InfoHub Logo

Shákárim – kóp oqyǵan, oqyǵanyn júregine toqyp, ár tarap-ta ózindik synı kózben baǵa berip, shyǵystyq dúnıetanym arqyly oqyǵanyn súzgiden ótkizip, oılana kele aqylǵa salyp, óz tujyrymyn jasaǵan ǵulama. 

Qazaqtyń rýhanı-mádenı leksıkasynda burynnan bar aqyl, oı, júrek, jan, shyn, nur, rahat, jar, ar, mahabbat, súıý, saǵynysh, kezdesý, mas bolý, sharap t.b. sózder aqyn qoltań-basy arqyly jańa sımvoldyq mánge ıe bolyp qana qoımaı, tereń uǵymdar júıesin tanytatyn konseptik deńgeıge kóteriledi. Iaǵnı qarapaıym qoldanystan, jańa uǵymdyq, mándik deńgeıge kóteriledi, ár ataýdyń astarynda jańa ıdeıa paıda bolady.

Osylaısha, bul maqalamyzda qazaqtyq ulttyq tanymda aıryqsha oryn alatyn jan konseptisine toqtalamyz.

Qazaq tanymyndaǵy «jan» sózine toqtalmas buryn, onyń jalpy maǵynasyn anyqtaıyq.

Jan* – adam balasyna, jan-janýarlarǵa tirshilik beretin rýh, qýat degen túsinik.

Sózdiń kezekti maǵynalary:

• Adamnyń ishki saraıy, rýhanı álemi;
• Adamnyń ishki oı-sanasy, sezimdik qasıetteri;
• Adam, kisi, pende.

Shákárim shyǵarmashylyǵyndaǵy osynaý lıngvomádenı tanym jaıly ǵalym Anarkúl Salqynbaı tolyq toqtalyp ketken. «Jan» konseptisi lıngvoetıkalyq álem beınesin anyqtaýshy kategorıa dep bilemiz. Álem beınesiniń kózge kórinbeıtin, oımen taralyp, sanamen saralanatyn tildik tańbasy retinde tanylatyn «jan» konseptisiniń Shákárim aqyn shyǵarmalarynda beınelenýiniń, ári sol uǵymdy lıngvomádenı baǵytta zerdeleýiniń mańyzy da erekshe, asa bir kúrdeli másele. Aqyn shyǵarmalarynda «Jan» konseptisiniń kórkemdik-estetıkalyq, tanymdyq ereksheligi, semantıkalyq máni men uǵymdyq mazmuny ashylýynyń ózindik erekshe bir fenomendik  sıpaty bar dúnıe.

Jan máselesine, onyń tánmen arasyndaǵy baılanysyna aqyn kóp kóńil bóledi. Adam men onyń jany týraly ǵylymı konsepsıaǵa ózindik pikirin aıta otyryp, sopylyq ilim taratatyn oıdy odan ári tarqatady:

Ómirdiń syryn bilgemin,

Talaıdan synap júrgemin.

Patsha bol, baǵlan bol, paıda joq baqtan

Áıteýir bir qulaısyń aqyrda

Bul shirik aıaq taqtan, -

dep aqıqat jaǵdaıatty eskere otyra, «jan» syryn ortaǵa salady. Jan tazalyǵy, ar ilimi  árbir adam ómiriniń mánine aınalsa ıgi.

«Jan» sýperkonseptisiniń* beınelik-mándik turaqtylyǵy qazaqtyń ulttyq dúnıetanymynda uǵymdyq, konseptýaldyq-ontologıalyq deńgeıde tereń boılaıdy. Osyǵan oraı bul uǵymǵa kóptegen metaforalar men frazalar qosylyp qoldanylyp otyrady. Shákárimniń «Men adamnyń tappaımyn ónerlisin» eńbeginde mynadaı joldar bar:

Jan – qoja, tán degeniń – jannyń quly,

Nápsi nege bilmegen buryn muny?

...Tán – tereze, qaraıtyn jan – ıesi,

Jannan shyǵar aqyl men oıdyń shyńy.

Shákárim osylaısha  jan men tán birligine tereń toqtalyp, adamdaǵy taza aqylmen, aqyldyń kózin baılamaı baısaldy túrde mánin barlaýdy usynady. Iá, aqyn tán men jan baılanysyn, jannyń tánge mataýly bolatynyn aıtady, alaıda bul «Danyshpan Shákárim» eńbegindegideı jannyń tánge táýeldiligi emes. Eńbektiń avtory Ǵ.Esim mylaı deıdi: «...Qandaı bolmasyn  jan ózine turaq  izdeıdi. Jan turaǵy – tán. Demek jan tánge táýeldi. Bul – tyń oı...»  Bul pikirdi ǵulama Abaıdyń da, Shákárimniń de tolǵamdarynan taba almaısyz. Aqynnyń ózi aıtqandaı dálelsiz sózben ilmeı,  bul pikirdiń durys emestigin Shahkárimniń óz óleńderinen jón jaýap izdeıik.

