InfoHub Logo

Tamyz aıynyń orta sheninde ıen ólkeniń túkpirińde jatqan tıtimdeı ujymnyń baryp kel, shaýyp kelimen júrgen zootehnık Ahmetjan Betpaqtyń shólin aralap kelgeli denesiniń qyzýy kóterilip, unjyrǵasy túsip, myljalanyp jatyp qaldy: bul jerde «aralady» degen artyqtaý, árıne, sharýashylyq basshysynyń shuǵyl tapsyrmasymen túkpirdi jaılaǵan qoıshynyń malyn sanap qaıtqan; qoıshynyń ózi sanaqshyny kólikpen aýylǵa jetkizip salǵan. «Aýyryp qaldy» degendi esitip, úıge bas suqqan joldastary osydan biraz buryn eki beti shıqandaı dıly jigittiń saýdyraǵan qur súlderi qalǵanyn kórip, jaǵalaryn ustady, o, tobalap, basynan qandaı qater ótkenin sýyrtpaqtaı surap edi, «shól-shól... Qojabaı, Qojabaı!..» degennen ózge jarytymdy sóz estı almady. Qoı, búıtip jatyp beti arman qaraı aýnap keter, aýrýhanaǵa aparaıyq desip keýkeýlesken: beti jyltyr bálekeı kelinshegi: «Monshaǵa qamap qapa qyp óltiresińder», — dep bermeı qoıdy. Kelinshektiń «monsha» dep turǵany osy sovhozdyń taqaýda iske qosylǵan on oryndyq shaǵyn aýrýhanasy, árıne. Kúni ystyq qapyryq jerde temir betonnan qurastyryp salǵan úı jazda ishti-tysty aýa ótkizbeı qamalyp, onyń ústine jaldamaly qurylysshylar shól daýyly soqqanda, ishine qum kirmesin dep eki-úsh terezesin tars bekitip sementpen sylap ketipti: qysta muzdaı, jazda monshaǵa uqsap, jaǵdaısyzdaý soǵyp turǵany sodan.

Kelinshektiń qoly jeńil, jemge baılap otyryp toqtysyn soıyp, jas sorpamen qaljalap Ahmetjannyń az kúnde betin beri qaratty. Kúnge kúıgen bir qabat terisi sypyrylyp túsip, erini shyt-shyt jalaqtanyp, kóziniń astynan kóleńke ketpeı taıaǵyna súıenip, ırek-ırek qozǵalyp erteńdi-kesh esik aldyna shyǵatyn halge keldi. Bas qýysyna bireý qorǵasyn quıyp ketkendeı eńsesin kótere almas edi: tómen tuqyrǵan basyn qaıta kóterse daǵy áýelgide aýnaqshyǵan janary bir núktege toqtamaı, alysty boljaı almaı, tez sharshaıtyn. Jilik maıy úzilip ábden súlelendi. Bálekeı kelinshegi buǵan kórsetpeı kózin syǵyp alyp, qabaǵyn ańdap, báıek bop qyzmet etetin, shól túkpirinde qany qoıýlap ábden qataıǵany ma, álde qaı-qaıdaǵy qasiretti oılap kóńili laılandy ma dep, kúıeýiniń júzinen osynaý qymqýyt tirshilikke degen tıtteı qyzyǵýshylyqty izdeıtin. İzdep-izdep selt etken sezim serpinin tappaı qor bolatyn. Esik aldyna shyǵyp, shýaqqa mańdaı tósep otyrǵanda sýyrtpaqtap surasam, ishki saraıy ashylyp aıtyp berer dep dámelenetin.

Kisiniń oıyn kózinen tanıtyn Ahmetjan qasynan shyrq aınalyp shyqpaı jaýtandaǵan kelinshegin keshe qatty aıady. Janyn tyrnap mazalamaıtyn, qudaıyna qaraǵan ımanjúzdi qaıta. Basqa bireý bolsa «Betpaqtyń beti qyzyl bıkesi basyńdy aınaldyrdy ma» dep, «dýalap qoıdy ma» dep, «aı boıyna saýdyń asyn iship, aýrýdyń tirligine kóshken neǵylǵan nemesiń» dep áýkektetip áýrelep, janyn qınar ma edi. Tuman arasynda sheldenip jatqan sol oqıǵasy qurǵyr birte-birte esine qaıta orala bastaǵany. Kesheli beri sanasy shaıdaı ashylyp, arǵy-bergige oı jiberdi, ótken ómirin kóz aldyna keltirdi.

Qıan shólge shyǵyp ketip, el shetine áni jetemin, mine jetemin dep umtylýmen ábden dińkelegen jolaýshyny az ǵana kózge elestetińizshi, sol jolaýshy janaryna ajal quıyny elestep, ústindegi bar lypasyn sypyryp ólýge qalǵanda alystan móldiregen kól kóriner. Ol Balqash kóli, sol kólge etpetteı jyǵylyp bas qoıǵan álgi beıbaqtyń kún kúıdirgen jon arqasy — Betpaq dalasyna uqsar edi. Arnasy keýip jalańashtanǵan Shý men Sarysý ózeni álgi etpetteı jyǵylǵan — tiri ólik beıbaqtyń qoly men aıaǵyna keledi; qur sulbasy qartalarǵa «aqpaıtyn ózen» bolyp syzylǵaly áldeqashan. Ózge jerdiń kúni kóterile kele ysıtyn bolsa, Betpaqtyń kúni kókjıekten sheke qyltıtty degenshe sirińke shaqqandaı lap etip, janyp júre beredi. Sodan qashan qumǵa sińgenshe qyzýy esh basylmaıdy. Aptap ystyqtan jerdiń beti qaq-qaq tilinip, týlaqsha keýip qalǵan. Qazaqstan jeriniń 40 prosentin qum alyp jatsa, sonyń teń jarymdaıy osy Betpaq pen Moıynqumnyń úlesine tıedi eken. Qashan kórseń munar basyp, júrek basyn tońazytyp, qubylyp jatatyn ishki ólkeni «jannan bezgen» Qojabaı ǵana jaılaýshy edi. Oqıǵa sol Qojabaıdyń halin bilemin, malyn sanaımyn, jalaqysyn jetkizemin dep oıda joqta attanyp ketýden bastaldy. Áýeli «shaqyryp jatyr» degen soń ujym dırektorynyń keńsesine kelgen. Aıadaı kabınette stolǵa shegelenip rasıa qulaǵymen alysyp aýdanǵa aqpar berip otyrǵan bastyqtyń jaǵynan bozdaǵy shyǵyp, apparatqa aıǵaılaı-aıǵaılaı úni bitip, qaqyldaı jótelip jan teri shyqty. «Óhe-óhe-óhe!.. Vettehnıgim balasyn jetelep oqý izdep ketti, zootehnıgim Qarataý eteginen shóp shapqyzyp jatyr, jibi túzý adam tappaı amalym taýsyldy, malmen mal bolyp ketken Qojabaıǵa baryp kelińiz, qyrqym bastalǵaly tur, kúıek salýǵa saýlyqty, boıdaq maldy irikteımiz, álgi mılaý qoıshy Saryarqaǵa aýyp ketti me — eki aıdan beri kórdim degen kisi joq, qum ishin tintip tabyńyz, malyn sanańyz, sálemimdi jetkizińiz»,- dep jaman tútikti. Tomyrylyp tetkigen ekeýi áýelde ótkelsiz eki jaǵada turǵandaı edi. Ahmetjan unjyrǵasy túsken aýyl basshysyn aıap ketti: maqul, baraıyn dedi, qaı jaǵynda júrsek te, qaı jyrtyǵyna jamaý bolsaq ta aınaldyrǵanymyz osy shúıkedeı sharýashylyqtyń pushpaǵy emes pe, baryp qaıtaıyn, qum ishin sendelip súzip qaıtaıyn dep ýádesin berdi. Qaıys belbeýin qataıta tartyp, sholaq myltyǵyn asynyp shyǵyp bara jatqanda ujym dırektory daýystap kidirtti: — «Aha, ehe-ehe-ehe!.. bul elge jaqynda kelgen adamsyz, sol Qojabaıdy alǵash kórgende, aıdalada júrip jyn ıektegen delquly eken dep shoshyp qalmańyz, ol ózi jasynda jyrshy bolǵan deı me, jazýǵa aǵyp tur deı me, áıteýir, osy ólkege buryndary kelip ornyǵyp qalǵan isine uqypty músápir múskin jan, ish qoımasyn asha tússe — qupıasy kóp adam, áıteýir, júz shaıysyp, túsinispeı qalyp jamanshylyqqa kıligip júrmeńiz... Ehe-ehe-ehe!.. Saý bolyńyz!» — dep ekiushtylaý etip shyǵaryp saldy, alǵashynda, ıa jastyqpen, ıa túski as kezindegi ásheıin salǵyrttyqtan «qupıa qoımasy kóp», «malmen mańyrasyp tildesedi» degen sózdi párýaıine ilmepti; qos aıaqty júırigin ot aldyryp daryldaǵan kúıi tarta beripti. «Osy turǵan jer ǵoı, keshke deıin jetip jyǵylarmyn» degenine qaramaı kelinshegi bóktergige jantorsyq baılady, qaltasyna «tańdaıyńa basarsyń» dep syqpa qurt saldy; oıynan oıy, deminen demi úzilip aırylmaı, naqa qıamet qaıym saparyna shyǵaryp salyp turǵandaı syqsyńdap, qımaı jylap qalyp edi.

