InfoHub Logo

HH ǵasyr basyndaǵy saıası oqıǵalar barysynda, eldi dúrliktirgen qos tóńkeris jyldarynda óz ultyna tıimdi bolmaq baǵytty dál anyqtap, ultty sońynan erte bilgen de Alash qaıratkerleri boldy. Solardyń biregeıi qazaq halqynyń uly tulǵasy Ahmet Baıtursynuly óz ultynyń táýelsizdigi úshin kúresken aqyn, ǵalym, túrkitanýshy, aýdarmashy, pedagog, pýblısıs, qoǵam qaıratkeri. 

A.Baıtursynov 1873 jyly 18 qańtarda Torǵaı ýeziniń Tosyn bolysynda sharýa otbasynda dúnıege kelgen. Týǵan aýylynda alǵashqy bilim alyp, keıin Torǵaı orys-qazaq ýchılıshesinde (1886-1891), Orynbor muǵalimder semınarıasynda (1891-1895) oqydy. Pedagogıkalyq qyzmetin 1895 jyly aýyl mektebinde muǵalim bolyp bastady. 1909 jyly eki klasty orys-qazaq ýchılıshesiniń meńgerýshisi bolyp qyzmet atqarady. 
1909 jyly mamyr aıynda qupıa tyńshylar, ıaǵnı ýez bastyǵynyń kómekshisi Solotıch pen Qarqaraly turǵyny T.Shyńǵysovtyń kórsetýlerin negizge ala otyryp, gýbernator Troınıskıı 1 shildede Baıtursynovtyń úıinde tintý júrgizip, ózin tutqynǵa alady. Qarqaraly ıntellıgensıasynyń isi 1910 jyly aqpanda İshki ister mınıstrliginiń Erekshe Keńesinde qaralyp, 19 aqpanda Ombydaǵy general-gýbernator keńsesine «A.Baıtursynovqa eki jylǵa Dala ólkesinde, Jetisý jáne Torǵaı oblystarynda turýǵa tyıym salynady degen mınıstrdiń buıryǵy keledi. Bul habardyń artyn ala Qarqaraly ýeziniń joǵaryda atalǵan jeti azamaty, Smahan Bókeıhanov, Ybraı Aqbaev, Hasen Aqaev, Ahmet Raıymbekov, Bodaýbek Raıymbekov, Asylbek Súleımenov jáne Smaıl Baıtenovterdiń Tom gýbernıasy Barnaýl qalasyna eki jylǵa jer aýdarylatyndyǵy týraly mınıstrdiń sheshimi kelip jetedi. A.Baıtursynov mınıstrdiń buıryǵynan soń eki jylǵa turýǵa óz erkimen Orynbor qalasyn tańdap alady... ...Sóıtip, otarshyl ákimshilik pen Qarqaraly ıntellıgensıasy arasynda 1905 jyldan bastalǵan saıası kúres sońǵylaryn jazalaý sharalarymen aıaqtalǵan.

Alaıda Qarqaraly qalasynda Orynborǵa qamaýǵa alynyp, sosyn opozısıaǵa qosylǵan A.Baıtursynov «Qazaq gazetiniń  1913 jylǵy  №11  sanynda  «Oqý jaıy» degen maqalasynda, oqý-bilimniń  qajettiligin  halyqtyń  ekonomıkalyq ,turmys  jaǵdaıymen  baılanystyrady. «Bul  kúnde   oqýdyń  kerek  ekendigine eshkimniń   talasy joq. Keıin  qalýdyń   sebebi  oqýdyń   kemdiginen  ekendigin  kórip  turmyz. Qazaq  bıyl 5  tıynǵa  kelisip  satqan  nársesin keler  jyly  10 tıynǵa qaıta  satyp   alady. Úkimet  qazaqtyń  qazaqsha oqýyn  tipti   tilemeıdi, sol  úshin  qazaqsha  oqýdy  halyqqa  taratý óz  mindetimiz»-degen edi. Alaıda A.Baıtursynuly «Óz tilimen sóılesken, óz tilimen jazǵan jurttyń ulttyǵy esh ýaqytta adamy qurymaı joǵalmaıdy. Ulttyń saqtalýyna da, joǵalýyna da sebep bolatyn nárseniń eń qýattysy – til» – degen bolatyn.  

