«Sheberler eline saıahat» (eresekter tobynda ótkizilgen kesh)
Oıyn - saýyq
«Sheberler eline saıahat» (eresekter tobynda ótkizilgen kesh)
Maqsaty: Jeke tulǵanyń ózdiginen júzege asýyna jáne beıimdelýine yqpal etetin áleýmettik rýhanı sapasyn qalyptastyrý. Kommýnıkatıvtik – tildik basqa balalarmen, eresektermen qatynasty qura bilýiniń qalyptasýyna jaǵdaı jasaý.
Týǵan halqynyń mádenı murasymen, sándik qoldanbaly óneriniń túrlerimen tanystyrý, ásemdikti seziný, oıý - órnekti úılesimdi qurylym jasaı ornalastyrý arqyly keńistikti baǵdarlaý daǵdylaryn qalyptastyrý. Balalardyń oı - qıalynyń, shyǵarmashylyq belsendiliginiń jáne estetıkalyq talǵamynyń artýyna múmkindik jasaý, ulttyq úlgidegi kıimder jaıynda túsinik berý, kıimderdiń erekshelikterine nazar aýdartý, ulttyq oıý - órnek elementteriniń (botagóz, qyzǵaldaq, qoshqarmúıiz t. b.) qoldanylýy týraly uǵymdaryn jetildirý, bólikterdi jınaqtaýda úılestire bilýge úıretý.
Oıý - órnekter týraly taqpaq, jumbaq, óner týraly maqal - mátelder aıtqyzyp, tilin damytý, sózdik qoryn baıytý, baılanystyryp sóıleýge úıretý. Oıý - órnektiń maǵynasyna qaraı bólinýi jaıynda qarapaıym túsinik berý. Qyzyqty oıyndar arqyly sýret salýǵa degen qyzyǵýshylyqtaryn, shyǵarmashylyq múmkindikterin arttyrý jáne merekelik kóńil - kúı týǵyzý.
Kórneki quraldar: qazaqtyń ulttyq bas kıimderi úlgisi, ázir oıý - órnekter, aıaq kıimder úlgisi, folga, bizder, shablondar (oıý - órnektiń), taqtaıshalar, standarttyq emes jabdyqtar, eki esikti úıdiń maketi.
Keıipkerler: Aısulý, Dáý, qoıan, qasqyr, (ata – analardyń qatysýymen)
Tárbıeshi: Qurmetti qonaqtar, búgingi «Sheberler eline saıahat» atty saýyq keshimizge qosh keldińizder.
Endi osy qyzyqty keshimizge qatysýshy «Báısheshek» tobynyń balalaryn ortaǵa shaqyraıyq. (qol shapalaqtaý)
(Balalar sazben kirip 2 - ge bólinip turady)
Balalar, biz búgin qyzyqty ertegiler eline saıahatqa shyǵamyz, onda bizdi ártúrli qyzyqtar kútip tur. Jolymyzda biz ertegi keıipkerlerin kezdestiremiz. Olardyń bizge beretin tapsyrmalary bolýy múmkin. Saparǵa shyqqylaryń, qyzyqty nárseler kórgileriń kele me? (ıá) Onda bastalyq.
(Balalar sazben aınalyp kelip, úıdiń aldyna toqtaıdy). Esikti qaǵamyz (Arý qyz Aısulý shyǵady)
Aısulý: - Sálemetsińder me, balalar, sender kimsińder?
Balalar: – Biz №27 «Jiger» balabaqshasynyń «Báısheshek» tobynyń balalarymyz, al, siz kim bolasyz?
Aısulý: - Meniń atym - Aısulý. Men qazaqtyń aıdaı sulý qyzymyn. Balalar, meni patsha saraıǵa qonaqqa shaqyrǵan edi, biraq ústime kıetin ádemi, ulttyq kıimim, asyl buıymdarym joq, men sondaı kóńilsizbin. Ne isteımin?
Balalar: – Siz muńaımańyz, úıińizge baryp, óz isińizben aınalysa berińiz, biz sizge kómektesemiz.
