InfoHub Logo

Sabaq ýaqytynda úı aralaýǵa májbúr bolyp qana qoımaı, mektep basshylyǵynyń «tepkisinen» qysym kórgen shymkenttik muǵalim elbasydan arasha surady dep habarlaıdy óńirdegi  NUR.KZ tilshisi.

Shymkenttegi N.Ońdasynov atyndaǵy №38 mektepten shý shyqty. Bilim uıasynyń muǵalimi Gúljan Sálimbaeva ar-namysym taptalyp, densaýlyǵyma zıan keldi dep basshylyqty aıyptap otyr. Oqıǵaǵa turǵyndardyń sottalǵany, sonymen qatar jumyssyz azamattar men qylmys jasap, izdeýde júrgender týraly málimet jınaýy úshin úı aralaý jumystaryna jegilýi sebep bolǵan.

Oqytýshynyń aıtýynsha, sáýir aıynda bilim uıasynyń muǵalimderi sol mańdaǵy turǵyn úılerdi aralap, tizim jasap shyǵýy qajet bolǵan. Tapsyrmany oryndaǵan Gúljan Sálimbaeva 8 sáýirde (avtor: ustazdyń sabaǵy joq senbi kúni) anasy qatty aýyryp, aýylyna ketýge májbúr bolypty. Sol sátte dırektordyń orynbasary telefon shalyp, berilgen tapsyrmasyn surap, mektepke tez kelýin talap etedi.

Alaıda aýylynan kele almaǵan ony dúısenbi kúni mektep dırektory kabınetine shaqyryp alyp, qasyndaǵy orynbasarlarymen birge ustazdy jerden alyp, jerge salyp, namysyna tıetin aýyr sózder aıtqan. Bir qyzyǵy, muǵalimderdiń úı aralaýy týraly tapsyrmany oblys ákiminiń ózi tikeleı tapsyrǵan eken.

«10 sáýirde meni dırektordyń kabınetine alyp kirdi. Meniń sózimdi tyńdamastan, ábden sókti. Dırektordyń orynbasary «Shaqyrǵan kezde nege kelmeısiń sen? Bul bizge oblys ákiminen kelip túsken tapsyrma. Qalalyq bilim bólimi tapsyryp otyr» dep qatty urysty. Sóıtip taǵy bir tapsyrma berip, eki kún qatarynan túngi saǵat on birge deıin úı aralap, turǵyndar týraly málimet jınadym. Tizimdi ótkizgen soń sabaǵym bolmasa da senbi kúni meniń jumysqa kelmeýime baılanysty túsinikteme jazdyrdy», - dedi ashynǵan oqytýshy.

Dál sol kúni muǵalimniń densaýlyǵy kúrt nasharlap, qan qysymy kóterilgen. Alaıda basshylyq onyń bul áreketin ótirikke balap, qysym kórsetýin jalǵastyra beripti.

«Kabınette es-tússiz quladym. Sol sátte dırektordyń eki orynbasary kelip, «Bul ótirik aýyryp jatyr. Tur ornyńnan, ótirik jasama» dep búıirimnen tepti. Ony áriptesterim de kórdi. Eń soraqysy, meniń esimnen tanyp jatqanymdy basshylyq vıdeoǵa túsirip alypty. Esimdi jınaǵanymmen sóıleýge shamam kelmedi.

Áriptesterimniń biri jedel járdem shaqyrdy. Qan qysymym 170/120 bolyp kóterilipti. Sonda da dırektordyń orynbasary dárigerlerge "Qaldyryp ketińizder, ózimiz úıine aparyp salamyz" dedi. Biraq olar meniń jaǵdaıymnyń aýyr halde ekenin aıtyp, aýrýhanaǵa alyp ketti» degen muǵalim osy jaǵdaıdan keıin erteńine jumysqa shyqqanyn aıtty.

Budan keıin taǵy da qan qysymy kóterilip, týra mektep ǵımaratynyń syrtynda esinen tanyp qulap qalǵan. Bul joly da jedel járdem qyzmeti kelgen. Osy jaǵdaıdan keıin ustaz densaýlyǵyna baılanysty eńbek demalysyna shyǵyp, 17 kún em qabyldaıdy.