Birinshiden, jan tán jaralmaı turǵannan bastap ómir súredi:

Bul jan basynan bar,

Oıla, tekser aqylmen.

Ekinshiden, qojanyń qulsyz da ǵumyr keshe alatyny jan men tánniń baılanysynda derekti zattyq tulǵalarmen dál saralanǵan. Sol sebepti qoja men qul, jan men tánniń arasyndaǵy baılanys myna tildik birliktermen berilgen:

Jan qoja tánge, tán – quly,

Eriksiz aıdap júr demek.

Úshinshiden, tándi ósirýshi, jaratýshy – jan. Olaı bolsa jan tánge, óziniń jaratqanyna, ósirgenine táýeldi bola almaıtyndyǵy bylaısha berilgen:

Jan ósirip tur tánniń barshasyn,

Tán jan jaratty deme.

Shákárim shyǵarmashylyǵyndaǵy «jan» sýperkonseptisiniń ár túrli jiktemelik belgilerin profesor, f.ǵ.d. Salqynbaı A.B. «Shahkárim shyqqan shyń» monografıasynda bylaı ashyp kórsetken:

Jan – oryn. Jasyl kúmbez ishinde Jan-tánimen kim azat?

Jan – sýbstansıa. Shaqyrdy bir perishte tánimdi emes, janymdy.

Jan – jeke tulǵa. Tamam jan ózin ózi «men» desedi, Ózgelerdi jatyrqap «sen» desedi.

Jan – kisiniń ishki jan-dúnıesi. Jany ashymaı álsizdi ańsha qyryp, Meıirimsiz ozbyrlyǵy osyndaılyq.

Jan – avtordyń «meni». Shyn janym, qorǵanym.

Shákárim beınelegen «jan» uǵymyn psıhologıadaǵy psıhosomatıka uǵymymen baılanystary alamyz: Psıhosomatıka - psıhologıalyq faktorlardyń tán aýrýlarynyń paıda bolýy men aǵymyna áserin zertteýmen aınalysatyn medısınalyq psıhologıanyń bir taraýy. Bul bilimniń aıasynda jeke tulǵanyń minez-qulyqtary, emosıalyq jzáne psıhologıalyq jaı-kúıiniń belgili bir somatıkalyq (tán) aýrý arasyndaǵy baılanys zertteledi. İlimniń oıynsha, bolyp jatqan oǵıǵaǵa degen kózqarasyńyzdy ózgertseńiz bolǵany, sizdiń tánińiz ózińizde bar emosıalardy shyǵarýdyń jańa ádisterin tabady.Mine, teorıanyń negizgi máni osynda. Psıhosomatıka medısınanyń bir butaǵy tárizdi bolyp belgili bir aýrýlardy emdemeıdi. Psıhosamotıka adam tániniń, aqyl-oıynyń jáne janynyń úılesimdiligi týraly aıtady, ol adamnyń qorshaǵan ortaǵa jáne osy dúnıedegi óziniń ornyna degen kózqarasyn ózgertýge umtylady.

Ádette bizdiń oılaǵan oılarymyz tánimizben bolyp jatady. Mysaly sýyq jerden ótip bara jatyp «aı erteń aýyramyn aý» dep oılasańyz, dál sol oıyńyz shyndyqqa aınalǵandyǵyn kórip jatamyz. Sol sebepti oılardyń materıaldy bolatynyn eskerip, janymyzdyń tynyshtyǵy tánimizdiń saýlyǵyna kepil beretinin aıta ótkimiz keledi.

Qazaq dúnıetanymynyń basty tiregi – «Malym janymnyń sadaǵasy, Janym – arymnyń sadaǵasy» degen ustanym. Mal – baılyq, jan – ómir, ar – rýhanılyq ólshemi. Shákárim ómirdiń mánin de, sánin de osy rýhanı tazalyqtan, aq júrekten, taza aqyldan - ımannan, ardan ákelip tabady.

Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ, fılologıa jáne álem tilderi fakúltetiniń 1-kýrs magıstranty Dıdar; jetekshisi - f.ǵ.k., ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ dosenti D.Janataev

---