Betpaqtyń shóli alashubar, borpyq qumy men aıtaqyr tazy almasyp, ólimdeı jym-jyrt tynyshtyqqa sińirip saǵattar boıy zaýlaǵanda esh ózgerissiz bezireıdi de jatty. Sona bir kúshigen kóterilgen kókjıekten assam, sonaý bir qus sańǵyrǵan sekseýildi tuspaldasam sortańǵa, shańǵa oranǵan Qojabaıdyń qorasyn, kúıki qonysyn kórip qalarmyn dep dámelengeli qashan. Nesheme sekseýildi betkeıden ótti, qanshama kókjıekti kektedi, qudaıym-aý, myna týlaq dala moınyna quryq túsirmes qashaǵandaı ala qashyp jetkize me, jetkizbeı me... Jetkize me, jetkizbeı me?.. Ári-beriden motosıkldiń maıy sarqylyp, shońqaımanyń astynan kanıstr sýyryp, maı quıyp alýǵa eriksiz kidirdi.

Ahmetjan Saryarqada týyp-ósti, astanadaǵy zootehnıkalyq-maldárigerlik ınstıtýtty bitirdi, shalǵaıdaǵy shet aýdanǵa kelgeli bir jarym jyl, aýdannyń baıshykesh bastyq adamdary: «Betpaqtyń sen qonjıatyn basshy oryny joq, basyń jas, ómirdi kór», — dep sózben pispektep osylaı qaraı yǵystyrǵan. Munda fermanyń zootehnıgi bolyp, aıadaı mekemeni meńgerip qur sózge aýyz toltyryp júrip jatty: aýzynyń salymy mol qaıta, ysyldaǵan espe qum arasynan arshyǵan pıazdaı ádemi qyzben tanysty, á degennen-aq sózi jarasyp, boıy úırenip, artynsha úılenip úlgerdi.

Jastaıynan shól shımaıyn, karta syzyǵyn táýir-aq ajyratatyn sekildi edi, alystan shalynyp dámelendirgen tóbeshik taqap kelgende, ólekse ańdyǵan kúshigenge aınalyp usha jóneledi, shókken túıeshe mańqıyp jatqan munart baýraı qum shaǵylǵa aýysyp qasha beredi. Taǵy birde entik basyp toqtaǵanda baıqady, batys betke qan qyzyl kún domalanyp baryp qapty, tý syrtyndaǵy salbyrańqy kúńgirt pishin jansyz ólkege úreılene kóz saldy. «Qojabaı qoıshyny jer jutty ma bul!» - dep daýystap jiberdi.

Esine emis-emis umyt bolýǵa aınalǵan oqıǵa oraldy osy mezet. Eleýsizdeý jaǵdaı ánsheıin. Stýdent kezinde gazet betinde maqalasy jıi-jıi kórinetin, qalamy qýatty, jazary bar jýrnalısi kóp estýshi edi. Sol kisiniń tústik óńirinen tógildirip jazǵan tildi, nárli ocherkterin izdep júrip oqıtyn. Bireý ańǵardy, bireý ańǵarmady — kúnderdiń kúninde gazetke «jergilikti tilshimiz mashına avarıasynan opat boldy» degen shaǵyn nekrolog basyldy. Nege ekeni belgisiz, nesheme jyl buryn oqyǵan sol qaıǵyly hal álsin-áli esine tústi. Qum ishinde qoımaı izdegen adamy baıaǵy jýrnalıspen attas pa, aǵaıyn ba, saıyn saharada saǵymǵa aınalyp ushyp júrgen jaqsynyń arýaq rýhy ma – opat bolǵan azamattyń esimi de – «Qojabaı» sekildi.

Qarap tursa aldaǵy bedireıgen ólkeniń usqyny jaman. Betpaqtyń tereń tuńǵıyǵynda tilsiz aıqaı tunyp turǵandaı ma. Unjyrǵasy túsip myljalanyp motosıklge ot berdi. Kúdigin kóńilinen qýyp, eti qyzynyp, jyldamdyqty barynsha kúsheıtti. Keshti qýyp quıryqty juldyzsha aǵyp ótti, álden ýaqytta toq ishegi úzilgendeı bolyp solq etip kidirgeni. Janar maıy taýsylyp taqyrǵa ońbaı otyrypty. Saýdyraǵan óli temirdi súıretip myqshyńdap júrip, qýraǵan sekseýildiń túbine tiktedi, jylyp ketken shalaptan jutty, qaýsyrmalap kele jatqan tún qushaǵyna sińdi. Ien dúzdiń álgide ǵana jerdi jalap órtep turǵan jalyny sappa basylǵan. Tańǵa deıin qoıshy qosyn taba almasa qatalaǵan shólge urynady, kúnnen qorǵalaıtyn kóleńkesi, tańdaı jibitetin sýsyny joq ólkede kisi qatty álsirep, elý eki gradýstyq ystyqqa tórt-aq saǵat shydaıdy, besinshi saǵatta kóz aldynda jalyn tutanyp jan tapsyrady. Osy oıdan týǵan ishki úreı aldy-artyna qaratpaı dedektetip jaltań kóz ǵyp óltirip barady. Tabany tesilgendeı, tuz sepkendeı ashydy. İlbip kele jatyp qalǵydy. Tań aldynda bolar-aý alystan jylt etip ot shalyndy, janaryn ýqalap qaıta úńilgen, endi qaıtyp eshteme kórinbedi. Shekesi qyltıyp shyǵyp kele jatqan kúnge bettep jyǵylyp-súrinip, súrinip-jyǵylyp, ál dármeni sarqylǵansha súıretilgenin biledi. Kiresili-shyǵasyly qımylynda kelinsheginiń támpish tanaý sýretin taýyp alyp, sol sýretke umtylyp ilgerileı damylsyz eńbektedi, aqyrynda mańdaı aldyndaǵy kún de, sýret te saǵymǵa jutyldy. Áldekim ystyq qazanǵa salyp qýyryp jatyr eken deıdi, betine tuz sebezdep jaýyp turǵandaı ma, alaqanshyqtanǵan boranǵa tap bolǵany ma: qınalyp baryp kózin ashqan.

