Synyp júldegeri
Tanymdyq oıyn «Synyp júldegeri »
Maqsaty:
a) bilimdik. Jaratylystaný pániniń « Jer –Kún júıesiniń ǵalamshary » bólimi boıynsha alǵan bilimderin júıeleý, tolyqtyrý, tereńdetý, synyp júldegerin anyqtaý.
b) tárbıelik. Uıymdasyp birge toppen jumys jasaýǵa, syılasa bilýge, birin-biri tyńdap, ózindik pikirin aıtýǵa, sóıleý mádenıetine tárbıeleý.
s) damytýshylyq.
Karta, atlas, oqýlyq, qosymsha materıaldardan alǵan bilimderin shyǵarmashylyqpen qoldana bilý iskerlikterin, qısyndy oılaý qabiletterin damytý.
ádisi: toptyq jumys.
Sabaqtyń tıpi: qaıtalaý
Túri: oıyn, jarys.
Kórnekiligi:
Dúnıejúziniń fızıkalyq kartasy, globýs, ınteraktıvti taqta.
Oıynnyń ótkizilý barysy:
1. uıymdastyrý kezeńi.
Oıynǵa 7 jeti úmitker qatysady.
Pán muǵalimi oıynnyń maqsatymen, barysymen tanystyrady.
Oıynymyzdyń baǵdarlamasy boıynsha birinshi tanystyrý árbir úmitker óziniń aty-jónin, ómirdegi ustanymyn tanystyrady.2- shi «Báıge » suraqtarǵa jaýap berý,3-shi polıglot,4-shi kórermenderden saýal,5-shi «Kim jyldam» test suraqtary beriledi,6-shi «Toǵyz sharshy » oıyny,7-shi «Eger men......... bolsam »,8-shi «Sheshendik óner».
Ózderińizge belgili, qazaqta jeti sany kıeli desek,álemde Mysyr pıramıdasy, Galıkarnas kesenesi ,Rodos alyby, Zevs múıisi,Semıramıda aspaly baǵy,Aleksandrıa shamshyraǵy,Efrestegi Dıana ǵıbadathanasy sıaqty dúnıeniń jeti keremeti bolsa, búgingi tanymdyq oıynymyzǵa jeti úmitkerden shyǵyp qatysqaly otyr.
Sonymen,1-shi tanystyrý kezeni boıynsha sóz kezegi oıynǵa qatysýshy úmitkerlerimizde.(Árbir oqýshy aty – jónderin,ustanymdaryn aıtady).
Úmitkerlerdi baǵalaý úshin sóz kezegi ádil-qazylar alkasyna beriledi.
Oıynymyzdyń kelesi kezeni «Báıge»
Aldaǵy biz baratyn baǵyt anyq.
Sáıgúlik ekenindi bizge tanyt .
Báıgede attyń basyn tartpas bolar.
Al, endi tizginderdi aǵytalyq, deı kelip,báıgemizdi bastalyq!
1.
A. Eń ejelgi qurylyq ( Pangeıa )
B. Alǵashqy globýsty jasaǵan kim (M.Behaım )
S. Qansha ǵalamshar bar (9)
2
A.Ekvatordyń uzyndyǵy (40 myń km)
B. Aspan denelerin zertteıtin ǵylym (Astronomıa)
S. Fılosof, ensıklopedıst – oqymysty ǵalym----Ál-Farabı
3
A. Soltústik baǵytty kórsetetin juldyz------Temirqazyq
B. Jer sharynyń kishireıtilgen modeli----------Globýs
S. Jer betiniń jalpy aýdany-------------------510 mln. kv km
4
A. Kúnge eń jaqyn ornalasqan ǵalamshar------Merkýrıı
B. Qazaqtyń tuńgysh ǵaryshkeri-----------------T.Áýbákirov
S Soltústik polúske tuńǵysh tý tikken polár zertteýshisi-----R.Pırı
5
A. Ejelgi muhıttyń atalýy-------Pantalassa
B. Jerdiń ishqi qurylymy qandaı qabyqtardań turady ( Jer qyrtysy,mantıa,ıadro)
S Granıt, bazalt qandaı jynystarǵa jatady (Magmalyq)
6
A.Topyraqtaný ǵylymynyń negizin salýshy ǵalym-----V.V.Dokýchaev
B. Emdik sýlardyń shyǵyp jatqan jeriniń atalýy-----Arasan
S. Aýa qabyǵy----------Amosfera
7.