(Aısulý úıine qaıtady)
Balalar júrýlerin jalǵastyra, aldarynda daıar ústel, otyrǵyshtary ústinde «Zergerlik sheberhana», «Kıimder», «Etik sheberhanasy», «Bas kıimder» sheberhanasy degen tablısalary bar. Ústelderde japsyrý, sýret, qolónerine arnalǵan qural - jabdyqtar bar.
Tárbıeshi: - Balalar, biz jańa ǵana Aısulýǵa ýáde berdik, endi sol ýádemizdi oryndaýymyz qajet. Qarańdarshy, búgin bizde 3 sheberhana jumys jasaıdy. Ár sheberhananyń óz sheberleri bolady. Sheberler senderge qalaı jumys jasaý kerektigin úıretedi. Káne, balalar, óz qalaýlaryńmen bóline qoıyńdar.
(balalar sheberhanalarǵa bólinedi, tárbıeshi ár sheberhananyń jumys mindetin túsindiredi)
1. Zergerlik sheberhanasy
«Bilezik, alqa, syrǵa, shashbaý jasaý»
Barysy: Balalar aldyn - ala ázirlengen, qıylǵan (folgadan) úlgi betine shablon arqyly oıý - órnek túsirip, ( folga betine qoıylǵan oıý - órnegi bar slúdany qaryndashpen júrgizý) aınalasyn biz nemese ushtalǵan qylqalam taıaqshasymen jıi - jıi basyp ótedi.
2. Etik sheberhanasy
«Etik, kebis, mási t. b. aıaq kıimderge oıý - órnek japsyrý»
Barysy: Úlgilerge ortasy, jıegine oıý - órnek japsyrý. Jelimdi durys paıdalaný, oıý - órnekti durys ornalastyra bilý.
3. Kıimder sheberhanasy
«Beshpet, kóılek, jeńsiz, shapandy áshekeıleý»
Túrli - tústi qaryndashtarmen balalardyń ózderine belgili qyzǵaldaq, qoshqarmúıiz, qusqanaty oıý - órnekterin kıimniń etegine, jıekterine salý.
Syzdyqova Aısulý Qaırollaqyzy
«Sheberler eline saıahat» (eresekter tobynda ótkizilgen kesh). júkteý
«Sheberler eline saıahat» (eresekter tobynda ótkizilgen kesh)
Maqsaty: Jeke tulǵanyń ózdiginen júzege asýyna jáne beıimdelýine yqpal etetin áleýmettik rýhanı sapasyn qalyptastyrý. Kommýnıkatıvtik – tildik basqa balalarmen, eresektermen qatynasty qura bilýiniń qalyptasýyna jaǵdaı jasaý.
Týǵan halqynyń mádenı murasymen, sándik qoldanbaly óneriniń túrlerimen tanystyrý, ásemdikti seziný, oıý - órnekti úılesimdi qurylym jasaı ornalastyrý arqyly keńistikti baǵdarlaý daǵdylaryn qalyptastyrý. Balalardyń oı - qıalynyń, shyǵarmashylyq belsendiliginiń jáne estetıkalyq talǵamynyń artýyna múmkindik jasaý, ulttyq úlgidegi kıimder jaıynda túsinik berý, kıimderdiń erekshelikterine nazar aýdartý, ulttyq oıý - órnek elementteriniń (botagóz, qyzǵaldaq, qoshqarmúıiz t. b.) qoldanylýy týraly uǵymdaryn jetildirý, bólikterdi jınaqtaýda úılestire bilýge úıretý.
Oıý - órnekter týraly taqpaq, jumbaq, óner týraly maqal - mátelder aıtqyzyp, tilin damytý, sózdik qoryn baıytý, baılanystyryp sóıleýge úıretý. Oıý - órnektiń maǵynasyna qaraı bólinýi jaıynda qarapaıym túsinik berý. Qyzyqty oıyndar arqyly sýret salýǵa degen qyzyǵýshylyqtaryn, shyǵarmashylyq múmkindikterin arttyrý jáne merekelik kóńil - kúı týǵyzý.
Kórneki quraldar: qazaqtyń ulttyq bas kıimderi úlgisi, ázir oıý - órnekter, aıaq kıimder úlgisi, folga, bizder, shablondar (oıý - órnektiń), taqtaıshalar, standarttyq emes jabdyqtar, eki esikti úıdiń maketi.