Sonymen qatar «Qazaq» gazetiniń   1914  jylǵy   № 48  sanynda  Ahmet  Baıtursynovtyń  maqalasynda: « Qazirgi   qazaq  máselesiniń    eń  zary - jer   máselesi. Bul   týrasynan   túsinip  jetpeı  qatelesip, qazaqty  teris   jolǵa  salǵanymyz  5 mln  adamnyń    obalyn  moınymyzǵa  júkteımiz. Sondyqtan  da  qazaqqa  aqyl  aıtqanymyz, anyqtap  ashyp  sóıleskenimiz  durys»-degen edi. Demek A.Baıtursynov  pen  onyń   rýhanı   serikteriniń   gazet  ómirinen  alar oryndaryn    myna   dálelderden  de  kórýge  bolady : «Qazaq»   gazetine   engen  422 maqalanyń  299  maqalasyn   jazǵandar   Ahmet  Baıtursynov,  Álıhan   Bókeıhanov,  M.Dýlatov» boldy. Aqpan   tóńkerisine  deıingi   «Qazaq»   gazetiniń   qoǵamdyq - saıası   qyzmeti   sol  kezeńdegi    qazaq   qoǵamynda   oryn    alǵan   oqıǵalar    jelisimen    ashyla  túsedi. Reseı  ımperıasynyń otarlaý  saıasatynyń    kúsheıgen    kezinde  kúreske   engen    ulttyq  basylym    XX ǵasyr  basyndaǵy  qazaq  qoǵamyndaǵy  sharýashylyq - ekonomıkalyq, saıası -  mádenı   máselelerge  belsene aralasty.

Alash qozǵalysynyń óristeý evolúsıasynyń joly, onyń qaıratkerleriniń ishki múmkindikteri men qaıratkerlik daıyndyqtary 1917 jylǵy patshany qulatqan ile-shala sáýirdiń alǵashqy kúnderinen bastap oblystyq qazaq sıezeri ótkizile bastady. Orynborda, Almatyda, Oralda, Ombyda, Semeıde ótkizilgen Torǵaı, Jetisý, Oral, Aqmola, Semeı, oblystyq sıezeri Tashkentte ótken Túrkistan Musylmandarynyń Birinshi quryltaıy Alash balasynyń azattyqqa shyndap baǵyt alǵandyǵyn baıqatty. 

1917 jyldyń 2 sáýirinde Orynbor qalasynda Ahmet Baıtursynulynyń tóraǵalyǵymen bastalǵan Torǵaı oblystyq qazaq sezi Alash qozǵalysynyń «Alash» partıasynda, Alashorda úkimetine ulasar kezeńiniń eń alǵashqy aıtýly oqıǵasy boldy. Sıeziń uıymdastyrylýy men ótkizilýiniń basynda Ahmet Baıtursynovpen birge Alpysbaı Qalmenov, Ýálıthan Tanashev, Seıdázim Qadyrbaev, Omar Almasov, Shafqat Bekmuhamedov sıaqty ult zıalylary turdy. Bul sez «Qazaq» gazetinde «qazaqtyń tuńǵysh sezi» retinde baǵalandy. 

Alaıda Alash partıasynyń qurylýy ult zıalylarynyń qoǵamdyq-saıası qyzmetindegi mańyzdy tarıhı better sanatyndaǵy oqıǵa boldy. HH ǵasyr basynda saıasat áleminen alys jatqan qazaq halqyna Alash arystary «partıa kedeılerge – joldas, qanaýshylarǵa – jaý dep qaraıdy» dep partıa jumysynyń negizgi maqsatyn ashyp kórsetedi. Alash arystarynyń ómiri men ómirlik maqsatty qyzmetteri osy baǵytqa tolyq saı bolǵandyǵyn dáleldep berdi. XX  ǵasyr  basyndaǵy  qazaq   eliniń   eń   kókeıkesti   máselesi-jer   máselesi  boldy, orys  sharýalarynyń qazaq  dalasyna  qonys  aýdarý   naýqany  sharyqtaý   shegine   jetti. Basylym betinde  jaryq   kórgen   jer  máselesi aıasyndaǵy  maqalalar   taqyrybynyń astary-el  namysy, qazaq  ultynyń qadir-qasıeti, kózqarasymen ólshenbek.

