InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Shákárim Qudaıberdıev. «Qalqaman - Mamyr poemasy».
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: oqýshylarǵa Sh. Qudaıberdıevtiń shyǵarmashylyǵy týraly málimetter bere otyryp, «Qalqaman - Mamyr» poemasynyń mazmunyn meńgertý, taqyryby men ıdeıasyn ashý, kompozısıalyq qurylysyna taldaý jasaý.
Damytýshylyq: oqýshylardyń sóıleý tilin damytý, kórkem shyǵarmany túsinip oqý, taldaý qabiletterin, tanym belsendiligin arttyrý.
Tárbıelik: oqýshylardy shynaıy sezimdi qurmetteýge, adamgershilikke, ýádege beriktikke tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: jańa bilimdi meńgertý
Sabaqtyń túri: dástúrli
Sabaqtyń ádisi: ishinara izdendirý, mánerlep oqý, baıandaý ádisteri
Satylaı keshendi taldaý, «Termındermen boljaý»,
«Dıskýssıalyq karta», «Poema kestesi» strategıalary.
Sabaqtyń kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, slaıdtar, úntaspa.

Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý kezeńi
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý
İİİ. Ótken sabaqty qorytyndylaý
IY. Jańa sabaqty túsindirý
Y. Jańa sabaqty bekitý
YI. Jańa sabaqty qorytyndylaý
YII. Úıge tapsyrma berý
YIII. Oqýshylardyń bilimin baǵalaý

İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Oqýshylar túgeldenedi. Oqýshylardyń nazaryn sabaqqa aýdarý. Kórkemónerdiń ishindegi eń qadirlisi de, qasıettisi de – sóz óneri, ıaǵnı ádebıet, - dep Z. Qabdasov aǵamyz aıtqandaı, qazir – ádebıet sabaǵy.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý
«Óleń sózdiń patshasy – sóz sarasy Qıynnan qıystyrar er sanasy», - dep Abaı atamyz jyrlaǵandaı, biz ótken sabaǵymyzda ádebıet teorıasynan ónerge toqtalǵanbyz. Óleń shýmaqtaryn qurylysyna, uıqasyna, kórkemdik ereksheligine toqtalyp, taldadyq. Osyǵan baılanysty úıge:
İ qatarǵa – 2, 3, 4 tarmaqty
İİ qatarǵa – 5, 6 tarmaqty
İİİ qatarǵa – 7, 8 tarmaqty

óleń joldaryna jáne 1, 2, 3, 4 nemese kóp býnaqty óleńge mysal jazýǵa tapsyrylǵan.
2 oqýshyǵa jeke tapsyrma beriledi. 1 oqýshy ınteraktıvti taqtadaǵy óleń shýmaǵyn qurylysyna taldaıdy, ekinshi oqýshy ózine berilgen óleńge satylaı keshendi taldaý jasaıdy. Jalpy synyptan úı tapsyrmasy tekseriledi.

İİİ. Ótken sabaqty qorytyndylaý:
Taqtada óleń shýmaqtary kórsetilip uıqasyna taldaıdy.
1. Óleń degenimiz ne?
2. Shýmaq degenimiz ne?
3. Býnaq degenimiz ne?
4. Qandaı uıqastardy bilemiz?
5. Qazaq óleńderi negizinen qandaı uıqasqa qurylady?

IY. Jańa sabaqty túsindirý:
«Óleń» degen sózdi estigende esimizge qazaq poezıasynyń kún shýaqty asqar bıigi Abaı atamyz oralary sózsiz. Abaı atamyzdyń shákirtteri de ádebıetimizdiń tórinen oryn alady. Solardyń ishindegi biregeıi, Abaıdyń tárbıesin kórip, aqyndyq mektebinen ótken – Shákárim atamyz. Shákárim shyǵarmashylyǵymen biz tómengi synyptardan tanyspyz. Qandaı óleńderin bilemiz?
Shákárim shyǵarmashylyǵy boıynsha 3 oqýshyǵa izdenýshilik tapsyrmalar berilgen. Elektrondyq oqýlyqtan qosymsha málimetter tyńdalady.
Shákárim shyǵarmashylyǵynyń kestesi kórsetiledi. Kestedegi poemalarǵa toqtala otyryp, jańa sabaqtyń taqyryby, maqsaty habarlanady.
Taqtadan birneshe sýretter kórsetiledi. Sýretter poema mazmunymen baılanysty. «Poema ne týraly bolýy múmkin?» degen suraq qoıý arqyly oqýshylardyń nazary jańa taqyrypqa aýdarylady. Poemanyń mazmuny oqýlyqty paıdalana otyryp, jan - jaqty túsindiriledi. Poemanyń mazmunyna baılanysty oqýshylarǵa problemalyq suraqtar qoıylyp, jaýaptar tyńdalady, poemadan úzindiler mánerlep oqylady.
Poemanyń taqyryby – eki jaqtyń bir - birine degen adal mahabbaty, ıdeıasy – ýádege beriktikti, adal sezimdi, súıispenshilikti dáripteý.

Y. Jańa sabaqty bekitý:
Toptyq tapsyrmalar oryndaý.
İ qatar
Shyǵarmanyń kompozısıalyq qurylysyna satylaı – keshendi taldaý jasaý.
Avtory
Taqyryby
Oqıǵanyń bolǵan kezi
Oqıǵanyń bastalýy
Oqıǵadaǵy baılanys
Damýy
Shıelenisýi
Sharyqtaý shegi
Sheshimi

İİ qatar
Dıskýssıalyq kartany toltyrý arqyly óz pikirlerin bildiredi.
Dıskýssıalyq karta
Iá joq
1. Mamyr baqytty ma?
2. Jyrda Kókenaı «batyr» dep aıtylady. Sen oǵan kelisesiń be?
3. Ánet babanyń sheshimi ádil me?
5. Qalqamannyń elden ketýi durys pa?

İİİ qatar
Poema kestesin toltyrady.
Poema avtory:
Poema taqyryby:
Poema ıdeıasy:
Poema oqıǵasy bolǵan jer
Poema jaǵymdy keıipkerleri
Poema jaǵymsyz keıipkerleri
Poemanyń ózińe unaǵan jeri
Nesimen unady?

YI. Jańa sabaqty qorytyndylaý:
Sabaǵymyzdyń basynda termındermen boljaý jasap, óz pikirimizdi bildirip edik, óz qıalymyzben biz oqıǵa jelisine jaqyn kelgen ekenbiz. Shákárim poemasy arqyly óz zamanynyń qatań oqıǵasyna narazylyq bildirgen. Jyrdaǵy «Qalqaman - Mamyr» erkindikke umtylǵan júrek qalaýyn maqsat ete bilgen – qazaqtyń qyzy bolsa, Qalqaman – mahabbatyna berik, batyr, er jigit. Sonymen qatar qazaq halqynyń týysqandyq qasıetterdi berik ustaıtyndyǵynyń kýási boldyq.

YII. Úıge tapsyrma berý:
1. Suraqtar men tapsyrmalar 83 - bet
2. Poema qurylysyna satylaı keshendi taldaý jasaý.
YIII. Oqýshylardyń bilimin baǵalaý.