A. Eń tereń shuńǵyma--------Marıan
B. Dúnıe júzindegi eń uzyn ózen-----Nil
S Belgili bir aımaqtaǵy uzaq jyldar boıy qaıtalanatyn atmosferanyń tómengi qabatynyń turaqty jaǵdaıy------Klımat
Báıge kezeńi boıynsha baǵalaýdy ádil qazylar alqasyna usynylady.
Oıynymyzdyń kelesi kezeńi boıynsha polıglot, bunda árbir úmitkerge berilgen anagram boıynsha sóz qurastyrý, sózdiń qazaqsha, oryssha, aǵylshynsha atalýyn aıtý.
Sóz kezegi ádil qazylar alqasyna beriledi.( Upaıy tómen oqýshyny rahmet aıta otyryp, shyǵaryp salý)
Oıynymyzdyń kelesi kezeńi « Kórermenderden jandy saýal »
Oıynymyzdyń kelesi kezeńi boıynsha « Kim jyldam ?»oıyny bunda aldyn-ala daıyndalǵan test suraqtary taratylyp beriledi. Ýaqyty 5 mınýt.
Kórermendermen oıyn , jumbaq sheshý.
Barma joq pa, ony anyq kórmeımiz,
Ol joq jerde ómir súrip júrmeımiz. Aýa.
Jer betiniń keskinin, túrli túspen kórsetken,
Bolsa da ózi qurmetpen,
Tıipti oryn, eń shetten. Sharty belgiler
Men ózim úshburyshqa uqsas kelgem,
Jaǵama alǵash júzip, Kolýmb jetken,
Úndistandy taptym dep qatelesip,
Halqymdy « úndister » dep, atap ketken. O. Amerıka
Qalasy bar úıi joq,
Ózeni bar, sýy joq,
Ormany bar túbi joq,
Baqshasy bar, gúli joq. Karta
Ádil qazylar alqasy testi tekserip, baǵalaıdy.
Oıynymyzdyń kelesi kezeńi « 9 sharshy oıyny »
Taqtada sandar jazylǵan tablony tańdap, úmitkerler jaýap beredi, árbir úmitker tek 3-n tańdaýǵa bolady.
20
1. Eger jer sharynyń 361mln kv km sý bolsa, qurlyq qansha kv km, esepteńiz.
2. Eger masshtab sanmen kórsetilse, ol qandaı masshtab dep atalady.
3. 8742 m tereńdik qaı muhıtqa saı keledi.
30
1. Aýanyń qansha paıyzy ottegiden turady.
2. Atmosferanyń tómengi qabaty qalaı atalady. Troposfera
3. Bir tonna bıdaı ósirý úshin qansha tonna sý qajet 1500 t.
40
1. Qyzyl teńizdiń tuzdylyǵy qansha------41 promılle
2. Sýdyń ishindegi jáne gazdaǵy molekýlanyń taralýy degenimiz ne?----Dıffýzıa
3. 40 Búkil álemdik tartylys zańyn ashqan ǵalym-----Issak Núton
4. shyǵarmashylyq jumys
Oıynymyzdyń kelesi kezeńi boıynsha « Eger men ... prezıdent, dırektor, bolsam »
Baǵalaý úshin sóz kezegi ádil qazylar alqasyna beriledi
Oıynymyzdyń kelesi kezeńi boıynsha « Sheshendik óner »
«Tabıǵatty kórkeıtýge qosar úlesim», « Tabıǵatty aıalaıyq », « Taza bolsa tabıǵat, aman bolar adamzat » osy berilgen taqyryptar boıynsha ınteraktıvti taqtadan kórsetiletin qorshaǵan ortany lastanýyn jónindegi vıdeo rolıkti paıdalana otyryp, óziniń shyǵarmashylyq oıyn jetkizedi.