Keıipkerler: Aısulý, Dáý, qoıan, qasqyr, (ata – analardyń qatysýymen)
Tárbıeshi: Qurmetti qonaqtar, búgingi «Sheberler eline saıahat» atty saýyq keshimizge qosh keldińizder.
Endi osy qyzyqty keshimizge qatysýshy «Báısheshek» tobynyń balalaryn ortaǵa shaqyraıyq. (qol shapalaqtaý)
(Balalar sazben kirip 2 - ge bólinip turady)
Balalar, biz búgin qyzyqty ertegiler eline saıahatqa shyǵamyz, onda bizdi ártúrli qyzyqtar kútip tur. Jolymyzda biz ertegi keıipkerlerin kezdestiremiz. Olardyń bizge beretin tapsyrmalary bolýy múmkin. Saparǵa shyqqylaryń, qyzyqty nárseler kórgileriń kele me? (ıá) Onda bastalyq.
(Balalar sazben aınalyp kelip, úıdiń aldyna toqtaıdy). Esikti qaǵamyz (Arý qyz Aısulý shyǵady)
Aısulý: - Sálemetsińder me, balalar, sender kimsińder?
Balalar: – Biz №27 «Jiger» balabaqshasynyń «Báısheshek» tobynyń balalarymyz, al, siz kim bolasyz?
Aısulý: - Meniń atym - Aısulý. Men qazaqtyń aıdaı sulý qyzymyn. Balalar, meni patsha saraıǵa qonaqqa shaqyrǵan edi, biraq ústime kıetin ádemi, ulttyq kıimim, asyl buıymdarym joq, men sondaı kóńilsizbin. Ne isteımin?
Balalar: – Siz muńaımańyz, úıińizge baryp, óz isińizben aınalysa berińiz, biz sizge kómektesemiz.
(Aısulý úıine qaıtady)
Balalar júrýlerin jalǵastyra, aldarynda daıar ústel, otyrǵyshtary ústinde «Zergerlik sheberhana», «Kıimder», «Etik sheberhanasy», «Bas kıimder» sheberhanasy degen tablısalary bar. Ústelderde japsyrý, sýret, qolónerine arnalǵan qural - jabdyqtar bar.
Tárbıeshi: - Balalar, biz jańa ǵana Aısulýǵa ýáde berdik, endi sol ýádemizdi oryndaýymyz qajet. Qarańdarshy, búgin bizde 3 sheberhana jumys jasaıdy. Ár sheberhananyń óz sheberleri bolady. Sheberler senderge qalaı jumys jasaý kerektigin úıretedi. Káne, balalar, óz qalaýlaryńmen bóline qoıyńdar.
(balalar sheberhanalarǵa bólinedi, tárbıeshi ár sheberhananyń jumys mindetin túsindiredi)
1. Zergerlik sheberhanasy
«Bilezik, alqa, syrǵa, shashbaý jasaý»
Barysy: Balalar aldyn - ala ázirlengen, qıylǵan (folgadan) úlgi betine shablon arqyly oıý - órnek túsirip, ( folga betine qoıylǵan oıý - órnegi bar slúdany qaryndashpen júrgizý) aınalasyn biz nemese ushtalǵan qylqalam taıaqshasymen jıi - jıi basyp ótedi.
2. Etik sheberhanasy
«Etik, kebis, mási t. b. aıaq kıimderge oıý - órnek japsyrý»
Barysy: Úlgilerge ortasy, jıegine oıý - órnek japsyrý. Jelimdi durys paıdalaný, oıý - órnekti durys ornalastyra bilý.
3. Kıimder sheberhanasy
«Beshpet, kóılek, jeńsiz, shapandy áshekeıleý»
Túrli - tústi qaryndashtarmen balalardyń ózderine belgili qyzǵaldaq, qoshqarmúıiz, qusqanaty oıý - órnekterin kıimniń etegine, jıekterine salý.
Syzdyqova Aısulý Qaırollaqyzy
«Sheberler eline saıahat» (eresekter tobynda ótkizilgen kesh). júkteý
You Might Also Like