Basynda kóntýlaqqa aınalǵan, samaı shashyn aq shalǵan, biteý bas, bitimdi bireý otyr: qoltyǵynan demegen, betine sý búrikken sekildi. Taskereń mylqaýdaı, eshteme demesten muny arqasyna yrǵytyp salyp ala kep jónelipti. Qysylyp qala beripti. Álden ýaqytta jeti qanat jolym úıdiń ishinde kózin ashty, mańaıyna nazar jyqty. Janarynda jansyz bir jattyq bar keıýana kisi kirip-shyǵyp dastarqan jaıyp, shaı jasap, túıe jantaqsha domalanyp júr. Manaǵy taskereń, úndemes tór aldynda uzynnan sulap uıyqtap jatyr. «Sharq uryp izdep júrgen maýbasym osy boldy», — dep ishteı sáýlelendi, — áli de tatar yrzyǵym taýsylmapty, jasymda kóp aýyrǵasyn ba — saýshylyǵym myqty emes edi, o dúnıeniń esigin ashyp qaıtyppyn: keshegi kózime shalynǵan osy mondybastyń qısyq qosyny boldy. Ien ólkede kóńilsiz tirshilik, kúńgirt ómir súrgen qoıshymen tildesetin shyǵarmyn?» dep dámelendi. Azdap boıyna dát qýat darydy, kempirdiń qolynan shaı alyp soraptady. Myna domalanyp as-sý ázirlep júrgen kempir tirshiligi, ana tiri ólikteı qoryldap uıyqtap jatqan úı ıesiniń keleńsiz porymy buǵan múlde uǵymsyz. Az-azdap jan shaqyryp, tilge keledi ǵoı baıaǵy. «Sheshe, otaǵasyny oıatpaısyz ba?» — deıdi. «Oıbaı, ózine ǵana belgili ýaqytysy bar, óz ýaqytysymen turady, ýaqytysymen mal baǵady, syrttan kılikkendi sýqany súımeıdi», — dep keıýana at-tonyn ala qashty.

Esik aldyndaǵy qotanda qoraly qoı úıezdep jatqan, álden ýaqytta uıyǵan tynyshtyq qalpyn buzǵandaı bolyp tusaq mańyrady, úı ıesi jastyqtan basyn julyp aldy. Álsizdeý ǵyp daýystaǵanǵa, ıá, mańyraǵanǵa uqsas áldebir dybys shyǵardy, syrttaǵy mal jaýap qata jamyrady, muny estigen otaǵasy etigin kıe salyp syrtqa empeńdeı umtyldy. Ahmetjan qarap otyryp tegi qaıran. San saýaldy munyń qabaǵynan oqyǵan keıýana: «Tańqalatyn dáneme joq, balam, ana shal qoılardyń «shóldedik» degen daýsyn tanyp, sóılesip, soǵan júgirip barady», — dedi, — keshegi kúnimde baıqamaıdy ekem, sóılesetin kisiden qysy-jazy jyraq júrgesin be, álde jıyrma-otyz jyl úzbesiz mal baqqasyn ba — qoıdyń tilin adamsha túsinetin qasıet tapty, tipti baz birde úıde otyryp-aq qoradaǵy qara qoshqarmen mańyrasyp, mán-jaı bilisip, uǵysyp otyrady, kóresińdi kórmeı, kórge túspessiń degen osy eken ǵoı...» Kempir sózin tyńdap otyrǵan Ahmetjannyń júregi atsha týlap, ishki saraıyn úreı keýlep, o, toba, seneıin be, senbeıin be dep, qaıdaǵy tuman arasynda qalǵandaı tomyrylyp otyryp qaldy.

Kesh batyp qas qaraıdy. Keıýana ondyq shamdy jaqty. Keshki astyń qamynda, birese oshaq janynda júrelep otyryp ot byqsytady, birese qamyr jaıady, mańyraǵan birer malǵa sý berip qaıtady. Qımylynda, ajarynda úlken sabyr, synbaǵan qaırat bar. Úı ıesi álgide maldy órgizip ketken. Shaıdan soń Ahmetjannyń denesi myljalanyp, ezilip, taǵy da tósegine qısaıǵan edi, myzǵyp ketipti, kempir as túsirip ákelipti. Syrttaǵy mańyraǵan dybysty estip eleńdep qalyp edi, keıýana kisi: «Otar qyr astynda qalǵan eken, sol otardy ıti men qoshqarǵa tabystap jalǵyz jaıaýlap kele jatqan otaǵasy ǵoı bul», — degeni: apyrmaý, ne keremet, ne qasıet bul?.. — dep oılaǵan Ahmetjan, — sonda Qojabaı malymen mańyrasyp tildesetin bolǵany ma, ol syrdy, sol sózdi myna shúıkedeı kempir qalaı uǵyp otyr?» Qol shaıyp, asqa otyrysty. Úı ıesin sózge tartyp Ahmetjan qaltasyna qol salǵan: — otaǵasy, keıingi kezde ortalyqqa soǵyp aılyǵyńyzdy almaıtyn bolypsyz, mynaý tıesili jalaqyńyz, mynaý ujym dırektorynyń sálem haty», — dep eki konvertti aldyna tastady. Qojabaı únsiz-túnsiz tabaqtaǵy jilikti alyp, pyshaǵymen shuqylap mújı bastady, myna túri dúnıedegi jańalyq, qyzyq, aqsha, alys-beris degenge múlde jat bolyp ketken ógeı ómirdi elestetti. Kisi júregin pishininen tanyp oqıtyn sezimi ótkir me, álde bul bilmeıtin ózgeshe qasıeti bar ma, tiliniń ushyna kelgen sózdi aıtqyzbady. «Jaqsynyń júzi óziniń kim ekenin aıtyp turady, júziń jyly bala ekensiń», — dep tuńǵysh ret til qatty Qojabaı. Úni alys, ógeı ólkeden shyqqandaı kómekeıden, kúńgirlep estildi. Jaqynnan bastalyp, alys qıyrǵa sińip joǵalatyn kún kúrkiri me, jer astynan ýildep kóterilgen qum daýylynyń saryny sekildi me, áıteýir, buryn-sońdy estip-bilmegen oǵashtaý dybys.