Sol kezeńde A.Baıtursynov Orys ǵalymy N.Ilmınskııdiń aıtqan pikirinen úzindi keltirsek:  «Qazaq   dini shynyǵyp jetpegen, shala musylman halyq. Muny musylman dininen hrıstıan dinine aýdaryp jiberý ońaı degen pikirmen, patsha ókimeti qazaq pen noǵaı arasynda jik salyp, ekeýin aıyrǵysy keldi. Ol úshin qazaq baılary  noǵaısha oqymaı, oryssha oqıtyn saıasat júrgizildi, deı kele, qazaq balalary úshin orys mektepteri ashylyp, kitaptardyń birte birte oryssha shyǵaryla bastaǵandyǵyna toqtalady. Patsha úkimetiniń orystandyrý saıasatynyń bir kórinisi ekendigin de keltiredi». Tosynsyıǵa toly HH ǵasyrdyń basynda qazaq halqynyń ulttyq sanasynyń oıanýyna ózindik úlesin qosqan, óz dáýiriniń kókeıtesti máselelerin kótergen, aǵartýshylyq ıdeıalardy nasıhattaǵan «Qazaq» gazeti, «Aıqap» jýrnalynyń bastaýynda ult zıalylar turdy. Patshalyq tártipti joıý jáne eldegi qoǵamdyq - saıası ómirdi demokratıalandyrý «Alash» qozǵalysyn uıymdyq jaǵynan jasaqtaýǵa jaǵdaı týǵyzdy. 1917 jyly shildede Orynbordaǵy búkil qazaq sezinde «Alash» partıasy quryldy. Partıanyń negizgi maqsaty Reseı Federasıasynyń quramyndaǵy qazaq avtonomıasyn qurý boldy. Alash partıasynyń jetekshileri usynǵan qaǵıdalar kúni búginge deıin ózektiligin saqtap otyr. Qoǵamnyń damý dárejesin, dástúrler men turmys saltyn eskerýdiń qajettigi jańǵyrtýdy murat tutqan lıberaldyq qaǵıdalarmen astasyp otyrdy. Baǵdarlamada tegin bilim alý men bastaýysh mektepte ana tilinde oqý, qazaqtardyń óziniń orta jáne joǵary  oqý oryndary, ýnıversıtetteri bolýy tıis degen másele kóterdi.

Alaıda sol máselelerdiń oryssha nusqasyna nazar aýdarsaq: ...Odnım ız zametnyh dostıjenıı sovetskogo rejıma s 1918 goda stalo razvıtıe sıstemy narodnogo obrazovanıa ı osýshestvlenıe sploshnoı gramotnostı. V 1918 godý, byla prınáta «Deklarasıa o edınoı trýdovoı shkole», v kotoroı provozglashalıs osnovnye prınsıpy sovetskoı obrazovatelnoı sıstemy – besplatnost sovmestnoe obýchenıe malchıkov ı devochek, ısklúchenıe ız prepodavanıa bogoslovskıh dısıplın, otmena vseh vıdov nakazanıı, shkolnoe samoýpravlenıe. 
 V aprele 1924 goda v KazASSR bylo organızovanno soobshestvo «Doloı negramotnost. V 1921-1927 godý, v Respýblıke obýchalos okolo 200 chelovek. Kazahskaıa pısmennostbyla perevedena s arabskoı grafıkı na latınskýıý, a 40 pısmennostperevedena s latınskogo ıazyka na kırıllısý. V mae 1926 goda SNK respýblıkı prınálo «ýstav edınoı trýdovoı shkoly Kazahskoı ASSR», otkrylıs shkoly dlá devýshek-kazashek. Takje byla pomosh ýchashımsá v vıde: rasshırenıe setı ınternatov ı obshejıtıı, vydacha stıpendıı, besplatnogo stanovlenıa ýchebnıkamı, posobıamı, transportom, takje aktıvnoe ýchastıe v sozdanıı ýchebnıkov na rodnom ıazyke prınálı: Baıtýrsynov, Aımaýytov, Satpaev, Býkeıhanov. V nachale HH veka vysshego obrazovanıa ız chısla kazahov ımelı svyshe 100 chelovek, nemaloe chıslo ımelı srednetehnıcheskoe ılı professıonalnoe obrazovanıe. V 1930 gody v VÝZah ı tehnıkýmah razlıchnyh regıonov SSSR obýchalos okolo 20 tys. chelovek. Ia kórip otyrǵanymyzdaı oryssha bilim alýǵa basty nazar aýdarylǵandyǵyna kóz jetkizdik.