Maqsaty:
a) bilimdik. Jaratylystaný pániniń « Jer –Kún júıesiniń ǵalamshary » bólimi boıynsha alǵan bilimderin júıeleý, tolyqtyrý, tereńdetý, synyp júldegerin anyqtaý.
b) tárbıelik. Uıymdasyp birge toppen jumys jasaýǵa, syılasa bilýge, birin-biri tyńdap, ózindik pikirin aıtýǵa, sóıleý mádenıetine tárbıeleý.
s) damytýshylyq.
Karta, atlas, oqýlyq, qosymsha materıaldardan alǵan bilimderin shyǵarmashylyqpen qoldana bilý iskerlikterin, qısyndy oılaý qabiletterin damytý.
ádisi: toptyq jumys.
Sabaqtyń tıpi: qaıtalaý
Túri: oıyn, jarys.
Kórnekiligi:
Dúnıejúziniń fızıkalyq kartasy, globýs, ınteraktıvti taqta.
Oıynnyń ótkizilý barysy:
1. uıymdastyrý kezeńi.
Oıynǵa 7 jeti úmitker qatysady.
Pán muǵalimi oıynnyń maqsatymen, barysymen tanystyrady.
Oıynymyzdyń baǵdarlamasy boıynsha birinshi tanystyrý árbir úmitker óziniń aty-jónin, ómirdegi ustanymyn tanystyrady.2- shi «Báıge » suraqtarǵa jaýap berý,3-shi polıglot,4-shi kórermenderden saýal,5-shi «Kim jyldam» test suraqtary beriledi,6-shi «Toǵyz sharshy » oıyny,7-shi «Eger men......... bolsam »,8-shi «Sheshendik óner».
Ózderińizge belgili, qazaqta jeti sany kıeli desek,álemde Mysyr pıramıdasy, Galıkarnas kesenesi ,Rodos alyby, Zevs múıisi,Semıramıda aspaly baǵy,Aleksandrıa shamshyraǵy,Efrestegi Dıana ǵıbadathanasy sıaqty dúnıeniń jeti keremeti bolsa, búgingi tanymdyq oıynymyzǵa jeti úmitkerden shyǵyp qatysqaly otyr.
Sonymen,1-shi tanystyrý kezeni boıynsha sóz kezegi oıynǵa qatysýshy úmitkerlerimizde.(Árbir oqýshy aty – jónderin,ustanymdaryn aıtady).
Úmitkerlerdi baǵalaý úshin sóz kezegi ádil-qazylar alkasyna beriledi.
Oıynymyzdyń kelesi kezeni «Báıge»
Aldaǵy biz baratyn baǵyt anyq.
Sáıgúlik ekenindi bizge tanyt .
Báıgede attyń basyn tartpas bolar.
Al, endi tizginderdi aǵytalyq, deı kelip,báıgemizdi bastalyq!
1.
A. Eń ejelgi qurylyq ( Pangeıa )
B. Alǵashqy globýsty jasaǵan kim (M.Behaım )
S. Qansha ǵalamshar bar (9)
2
A.Ekvatordyń uzyndyǵy (40 myń km)
B. Aspan denelerin zertteıtin ǵylym (Astronomıa)
S. Fılosof, ensıklopedıst – oqymysty ǵalym----Ál-Farabı
3
A. Soltústik baǵytty kórsetetin juldyz------Temirqazyq
B. Jer sharynyń kishireıtilgen modeli----------Globýs
S. Jer betiniń jalpy aýdany-------------------510 mln. kv km
4
A. Kúnge eń jaqyn ornalasqan ǵalamshar------Merkýrıı
B. Qazaqtyń tuńgysh ǵaryshkeri-----------------T.Áýbákirov
S Soltústik polúske tuńǵysh tý tikken polár zertteýshisi-----R.Pırı
5
A. Ejelgi muhıttyń atalýy-------Pantalassa
B. Jerdiń ishqi qurylymy qandaı qabyqtardań turady ( Jer qyrtysy,mantıa,ıadro)
S Granıt, bazalt qandaı jynystarǵa jatady (Magmalyq)
6
A.Topyraqtaný ǵylymynyń negizin salýshy ǵalym-----V.V.Dokýchaev
B. Emdik sýlardyń shyǵyp jatqan jeriniń atalýy-----Arasan
S. Aýa qabyǵy----------Amosfera
7.