— Men týraly alypqashty sózdi kóp estigen shyǵarsyń, jel turmasa shóptiń basy qımyldamaıdy, artyqtaý aıtylsa da «malmen mal bolǵan», «keshegi bir jyldary kelip qalyp qoıǵan» degen qaýesettiń jany bar. («Men eshqashan ondaı áńgimeni estigen emespin», — dep bul shyrpyry shyǵady.) Estimeseń — estısiń, bul kúnde jurt aýyzymen oraq oryp, tilimen jaý qaıyryp úırengen. Ákemniń azdaǵan saýaty bar eken, sonyń arqasynda Betpaq ishin jaılaǵan bir baıdyń esep-qısabyn júrgizetin prıkazchıgi bolyp istepti. Sovet ókimeti ornaǵan soń baı jaryq kórgen egeýquıryq sekildi tyraqaılap qashyp, bul baıdyń «quıyrshyǵy» atalyp el ishinde qalyp qoıypty. Betpaq túkpirinde ortaqtyń isin uıystyramyn dep quıymshaǵy tesilgen jalańash belsendi bolypty. Sodan alaquıyn shapqylap júrip dáýlet jıa almapty, ókpesine sýyq ótip súlelep jatyp, o dúnıege ótetinnen az kún buryn aldyna keltirip: «Balam», — dep basymnan sıpady, — saǵan mırasqa qaldyratyn jalǵyz medal men kersholaq besti ǵana, áke dáýleti balaǵa juqpaıdy, óz betińshe kúnińdi kór, kisi aqysyn jeme, ótirik aıtpa, ǵaıbat sóıleme», — dep yqylyq atyp aqtyq batasyn berdi. Áke amanatyn moınyma qaryz qylmaı, qara buqaradan boıymdy tartpaı mıdaı aralasyp terimdi tóktim, belimdi búktim, eńbek ettim, sol beınetimniń arqasy bolar — aýyl úlkenderi qarjy jınap astanaǵa oqýǵa attandyrdy, jýrnalısıkany bitirdim. Uly Otan soǵysynyń aldy ǵoı, qaǵazǵa kóp úńilip ocherk, áńgime jazamyn, olarym jýrnal, gazetke álme-ál jarıalanyp jatady. Tırajy mol shaǵyn gazette redaktordyń orynbasary bolyp isteımin. Osy qyzmetime kóz alartqan zábirshil, ósekshil joldastarym sol eki arada «nesin aıtasyń, ol baıaǵy túgenshe degen baıdyń qalyp qoıǵan kóleńkesi», dep ústimnen aryz jazypty. Jiligime endi maı júgirip, qaz-qaz turyp kele jatqanymda jaýaptap, qazbalap ár mekemege súıreledi kep, ári-beriden tynysym tarylyp aryz berip qyzmetten kettim. Jylap-eńirep elge jettim, baıaǵy aýyl shaldaryna bardym, kórgen qorlyǵymdy aıttym, olar ara túsip, shyndyqty aıtyp: «Munyń ákesi irgeli baıdyń quıyrshyǵy emes, jaı ǵana esebin júrgizetin malaıy bolǵan, ákesi úshin balasy jazyqty emes», — dep kýálap qaǵaz jazyp berdi. Azamattyq syn asýdan ótkendeı bolyp ıyǵym qoqyraıyp qaldy, moınym bosady, áıtse de qaýlap, jetilip kele jatqan ataq-abyroıyma kókteı shalǵy túskendeı boldy, esimime áldebir kúdik qońyraý ilinip, betime shirkeý tústi. Gazettegi burynǵy beldi orynǵa qoımady, shalǵaı túkpirdegi oblysqa tilshi etip jiberdi. Meıli de, el ishi keń ǵoı, shirkin: joldastarmen basymyz qosyla ketse — boza ishemiz, qarta oınaımyz, qyzdy aýyldy tóńirekteımiz, sóıtip júrip qazaqtyń bir qylyqty qara qyzyna kóńilimdi qıylyp aıtyp júrip, qolyma qońdyrdym. (Bul kezde shúıkedeı kempir dastarqan jańalap shaı jaǵalatty.) Soǵys aıaqtalyp qalǵan kez, erte kóktemgi kókke qadalǵan aryqtaı qadalyp jazyp jóneltken maqalam gazetke basylýdy qoıdy, taqyryby kóne me, álde sózi kómeski me dep qaýip oılap, taǵy da shırata jazyp birinen soń birin jáne úsh maqala joldaıyn: gazet beti meni umytqan sekildi. Qoı, bolmas dep, qasyma kelinshegimdi alyp, baıaǵy bozbala dáýren ótken astanaǵa baramyn ǵoı. Jas bastyq tasyp kelgen kóńilimdi sý sepkendeı basqany: «Soǵysqa barýdan qashyp, tilshi atyn jamylyp shet túkpirde júripsiz», — deıdi-áı, baıaǵy boza ishken, aýyl qydyrysqan joralarym ústimnen jińishkelep qaǵaz túsirgen be qalaı: arǵy kómekeıin ashyp aıtpaıdy. Oıbaı-aý, sol kezderde voenkom bosatyp qoıa bergen soń elge shyqpap pa edim: jas kúnimde qos saýsaǵym dıirmen baqalaǵyna túsip maıyp bolyp molaqtanyp bitken, minekeı, áskerı kisiler «myltyq atýǵa jaramaıdymen» bosatqan... Osylaısha dalbasalap arasha izdep, oıǵa-qyrǵa júgiremin, tabanymnan tozamyn. «Trýd armıaǵa nege alynbaǵansyń?» — deıdi álgi jas jigit túsin sýyta túsip. «It bile me ony», — deımin. «Endeshe biz bilemiz», — deıdi kúmiljińki kóleńkeli kúıge túsip bastyǵym, — tilshi atyn jamylyp trýdarmıadan qashqansyz, jan baspaǵan Betpaqtyń ishine baryp, jan baǵyp jatyp alǵansyz».

Qoıshy, áıteýir, baıaǵy kóztanys voenkomǵa baryp, kerekti qaǵazyn alyp aqtalǵanym esimde, áıtse de qyr sońymnan sypsań sóz kóleńkeshe ilesip qalmaı qoıdy; kisige jamanshylyq jasaǵan emespin, eshkimniń ala jibin attamappyn, endeshe kóleńke kesirdiń qyr sońymnan qalmaı qoıǵany nesi dep keı-keıde mańdaıymdy toqpaqtaımyn. Keı-keıde oılanamyn: kisi tek qana birjaqty adaldyqpen, aqkóńil minezben kún kóre almaıdy bilem. Meniń joldas-joranyń aldynda aǵynan jarylyp, aqtarylyp aıtqan ishki dúleı syrym aınalyp kelip, ala kúshik bolyp ózimdi qaýyp, balaǵyma jarmasyp jatatyny qalaı? Jaqsy minezimdi jurt jaıdaqtyqqa jorıtyny nelikten?