Sondyqtanda ult zıalylarymyz bilim alý máselesin nazardan tys qaldyrmady. «Qazaq» gazetiniń 17 mamyrdaǵy №62 sanynda  A.Baıtursynov «Mektep  kerekteri»  atty   maqalasynda:  «Mekteptiń   jany-muǵalim.  Muǵalim  bilimdi  bolsa, bilgen  bilimin   basqaǵa  úırete  biletin  bolsa, ol mektepten  balalar   kóbirek  bilim  alyp   shyqpaqshy. 

Ekinshi   oqytý  isine   kerek  quraldar  qolaıly  hám  saıly  bolýy, quralsyz   is  istelmeıdi, hám  qural  qandaı  bolsa, istegen   iste  sondaı  bolmaqshy. İstiń   tolyq  jaqsy  bolýyna   quraldyń  saıly, hám   jaqsy  bolýy  shart. 

Úshinshi,   mektepke  bólingen   programma... ...Kereksiz   nárselerdi  úıretip, basqalardyń ómirin  bosqa  ótkizbes  úshin, balalardyń    kúshi  jetpeıtin  óte   alysqa   súırep   ketpes  úshin   bastaýysh  mektepte úıretetin  nárselerdiń   kesim  - pishimi   bolýǵa  tıis. Sol  pishim  programma  dep  atalady». Sonymen qatar A.Baıtursynov aǵartý salasyndaǵy sol ýaqyttardaǵy qıyndyqtar men kemshilikterdi atap kórsetken bolatyn: kóptegen mektepter úımen qamtamasyz etilmegen, al qamtamasyz etilgenderdiń ózderiniń kóptegen jetispeýshilikteri bar, mysaly, úıge baılanysty, jylý, júıesi, oqýlyqtardyń jetispeýshiligi t.b. jaqsy mektep úıleri barlyq jerlerde áskerı mekemelerge berilgen, bosatylǵandarynyń ózderi qoldanýǵa kelmeıtin jaǵdaıda. Mektep qyzmetkerleriniń jaǵdaıy tómen, olardy eshqandaı materıaldyq jaǵynan qamtamasyz etpegen. Jalaqylary az, paek almaıdy, az jalaqynyń ózin muǵalimder merzimimen ala almaıdy. Muǵalimderdiń materıaldyq jaǵdaıynyń bolmaýynan mektepter jabylýda dengen edi. Ol Halyq Aǵartý komısarıatynyń qyzmetine ult zıalylaryn tartty. Máselen, E.Omaruly, T.Shonanuly t.b. qaıratkerlerge komısarıattyń sektorlaryn basqarýdy tapsyrǵan.

A.Baıtursynov 1921 jyly qurylǵan Akademıalyq ortalyqtyń janynan halyq poezıasynyń, mýzykasynyń úlgilerin jáne etnografıalyq málimetterdi jınaý jóninde arnaýly komısıa qurady. Bul iste úlken úles qosqan Qazaqstandy zertteý qoǵamy boldy. Osy atalǵan isterge sol kezdegi respýblıkadaǵy belgili tarıhshylar, mýzyka men fólklordyń bilgirleri - Á.Dıvaev, A.P.Chýloshnıkov, A.V.Zataevıch, A.D.Kastalskıı, N.N.Mıronov, A.L.Melkov, N.V.Melkova, A.A.Chetyrkına sıaqty t.b. oqyǵan zıaly qaýym tartyldy. Bul isterdi uıymdastyrýda da A.Baıtursynov eleýli ról atqarǵandyǵyn ańǵartady.          

Qazaq ádebıetiniń kópnekti ókilderiniń biri S.Muqanov 1932 jyly-aq «qazaq tilimen kitap jazǵan, qazaq tiliniń negizin jasap, qazaq mektebiniń negizin qalaǵan alǵashqy adam - Ahmet Baıtursynuly onyń  bul tarıhı eńbegi baǵalanbaı qalmaq emes»- degen edi. Sondyqtanda A.Baıtursynovtyń kóptegen ǵylymı eńbekter, oqýlyqtar jazýmen qatar ádistemelik eńbekter de daıyndaǵany belgili ("Oqý quraly", "Álippe").  Olarda oqytý úderisiniń, oqytýdy uıymdastyrý, oqytý ustanymdary, bilim mazmuny jáne ony irikteý joldary, bilimdi meńgerýdiń tıimdi ádis-tásilderi sıaqty ózekti máseleleri baıandalady.

