bastaǵan grekter Orta Azıaǵa basyp kirip, Syrdarıaǵa attandy. Ejelgi grek tarıhshysy Arrıan A. Makedonskııdiń Syrdarıadan júzip ótip, saqtarmen soǵysqanyn jazǵan.
Saq batyry Cpıtamen 3 jyl boıy partızan soǵysyn júrgizip, grek garnızony ornalasqan Marakanany (Samarqan) qorshaýǵa aldy. Saqtar A. Makedonskııdiń iri áskerı bólimin qorshaýǵa alyp, túgel qyryp saldy. “Skıfter men Spıtamenniń atty áskeri olardy qorshaýǵa aldy da, sadaqpen atyp, túgel qyryp saldy” - dep jazady Arrıan. Keıbir derekterde osy soǵysta Aleksandrǵa saq sarbazynyń jebesi tıip, sanynan jaralandy dep kórsetedi. Caqtar grekterdiń Shyǵysqa júretin jolyn bógep tastady.
B. z. b. 490 jyly Marafon shaıqasynda saqtar parsylardyń quramynda bolyp, grekterge qarsy soǵysty. Saqtar parsylarmen birigip, Egıpettegi jáne Grekıadaǵy soǵystarǵa qatysqan.
Konspekt suraqtar
1. Parsy patshasy Darııdiń saqtarǵa shabýyldaǵan jyly:
2. Darııdiń áskerin shól dalaǵa aparyp qyrǵan saq malshysy:
3. Saq patshaıymy Tomırıs týraly “áıel bolsa da, jaýdyń shapqynshylyǵynan qoryqqan joq” - dep jazǵan Rım tarıhshysy:
4. A. Makedonskıı saqtarmen soǵysty:
5. Grek - makedon basqynshylaryna qarsy kúresti bastaǵan saq batyry:
6. Marafon shaıqasynda saqtar kimdermen birigip soǵysty:
7. Behıstýn jazbalaryndaǵy derek:
8. “Basynda áskerler sadaqpen atysady. Sadaq oǵy bitkennen keıin jekpe - jekke shyqty” - dep jazǵan tarıhshy:
9. Parsylarmen soǵysta qaza tapqan Tomırıstiń balasy:
10. Kır qaıtys bolǵannan keıin parsylar saqtarǵa qansha jyldan keıin qaıtadan shabýyl jasady:
Taqyryptyń testi
Saqtardyń táýelsizdik úshin kúresi. júkteý