Osy oımen súlelenip júrgenimde kelinshegim qatty aýyrdy, kúz salqyny erte urǵan qaýyn pálegindeı kóre kózge sarǵaıyp solyp bara jatty. Dárigerden dárigerge súırelep sharshadym. Aqyrynda bilgish profesor uzaq qarap oıyn saryqty:

«Kelinshegińe qalanyń aýasy, turmys-salty jaqpaıdy, ıa qyzmetti oılaısyń, ıa áıelińniń saýshylyǵyn oılaısyń, ekiniń biri», — dedi. Qaladan birjolata irge kóterýge keńes berdi.

Osy mezet alystan ıt ulydy, úı irgesinen jylqy oqyrandy. — Ulyǵan ıt emes, Betpaqtyń bóltirigi ǵoı, enesin izdep suraý salǵany, — dedi Ahmetjannyń eleńdegenin sezip, — sońda qalaı, qasqyrdyń tilin de aıyryp túsine alasyz ba? — deppin shaıyma shashalyp. — Túsinemin, — deıdi úı ıesi.

— Qorańyzǵa qasqyr shappaı ma sonda?

— Nege shapsyn, kerisinshe, baýyr basyp qoryǵyshtap júredi, qasqyr óziniń jataǵyna jaqyn qoraǵa túspeıtinin bilmeýshi me eń, men ańǵarsam, osydan jarty kúnshilik jerdegi Razaq qoıshynyń qorasyna búgin túnde myna jylańqaı bóltiriktiń enesi shaýypty ǵoı, qansha malyn qandaǵanyn búgin keshkilik qasqyrlardyń ulyp tabysqanynan bilemin...

Álgi sózden qatty áserlengen Ahmetjannyń kóńili bir jerge ornyqpaı kópke deıin kóz ilmedi, úı ortasyndaǵy maıy taýsylyp sónip bara jatqan sham ana jatqan Qojabaıdyń basy taýdaı bolyp bastalyp, yldıǵa; onan ári shólge qulaǵan ózendeı úzilip taýsylýǵa aınalǵan arman qıalyna uqsaıdy. Shynymen aldyn oılaýdan góri artyn kóbirek oılaý, jurttan ońashalaný, oqshaý tirshilik keshý — ómirdiń jutań tartýy ma eken.

İshinen qıly-qıly oıy arylmaı jatyp shamaly myzǵyp, sharshap oıanypty. Úı ıesi turyp áldeqashan malyn órgizip ketipti. Esik aldynda shúıke kempir shappa shotpen sekseýil butap otyr. Basynyń ishine qorǵasyn quıyp qoıǵandaı, moınyna tas baılaǵandaı táltirekteı júrip esikke bettedi, tabaldyryqtan syrtqa attady. Kókjıek saǵym kóterip dirildeı bastapty. «Kún ótip qanyń qoıýlap qalǵan ǵoı, áli-aq táýir bolyp ketesiń», — dep keıýana ájim torlaǵan janarynyń quıryǵyn jaýlyǵymen súrtti... — Jalǵyz balanyń mıyn shaıpaý kelin atala ǵyp qurtty, álgi kelin kóp oqýǵa túsip, kóshe kórip beti ashylyp qalǵan neme eken. Aýyldyń mektebin mondybas bop júrip ázer bitirgen balany mástekshe erttep minip aldy, «kúnge shyqsam qan qysymym kóteriledi» deı me, malmen mal bolǵan ata-anańnan qorqamyn, janym túrshigedi» deı me, áıteýir, aýdan ortalyǵynda turady, judyryqtaı nemeremizdi de kórsetýdi qoıdy, balamyz moıyn usynyp, kónip, maqulǵa júginip ázer jan saqtap júr deıdi, aýzyna ashshy sý alsa, aǵat sóılese — dereý sym ushymen habar qylyp tórkinin shaqyrtatyn kórinedi... Oı-oı-bo-o-oı, kelin jumsap qolymdy jyly sýǵa malamyn dep júrgende jetken jerim osy ma» — dep, «ah» uryp qamyǵyp jylaı bastady. Kempirdiń ystyq kóz jasy júregin órtedi, bul dereý qolynan shappa shotty alyp sekseýil tomaryn tómpeshtedi. Tý syrtynan buzaý móńiregendeı bolyp edi, aınalyp qarap kózine eshteme túsire almady. Kempir qolyna qaýǵa shelegin alyp qudyq basyna búksheńdeı jóneldi. «Astaýǵa sý toltyryp qoımasam ańqasy keýip, yńyp kelgen bókender tútip jeıdi», — deıdi — áı, — buzaý dep joryǵany qum shaǵyldan moıyn qyltıtyp topyrlasqan bir úıir bóken eken, solardyń dybysyn shalyp keıýana typyrshyp túregelipti. Kómektesip, arqan tartysyp jiberýdi oılaǵan, jyǵylyp-turyp kele jatqan muny «qaıt!.. qaıt!.. — dep qolymen jasqady: — bókender bóten adamnan shoshynyp, tosylyp turǵany sodan», — dedi de myqshyńdap tereń shyńyraýdan sý tarta bastady.

Ahmetjan keri burylyp úıge enip, keregeniń kózinen baspalady. Kempir úsh-tórt shelekti astaýǵa tóńkerdi de, tańdaıyn qaǵyp, bul estimegen ózgeshe ógeı dybys shyǵardy, oqshyraıysyp turǵan bóken quljasy aıaǵyn sanap basyp qudyqqa bettedi, úıiri sońynan ilesti. Bóken quljasy syrbaz eken, basqalary astaýǵa bas qoıǵanda syrt kózdi, jat ıisti tý syrtymen sezgendeı-aq qulaǵyn qaıshylap typyrshyp qaraýylda qaldy. Ózgeleri shól basyp bolǵan soń sońynan baryp basyn ıdi. Ahmetjan saýyry tóńkerilgen týshany atyp alǵysy keldi, sholaq myltyǵyn kesheleri qaı túkpirde qaldyrǵanyn esine túsire almady. Osy mezet belin basyp ahylap-úpilep keıýana úıge kirgen, kisiniń oıyn kózinen oqıtyn bálesi bar ma; — bókenge myltyq kezeseń, ojar shaldyń shataǵyna qalasyń, «shetke shyqqanyn, júgire almaıtynyn yrzyǵymyzǵa úıir ıesi — quljanyń ózi-aq qıady», — deıtin shal, áıteýir, shal ańdy qolmen ustasa da qyzylsyz qaldyrmaıdy», —  dedi. Qas pen kózdiń arasynda kónin jibitken taǵylar saǵymǵa sińip joǵalypty. «Tabıǵat sheber!» — dep bul otyryp tańdaıyn qaqqan, jan janýardy jaqyn etetin de, jat etetin de ózimizdiń ishki pıǵylymyz eken ǵoı; birte-birte tabıǵattan aýlaqtatyp, ajyratyp bara jatqan ózimizdiń teris oı, qomaǵaı, toıymsyz, ańqumar-qanqumar, jegi qurt minezimiz bálkim. Áýel basta adam men ań jerden kindigi úzilmegen, emshektes, egiz jaratylǵan tól emes pe. Ana mondybas Qojabaı qoıshynyń tabıǵat aıasynan tynyshtyq yrzyq izdeýi, bedireıgen bezbúırek ólkeniń ógeıi emes, óz balasyna aınalýy, aq, adal nesibesin terip jeýi — sol tabıǵat qoltyǵyna kep tyǵylýdan».