M.Áýezov Ahmet Baıtursynulynyń poezıasynyń asyl qasıetin: «Qalyń qazaq jurtynyń alǵashqy estigen  tóńkeris  rýhyndaǵy sózi «Qyryq mysal» bolatyn. Budan keıin Ahańnyń ataǵy jaıylyp, eldiń shyn qamqory ekendigi ekiniń birine málim bola bastaǵan... Áýelgi nıet qylǵan betinen taıynbaı, buryńǵydaı ashyraq, kúsh tirek tilmen «Masany» jazǵan. Qazaq oqýshysyna estilgen ekinshi elshildik urany «Masa» bolatyn»-dep jazǵan edi. 

Sonymen qatar S.Seıfýllın Ahmet Baıtursynuly týraly bylaı deıdi:  «Ózge oqyǵan  myrzalar shen izdep júrgende, qorlyqqa shydap, quldyqqa kónip, uıqy basqan qalyń qazaqtyń ult namysyn jyrtyp, ulttyq aryn joqtaǵan, patsha zamanynda jalǵyz-aq Ahmet edi... ózge oqyǵan zamandastary óz bastarynyń  paıdasyn ǵana izdep, ar ımanyn satyp júrgende, Ahmet halyqtyń aryn izdep, óziniń oıǵa ici úshin bir basyn báıgege tikken. Ahmet Baıtursynuly ultyn shyn súıetin ultshyl» ekendigin ańǵartady. Alashtanýshy-ǵalym K.Nurpeıisov «Alash hám Alashorda» atty eńbeginde: «1920 jyldary jekelegen adamdarǵa Alashordanyń «kontrrevolúsıalyq ultshyldyq mánin» áshkereleıtin eńbekter jazýǵa arnaıy tapsyrmalar berilgendigin...» atap ótedi. Ǵalym Q.Atabaev Ahmet Baıtursynuly shyǵarǵan «Qazaq» gazetin: «Qazaq» tek alasurǵan  zamannyń, alasapyran oqıǵalardyń syrttan qaraǵan baqylaýshysy ǵana bolyp qoıǵan joq. Ol sol býyrqanǵan oqıǵalardyń bel ortasynda júrdi. Qaınaǵan qubylystar barysyn sýretke túsirgendeı óz betterinde beıneledi. Olar týraly málimetterdi tasqa basyp, óz betterinde qattady. Sóıtip «Qazaq» qazaq ómiriniń asa bir kúrdeli kezeńiniń shejiresine, baǵa jetpes derek kózine aınaldy»-degen edi. Zerteýshi Alashtanýshy ǵalym M.Qoıgeldıevtiń tujyrymdaýy boıynsha, «qazaq demokratıalyq ıntellıgensıasynyń qoǵamdyq-saıası qyzmetin zertteý 20-30 jyldary partıalyq ıdeologıalyq eńberde júrdi. Al 1937-1938 jyldary qazaq zıalylaryna qarsy baǵyttalǵan saıası qýǵyn-súrgin saıasaty Alash qozǵalysyn zertteýge tıym salynǵan...»-degen edi. Sondyqtanda basylym betterinde «Qazaq» gazetiniń jaryq kórýi, onyń ultshyldyq baǵyty - halyqty oıatýdan tutastyrýǵa beıimdedi. Osy ult basylymy – barsha Alash qozǵalysynyń beti men baǵytyn kórsetti. «Qazaq» ulttyń qazir qandaı jaǵdaıda ekendigin, qaı jolmen júrse, qalaı bolmaǵyn nusqap, zıalylardyń eń kókeıtesti oılaryn jarıalady. Eń bastysy - gazet qazaq jeriniń barlyq óńirin qamtı otyryp ultty oıatty.
Degenmende Keńes úkimetine qarsy shyqqandar 20-shy jyldardyń aıaǵynda totalıtarlyq qýǵyn-súrginge tap boldy. Stalındik solaqaı saıasat qazaq qoǵamyn ıdeologıalyq qyspaqqa aldy. Qazaqstanǵa basshy bolyp kelgen F.I.Goloshekın A.Baıtursynov, M.Áýezov, M.Dýlatov, Q.Kemeńgerov, M.Jumabaev, J.Aımaýytov, S.Seıfýllın sıaqty aldyńǵy qatarly zıalylardy “ultshyldar” qataryna jatqyzsa, al Stalın kontrrevolúsıalyq astyrtyn uıymǵa qatysy bar degen jalǵan jeleýmen Ahmet Baıtursynov, Maǵjan Jumabaev, Júsipbek Aımaýytovtardyń ústinen is qozǵalyp, qamaýǵa alyndy. Qoryta kelgende OGPÝ-dyń sot kollegıasynyń 1930 jylǵy 4 sáýirdegi úkimi boıynsha qazaq zıalylary uzaq merzimge konslagerge kesilip, jer aýdaryldy. A.Baıtursynov, M.Dýlatov, H.Ǵabbasov, J.Aımaýytov, M.Esbolov sıaqty azamattar bastapqy kezde atý jazasyna kesilip, keıinnen on jyl merzimge lagerge jiberilýge almastyryldy. Olarǵa taǵylǵan kiná óte aýyr edi. Óz ýaqytynda ol stalındik qýǵyn-súrginniń ádiletsizdiginiń qurbany boldy, jarty ǵasyrdan astam eske alýǵa ıe bolǵan joq, onyń esimi Qazaqstan tarıhynda laıyqty oryn alǵan joq. Tek qazir ǵana tarıhtaǵy "aq" daqtar joıylǵanda, ózgeriske ushyraǵanda, Ahmet Baıtursynovtyń esmi qaıtaryldy.