Osy aralyqta elimizdiń bas pedagogy Erlan Saǵadıevtiń atyna shaǵym túsiredi. Tekserý kelgenimen, nátıje bolmaǵan soń muǵalim elbasy Nursultan Nazarbaevtan arasha suraǵan vıdeoúndeýin ǵalamtorǵa salady.

Bul jaǵdaıdan soń qalalyq bilim bóliminiń basshysy ony kabınetine shaqyryp, vıdeony óshirýin suraıdy. Tipti dırektor ol áreketi úshin keshirim suraýǵa da daıyn ekenin jetkizedi. Alaıda namysym taptalyp, oqýshylar aldynda qadirim ketti degen ol óz quqyǵyn zań aldynda qorǵaıtynyn, keshirim bermeıtinin aıtqan.

Dırektor «Vıdeony óshirmeseń, ata-analarǵa seniń ústińnen shaǵym túsiremin» dep qoqan-loqqy kórsetipti.

«Bilim bólimi basshysynyń qabyldaýynan soń meni ata-analar jınalysqa saldy. Mektep ákimshiligi bolsa túsinemin. Biraq ata-analar meni ne úshin jınalysqa salýy qajet? Basshylyq oqýshylardy da maǵan qarsy qoıyp qoıǵan» degen muǵalim mınıstr atyna joldanǵan shaǵymynan soń eńbek ınspeksıasyndaǵylar onyń aryzyn İshki ister organdaryna joldaǵanyn aıtty. Biraq shendi qyzmetkerlerden áli jaýap joq.

Segiz jyldan beri atalǵan mektepte oqytýshy qyzmetin atqaryp kele jatqan shymkenttik turǵyn bilim uıasyndaǵy ustazdardyń negizsiz jumysqa jıi jegilip, tipti merekelik sharalarda alańǵa shyǵýǵa mindetti bolyp kelgenin de jaıyp saldy.

«Túsinikteme jazyp bergen soń maǵan tıisýlerin toqtatpady. Sabaǵyma kirdi. Úı aralap júrgen meniń dápterlerim, árıne, tekserýsiz qaldy. «Sabaqqa daıyn emessiń, sabaq bere almaısyń» dep taǵy shyqty. Negizi bizde jyldyń sońyna qaraı basshylyq tarapy muǵalimderge tıisýin bastaıdy. Óz erkińmen jumystan ketpeseń, «bappen» jumystan shyǵaramyz dep qorqytady.

Ony eshkim ashyp aıta almaǵanymen, rasymen de solaı. «Qansha shaǵym túsirseńder de dırektordyń ákesi bılikte otyr, kúıeýi de qyzmette. Qoldaryńnan túk kelmeıdi» dep dırektor orynbasarlary ustazdardy ábden basynyp alǵan. Mindetimizge jatpaıtyn jumystardy jasatady. Eger oryndasamaq, túsinikteme aldyryp, shara kóredi», - dedi Gúljan Sálimbaeva.

Qysymnan sharshap, jan-aıqaıyn jetkizgen oqytýshy kináliler tıisti jazalaryn alsa deıdi.

Bul máselege qatysty pikir alý úshin Shymkent qalalyq bilim bóliminiń basshysy Janat Tájıevaǵa habarlastyq. Qaladaǵy bas pedagog Tájıeva hanym №38 mekteptegi jaǵdaı boıynsha arnaıy komısıa qurylyp, búgingi tańda zertteý-zerdeleý jumystary júrip jatqanyn aıtty. 

«Komısıa jumys jasap jatyr, áli aıaqtalǵan joq. Muǵalim Sálimbaevany arnaıy shaqyryp, sóıleskenim ras. Sebebi ekeýi de bizdiń Qazaqstannyń azamaty, óz quqyqtaryn qorǵaı alady. Menińshe bul dırektor men oqytýshy arasyndaǵy daý-damaı sıaqty... Endi men kináli mynaý dep kesip aıta almaımyn.

Tolyq zerdeleýdi qajet etedi. Mektep basshylyǵy muǵalimniń aıtqan ýájderimen «kelispeımin» dep ústinen sotqa shaǵym túsirdi. Basshylyq «urǵan da joqpyn, soqqan da joqpyn» dep otyr. Dálelderi de bar», - degen bilim bóliminiń basshysy ustazdarǵa úı aralaý týraly tapsyrmanyń berilmegenin aıtty.

---