Áýelgide Qojabaı qonysy kóńilsiz, salqyn tirshiliktiń kýásindeı kórinip edi, kúńgirt ómirdeı sezilip edi; sóıleskeli, biliskeli, tildeskeli kóńiline toqtyq bitip, jany baıyp, jarylqanyp qaldy. Jyldam ońaldy. Qıan asýda maıy taýsylyp, qańsyp qalǵan motosıklin, jaltań kóz bop jáýdiregen kelinshegin oılady, keshqurym ishki baılaýyn aıtty: «Qojeke, kórdim, bildim, endi az ǵana malyńyzdyń esebin alsam, dırektordyń amanatyn aıtsam — qaıtamyn, kólik berińiz», — dedi. Syrtqy sharýadan sharshap oralǵan Qojabaıdyń pishininde bul bilmeıtin úlken sabyr, ishinde tutanbaǵan ot jatqandaı tómen qarap otyrdy-otyrdy da, tynyshtyq qalpyn buzyp: «Meıliń, bala, — dedi, — áıtse de jańa álginde mal jaıǵap júrip, qasqyrlardyń bóltirikpen ulyp tabysqanyn estidim, Razaq qoıshy myltyq atyp, mal aldyrmapty, arlan ashýly sekildi, jalǵyz jibere almaımyn, qasqyrlar qashan ań qaǵýdan sátti oralǵansha osynda bolasyń», — dedi.

«Oıbaı, Qojeke, nesine qorqamyn, aıdaladaǵy ash qasqyrlar qashan toıynady dep jol tosyp shánıip jata bergenim jyndynyń tirligindeı emes pe?..» «Sen úshin Betpaqtyń syry uǵymsyz birdeme», — dedi Qojabaı qanyn ishine tartyp, — ashynǵan qanshyq qarsaqty kómekke shaqyrsa da jalǵyz jolaýshyny túsirýdi biledi». Osyny aıtyp kórer kózge mańyraǵandaı kómeıinen tarǵyl-tarǵyl kómeski ún shyǵardy, esikten kórip otyr, qotandaǵy úrikken mal sabasyna túsip qaıyra jýsady, qoshqardyń jaýaby estildi.

«Bolmas-bolmas, — dep Qojabaı kerzi etigin suǵyna bastady, — qora ishine Betpaqtyń eshkiemeri enip ketipti ǵoı, osyndaıda jumsaı qoıatyn bala da joq». Eshkiemer — úlkendigi qoıandaı qum kesirtkesi, ashyqsa, ıá, shóldese, arany ashylyp qoraǵa kirip ketedi, jelindep júrgen qoı, eshkini ańdyp jatyp, uzyn quıryǵymen artqy aıaǵyna sart oralyp tusaıdy da, emshekke tisteı qatady; sodan qaqtap saýyp, sútin emip taýysqansha maldy tyrp etkizbeıdi. Qoıshy qoranyń ishine mysyqtaban saqtana basyp bardy da, aıaq astynan jyn qýǵandaı apyr-topyr boldy da qaldy, jalmaýyz kesirtkeni qora syrtyna taıaqtap qýyp saldy.

Ustaramen qyrǵyzǵan basyn kósteńdetip sıpalap úıge kelgen soń da tynshymady, ishine kún qonaqtaǵandaı sáýlelenip, nurlanyp otyrdy da: «Qasqyrdyń úninen bildim, bóken ishkeri qumǵa aýypty ǵoı, endeshe kóp uzamaı laq mızam túsedi», — dep óz-ózinen aǵytyla jóneldi, — bala, seniń kómegiń qajet bop tur, búrsigúni túıemen, atpen elge qaraı qonys aýdaramyz. Kókeıińdegi saýaldy kózińnen oqyp otyrmyn. Álgide Betpaq bórisi bir-birimen ulyp tabysyp jatty, bul qýanyshtyń belgisi, qumǵa qulaǵan bókenniń jaıasy tóńkerilip, tuıaǵy ombylap, násháıi nemeleri qasqyrǵa jem. Qum ishi endi jaıylǵan malǵa juq bolmaıdy, minis atynyń ishi ketedi... (Osy mezet kempiri shoqqa qaqtalǵan maıy tamǵan tóstik ákeldi, otaǵasy súrilenip qalǵan tóstikti kemirdi.) Áneýgúngi úzilip qalǵan áńgimesin ári jalǵady.

— Sonymen úlken qaladan áýelde ketkim kelmeı qyzmetten qyzmet aýystyryp júıkelep júrip, Ǵylym akademıasynyń Tarıh, arheologıa jáne etnografıa ınstıtýtyna ornalasqanmyn. Kelinshegimniń densaýlyǵy kem. «Bir kún aýrý, bir kún saý» degendeı birdeme. Qazaq ulystarynyń Rossıaǵa óz erkimen qosylýyna arnap tam-tumdap maqala jazyp kórinip júrgem, kesirinen saqtasa ǵylymı ataq qorǵap alý jaıyn da oılastyra bastaǵam. Tóbemnen tas túskendeı oqıǵa boldy. Ortalyq bedeldi gazette úlken bir syn maqala basylypty: álgi maqala jel kúngi órtteı sýmańdap jazyqtyny da, jazyqsyzdy da sharpydy, aqyr aıaǵynda «syńarjaqtarmen kúres» degendi uran qylyp, jón-josyqsyz meni minep, synap jelpildeýshi kóbeıdi. Baıaǵy bir ótken-ketkendi qazyp zerttep, jazyp júrgen ǵalym kisi tekten-tek jazaǵa ushyrady, keshe ǵana myna aǵańmen aýyz jalasyp, oıy jarasyp júrgen jigitter kórer kózge ústimnen jalaly hat túsirdi, minberde sýyrylyp synap sóıledi. Qyzmetten bosadym. Qala turmysyna úırenise almaı aýyryp, júdep júrgen kelinshegimniń kózi atyzdaı: «Shynymen aıypty ǵyp, qarańǵy úıge qamaıdy ma», — deıdi. «Qosaq arasynda kúıip quryǵanyń ba bul», — deıdi. Áıteýir qosúreı sózben júregimdi jaralap jep qoıdy.

Myna bir sýretti kóz aldyńa elestetshi: ıá, balanyń byldyrynan, ıá, kelim-ketim qonaqtyń dabyrynan ada-kúde, alańsyz jym-jyrt, salbyrańqy sary ýaıym, tynyshtyq jaılaǵan úı ishi. Qashan kelseń de qýanyshsyz, kúlkisiz salqyn syz eńseńdi ezip, jigerińdi qum qylady. Aýyz úı, asqana muzdaı, aıadaı bólmeniń jartysyn alǵan úlken tósektiń ústinde kıimsheń kúıde, shekesin syǵyp oramalmen tańyp alǵan, tana kóz kelinshegim jatady. Bul dúnıeniń qyzyǵynan jerip, o dúnıeniń kúńgirt qushaǵyna jutylyp bara jatqandaı kórinedi.