Ádebıetter 
1. Bókeıhanov Á. Tańdamaly (Izbrannoe). /Bas. red. R.Nýrgalıev.-Almaty: Qazaqensıklopedıasy, 1995. - 478 b.
2. Halqy   qoldaǵan  «Qazaq» //  №8, Aqıqat 1998. 123. – 101 b. 
3. «Qazaq» gazeti. Alash   azamattarynyń   rýhyna  baǵyshtalady. Qurastyrǵan  Ch.Sýbhanberdına, Q.Saqov, D.Dáýitov. - Qazaq  ensıklopedıasy , Almaty 1998 -231b.
4. Q . Atabaev . Qazaq  baspasózi - Qazaqstan   tarıhynyń  derek  kózi  ( 1870-1918 ) . -Almaty 2000 . -  500 b.
5. «Qazaq» gazeti. Qurastyrǵandar Ú.Subhanberdına, S.Dáýitov, Q.Saqov. Almaty: Qazaq ensıklopedıasy, 1998. - 560 b.
6. Kenjalın . Ult  rýhyn  ulylaıtyn  sóz-baspasóz // Aqıqat 1998 №6
7. Baıtursynov A. Shyǵarmalary. Óleńder, aýdarmalar, zertteýler. Almaty, 1989 j. 297 bet.
8. Materıaly po ıstorıı polıtıcheskogo stroıa Kazahstana. – Almaty Kitap, 2011. – 312 s.
9. Jýrasova A. Lıkvıdasıa bezgramotnostı // Vestnık vyssheı shkoly Kazahstana. – Almaty, 1999. – 50 s.
10. Ne   eken  oılandyrǵan   arystardy? // №7Aqıqat 1998 . - 125b.  
11. Muqanuly S. HH ǵasyrdaǵy qazaq ádebıeti. 1 bólim (ultshyldyq, baıshyldyq dáýiri). – Qyzylorda: Qazaq¬stan baspasy, 1932. 
12. Áýezov M. Ahańnyń elý jyldyq toıy.  // Aq jol. – 1923. – 4-aqpan.
13. Seıfýllın S. Ahmet Baıtursynuly elýge toldy. // Eńbekshi qazaq. – 1923. – 31-qańtar 
14. Nurpeıisov. K.  Alash hám Alashorda. – Almaty: Atatek, 1995. – 256 b.
15. Atabaev Q. Qazaq baspasózi – Qazaqstan tarıhy¬nyń derek kózi (1870-1918). – Almaty: Qazaq ýnıversıteti, 2000. 
16. Qoıgeldıev. M.  Alash qozǵalysy. – Almaty, Sanat, 1995. – 368 b.
17. Rodnevıch B. Otkolonıalnogo vyrojdenıa k sosıalısıcheskomý rasvetý o Kazahstane.  –Moskva, –1931. 208 s.

Arynov Jumahan Maqanuly
Tarıh ǵylymdarynyń kandıtaty,
Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń aǵa oqytýshysy.

---