A. Eń tereń shuńǵyma--------Marıan
B. Dúnıe júzindegi eń uzyn ózen-----Nil
S Belgili bir aımaqtaǵy uzaq jyldar boıy qaıtalanatyn atmosferanyń tómengi qabatynyń turaqty jaǵdaıy------Klımat
Báıge kezeńi boıynsha baǵalaýdy ádil qazylar alqasyna usynylady.
Oıynymyzdyń kelesi kezeńi boıynsha polıglot, bunda árbir úmitkerge berilgen anagram boıynsha sóz qurastyrý, sózdiń qazaqsha, oryssha, aǵylshynsha atalýyn aıtý.
Sóz kezegi ádil qazylar alqasyna beriledi.( Upaıy tómen oqýshyny rahmet aıta otyryp, shyǵaryp salý)
Oıynymyzdyń kelesi kezeńi « Kórermenderden jandy saýal »
Oıynymyzdyń kelesi kezeńi boıynsha « Kim jyldam ?»oıyny bunda aldyn-ala daıyndalǵan test suraqtary taratylyp beriledi. Ýaqyty 5 mınýt.
Kórermendermen oıyn , jumbaq sheshý.
Barma joq pa, ony anyq kórmeımiz,
Ol joq jerde ómir súrip júrmeımiz. Aýa.
Jer betiniń keskinin, túrli túspen kórsetken,
Bolsa da ózi qurmetpen,
Tıipti oryn, eń shetten. Sharty belgiler
Men ózim úshburyshqa uqsas kelgem,
Jaǵama alǵash júzip, Kolýmb jetken,
Úndistandy taptym dep qatelesip,
Halqymdy « úndister » dep, atap ketken. O. Amerıka
Qalasy bar úıi joq,
Ózeni bar, sýy joq,
Ormany bar túbi joq,
Baqshasy bar, gúli joq. Karta
Ádil qazylar alqasy testi tekserip, baǵalaıdy.
Oıynymyzdyń kelesi kezeńi « 9 sharshy oıyny »
Taqtada sandar jazylǵan tablony tańdap, úmitkerler jaýap beredi, árbir úmitker tek 3-n tańdaýǵa bolady.
20
1. Eger jer sharynyń 361mln kv km sý bolsa, qurlyq qansha kv km, esepteńiz.
2. Eger masshtab sanmen kórsetilse, ol qandaı masshtab dep atalady.
3. 8742 m tereńdik qaı muhıtqa saı keledi.
30
1. Aýanyń qansha paıyzy ottegiden turady.
2. Atmosferanyń tómengi qabaty qalaı atalady. Troposfera
3. Bir tonna bıdaı ósirý úshin qansha tonna sý qajet 1500 t.
40
1. Qyzyl teńizdiń tuzdylyǵy qansha------41 promılle
2. Sýdyń ishindegi jáne gazdaǵy molekýlanyń taralýy degenimiz ne?----Dıffýzıa
3. 40 Búkil álemdik tartylys zańyn ashqan ǵalym-----Issak Núton
4. shyǵarmashylyq jumys
Oıynymyzdyń kelesi kezeńi boıynsha « Eger men ... prezıdent, dırektor, bolsam »
Baǵalaý úshin sóz kezegi ádil qazylar alqasyna beriledi
Oıynymyzdyń kelesi kezeńi boıynsha « Sheshendik óner »
«Tabıǵatty kórkeıtýge qosar úlesim», « Tabıǵatty aıalaıyq », « Taza bolsa tabıǵat, aman bolar adamzat » osy berilgen taqyryptar boıynsha ınteraktıvti taqtadan kórsetiletin qorshaǵan ortany lastanýyn jónindegi vıdeo rolıkti paıdalana otyryp, óziniń shyǵarmashylyq oıyn jetkizedi.