Aq-qarasy aıqyn alaqandaı janarynan sharasyz, dármensiz múshkil muń oqımyn; «Keteıikshi bul jerden» degen únsiz sózderdi estımin. Tula boıym túrshigip qalsh-qalsh titireımin: ári-beriden óz-ózinen sýalyp, joqtyqqa jutylyp bara jatqan kelinshegimniń jas toly janary qyr sońymnan qalmaı, tý syrtymnan qadala qarap turǵandaı seziledi. Sol syz úı, sýyq tósek, dimkásti áıelden bas saýǵalap qashqandaı yshqynyp ketemin.

Sol kelinshegim bir kúni: «Bet ajary beıtanys kisi seni izdep kelip ketti», — deıdi. Qoı deımin, meni anyq sor aınaldyrǵan shyǵar, qosaq arasynda kóztúrtki bop júdegenshe qaramdy batyraıyn, kelinshegimniń saýshylyǵyn oılaıyn, jer túbine ketip jym-jyrt bolaıyn dep bekindim.

Bir emes, eki emes, «laqtyrǵan taıaq sorlyǵa tıedi» dep shyrq aınaldyra bergen soń qanyma qaraıdym, joldastyń da, siz-biz sálemniń, sóılesýdiń de qaıyry joq bolyp kórindi. Búıtip joǵarǵy bilimdi oqyǵan jigit atalyp kóztúrtki bop ólgenshe, qosaǵymdy joǵaltqansha – kóz kórmeıtin qıanǵa baryp qoı baǵaıyn dep bekindim. Sol túni úıdi de, múlikti de talaq qyp tastap, bir túnde kóship jóneldim.

Oılap otyrǵan shyǵarsyń: eń quryǵanda oblys ortalyǵyna, aýdanǵa taban tiregen bolarsyń-aý dep. Túk te olaı emes, ujym basshylarynyń da kózine túskenim joq, qazaǵymnyń «bilik, bilim, orta» degen sózi qatyp qalǵan kóńildi esh jibite almady, qıan túkpirde, shet shalǵaıda, qum ishinde «Betpaq» degen mazasyzdaý mal ujymy uıysyp otyr eken, sonyń adam aıaǵy ázer jetetin, ıt baılasa turǵysyz onshaqty úıli bólimshesinen bir-aq shyqtym, bólimshege de kóp qaraılaǵym kelmedi, bir qora boıdaq maldy sanap aldym da, kúzge deıin ólmesem kórinermin, dep kisi aıaǵy baspaǵan Betpaqtyń kindigine aýa kóshtim. Taǵdyrdyń salmaǵy túsken kisi bólekshe dertke urynǵan adamdaı til-aýyzdan qalyp, dúnıeden túńilip kete me, jyl ótken saıyn bet ajarym tozyp, kúle sóıleýdi umytyp, júzimdi kóleńkeleı ájim torlap, az ýaqytta ózgerdim de shyǵa keldim. «Malmen malsha sóılesetin», «máńgi bas Qojabaı», «kózinde kóleńke bar» dep júrgeniniń jany bar.

«Kóńilsiz, kúńgirt tirshilikke etim úırengeni sonsha mańaıdaǵy tabıǵatty, jan-janýardy ǵana qara tuttym, solarmen sóılesetin ǵadet taptym. İshmerez, ishpysty minezimnen jalǵyz ul da bezip ketti, aýdan ortalyǵynda turady, bolmashy kásippen kúneltip júr dep emis-emis estımin, áıteýir. Kelgen kúni: «Ortalyqqa barmapsyz, jalaqyny almapsyz», — dep kiná qoıasyń... ıen dúzde, meńireý shólde mańyrap kúlip, ulyp sóılesip júrgen beıbaqqa aqshanyń qajeti qansha?.. Ana ul kerek bolsa alar bir kúni jınap-terip, kózim jumylsa — topyraqpen júzimdi jasyrar, áıteýir».

Qojabaıdyń alasy kóbeıip súzilgen sýyq kózi óńmeninen ótti, beıne taǵdyryna zar aıtyp otyrǵandaı sezildi. Ahmetjan aýzyna salǵan baýyrsaqty ári shaınap, beri shaınap juta alsynshy endi, jutqynshaǵy bitelip, janarynan jas yrshydy, esi aýyńqyrap túregeldi, syrtqa bettedi.

«Balanyń júregin ushyrdyń ǵoı, beıbaq» degen kempirdiń úni estildi. Sońynan dabyrlap Qojabaı ilese shyǵyp keledi: «Myna malǵa búgin bále kóringen shyǵar, baýyrǵa qaraı yǵysyp ketkenin qara», — dep, eki ókpesin qolyna alyp, júgire jóneldi.

Ahmetjan shekesinen shyp-shyp shyqqan terdi jeńimen súrtip turyp keıýanaǵa til qatty; «Sheshe-aý, myna mańqıǵan tórtkóz tóbet neǵyp ólekse bolyp jatyr, qaıyrmaı ma ketken maldy?» — dep qynjylys bildirgen. «Bul baıǵusta kiná joq, — dep kempir ıtaıaqqa as quıdy, kúni boıy mal qaıyryp, beınet keship kelgen osy beıbaq, ojar aǵań atyn aq sorpa ǵyp osy óńirdiń shıe bórisi men qarsaǵyn sanap júrgen joq pa?» «Túk túsinsem buıyrmasyn» degen kisishe Ahmetjan ań-tań. «Qaıdan bileıin, aýyp ketpeı turǵanda kósemin tabamyn, qasıetin uǵamyn, qaıshylasqan kúıegin baǵamyn, ulyp, úrgenin úırenip qalamyn dep, úsh kúnnen beri súrkilge túsip júr emes pe. Ana maldyń bar aýyrtpalyǵy tórtkóz tóbet pen qara qoshqarǵa túskeli qashan».

«Saǵan ótirik, maǵan shyn, byltyrlary túgi syrtyna tepken, azý tisi saqyldaǵan áldebir maqulyqty súıretip ákeldi, irgege tas qyp baılap qoıdy, álgi neme túnimen bajyldap jylap, dúnıeni kóshirgeni, sóıtsek malǵa, janǵa tisin qaırap, tóńirektep tynshytpaı júrgen qarsaqtyń kósemi eken, ertesine qamshymen ólimshi qyp sabap qoıa bergen edi — úıirin kóz kórmes jaqqa aýdaryp áketti me, qulaǵymyz tynshydy sodan». Keıýana úninde qosaǵyn kinálaýdan góri qostaý, ishtartý basym sekildi me; keıisi, kirbińi, mini kóp ómirdiń uzaq jolynda ekeýin de adastyrmaı alyp kele jatqan adaldyq, adamshylyq parqy bolar, sirá.

Mańaıdy salbyrańqy boıkúıez tynyshtyq basty. Kúńgirlep, dabyrlap bir qora malmen túndeletip júz shaıysyp júr me, úı ıesi keshki shaıǵa jýyǵaraqta kelip bolmady. Keıýana ekeýi eki jerde shoshaıyp shaı soraptady. Qum kindiginen sekseýil shoǵyna qaqtaǵan testikteı bolyp qyzaryp aı týdy, tún salqyny men tynyshtyǵyn buzǵysy kelmeı Qojabaı aıǵa qarap, keýdesin kere kúrsingendeı boldy. Eńkish jaýyryny, kelideı sopaqsha basy, shoqsha saqaly, syrt porymy — mynaý ógeı ólkege aıdan túsken adamdaı ǵyp kórsetti. Qudyq basynan shabdar at kisinedi, aıdan túsken adam ústine bireý sýyq sý shashyp jibergendeı titirkendi, jata qalyp tyń tyńdady. Sóıtti de, shuǵylynan: «Apyrmaı, Razaq qoıshynyń qońyr mástegi uzap jaıylýshy edi, kókbórige qoldy boldy-aý, sirá, myna shabdardyń qulaǵyn qaıshylaýy bóten, — dedi, — beriden saryn sezse tap osylaı qaıshylaıtyn...» Úıge enip, sýyp qalǵan shaıdan birer soraptady, «erte turyp kóshýge qam qylamyn», — dep sheshinip jatyp qaldy. Ahmetjannyń kóńili uıqy-tuıqy, kópke deıin kirpigi aıqaspady. Álden ýaqytta alys qyr astynan áıel bala syńsyp jylaǵandaı estildi, basyn jastyqtan julyp aldy, «O, nesi!» dep janyndaǵy otaǵasyny julqylady. Qojabaı qonaǵyna qyrbaı qabaq tanytty: «E, balamysyń degen, bul málinniń kúıekke túskendegi syńsýy, — dep qaıta qısaıdy: — eleńdemeı jata ber, tórtkóz tóbet-aq qater sezse qarap jatpaıdy, habar beredi...» Ahmetjan kórer tańdy kózimen atyrdy, túnemesine salqyn jel tıdi me, álde astan ushyndy ma — denesi syrqyrap aýyryp turdy; kóziniń asty kólkildep iskenin synyq aınadan kórdi.

Qojabaı kempirine: «Balaǵa jas bókenniń múıizin qaınatyp ber, tórtkóz tóbet malǵa ıe, Razaq qoıshyǵa kósh dep aıtamyn, jylaýyq málinniń jataǵyn shashamyn», — dep shabdarǵa minip, jele jortyp, qyr asyp joǵaldy. Ahmetjan qan kúreń sorpany soraptaı otyryp «Osy Qojabaıdyń esi durys pa?» dep ishteı kúmandana túsedi, — keshe ǵana mızam tústi, ot aýyp ketti dep ózinshe mańyrap otyrǵan, endi kelip býynyp-túıinip qutsyz qonystan erterek qonys aýdarýdyń ornyna «málinniń jataǵy», «Razaqtyń mástegi» dep basy aýǵan jaǵyna bezip joǵaldy: bar bol, bar bolǵyr, esim barda elimdi tabýdy oılaıyn, el shetine jetetin kólik surap alaıyn...» degenshe bolǵan joq, tús aýa shabdaryn tebine túsip, yǵystyryp qaıtyp oraldy. Manaǵy «esi durys pa» degen oıynyń ushqary ekenin Ahmetjan uzamaı uǵyndy... rasynda, túndegi qasqyrlar qońsylas qoıshynyń semiz esegin alyp soǵyp, múshelep, jep ketipti: bular aldy-artyna qaramaı kóshe jónelse ǵoı tabıǵat syryna taskereń, olaq qoıshy Razaq shól ishinde shyn qaterde qalmaqshy eken: áýeli kórshilik qaqymen Razaqty kóshirip kep oralǵany osy bolypty. Málin bylǵaǵan jerge mal jaıylyp bereke tappaıtyny málim, ol mundarlardy qıynǵa, shólge úrkitip salypty... Jurtta sońǵy ret qazan kóterip, as ishýge júgingeni sol, esine umytqany oralǵandaı Ahmetjan oqystan saýal qoıdy.

— Qojeke, astanada stýdent bolyp júrgenimde sol «gazettiń tilshisi kenetten qaıtys boldy, marqumnyń semásyna qaıǵyryp kóńil aıtamyz» degen nekrolog basylǵan edi, umytpasam sol tilshiniń esimi de...

Úı ıesi sýyq jymıyp myrs etti, syrttaǵy óli tynyshtyqqa qulaq salyp, biraz múlgidi. Sosyn eńsesin kóterip aldy.

— Kesheleri aıtyp em ǵoı: qatar júrgen joralardan kól zalal shektim dep. Búgin adal asyńdy iship otyryp, erteń júrgen jerine tumandaı qaýeset taratady: qıanatshyl, qyzǵanshaq, baqtalas joralardan kórdim kóresini. Táýir gazettiń beldi qyzmetinen bosap, eń bolmasa tilshiligi de buıyrmaı, aqyr sońynda ǵylymı ınstıtýttan qýǵyzǵan pysh-pysh sózinen, berekesiz isinen shoshyndym, kelinshegimniń densaýlyǵyn oıladym. Solar-aq jazsyn, ataq shyǵarsyn, qalamaqy tapsyn, solar-aq saıa baqta alshań basyp jyrǵasyn, nesibemdi qýarǵan qý daladan taýyp jeıin dep kúrt ózgerdim, qıalymdy, ushqyr oıymdy ishimde tunshyqtyrdym. Elge kelip aldyma bir qora qoı salyp, ornyǵyp alǵan soń baıaǵy redaksıaǵa kelinshegim menen jasyryp tildeı telegramma joldapty.

Adam janynyń ishki dúleıin uǵýǵa netken olaqpyz dep oılady Ahmetjan myna áńgimeni esitip otyryp.

Eki ıyǵy salbyrap, nar shókkendeı alasaryp oıǵa maltyp otyrǵan kisiniń ár tamyryn, ár lúpilin endi ǵana aıqyn kórip, kózben sanap alatyndaı sezildi. Adam men tabıǵat, tabıǵat pen adam egiz jaratylǵan keremettiń ózi ekenine endi ǵana kózi jetti. Osynsha qıyn taǵdyrdyń sózin bir pás áńgimede ońaı ǵyp syrtyna shyǵaryp, endigi bolashaqqa, bolar iske moıynsunyp kónip, adaldyqpen adasyp tabysqan, san márte adasyp tabysqan, taqystanǵan degdar jandy aǵasyndaı ezile jaqsy kórip ketti, baýyr tuta qarady. Jan jarasyn jazar em tappady. Keýdesi qýys qalǵandaı sezinip, tıtyqtaı qulady, shekesi syǵyp aýyrdy, sandyraqtady... aǵalady... Qojabaılady...

Ertesinde Qojabaı kıiz úıdi jyǵyp, túıege artyp, ústine kıizden qorshaý jasap, ishine Ahmetjandy jatqyzypty: maldy, qalǵan júkti kempirine tabystapty. «Búıtip qıan qýysta áljýaz naýqasty saqtaı bersem óltirip alarmyn» degen bolýy kerek, bir jarym táýlikteı tóte jolmen qara naryn jeldirtip júrip, ortalyqqa jetkizip salypty. Qojabaıǵa qol ushyn beremin, kómektesemin dep baryp bul baıǵus moınyna baılaǵan tastaı artyq beınet bolypty. Apta óte ázer dep esin jıypty.

---