Sóılem sońyna qoıylatyn tynys belgileri
Qazaq tili 2 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Sóılem sońyna qoıylatyn tynys belgileri
Sabaqtyń maqsaty:
1. Bilimdilik maqsaty: Ár túrli tapsyrmalar arqyly oqýshylardyń tynys belgilerinen alǵan bilimderin tıanaqtaý, oqýshy bilimin sarapqa salý, teorıalyq bilimderin praktıkalyq turǵyda tekserý, saýattylyqtaryn arttyrý.
2. Damytýshylyq maqsaty: Túrli tapsyrmalar, tanymdyq oıyndar arqyly oqýshylardyń este saqtaý qabiletin, yntasyn arttyrý, oılaý qabiletin damytý.
3. Tárbıelik maqsaty: Oryndalatyn tapsyrmalar arqyly oqýshylardy eljandylyqqa, eńbekqorlyqqa, jyldamdyqqa úıretý, til ónerin qurmetteýge tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: Toptastyrý, semantıkalyq karta, suraq - jaýaptar
Kórnekiligi: qıma qaǵazdar.
Sabaqtyń ótilý barysy: İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Oqýshylardy túgeldep, kezekshi málimetterin tyńdap, oqýshy nazaryn sabaqqa aýdarý.
Oqýshylar, biz búgin tynys belgilerinen ótkenderimizdi eske túsiremiz.
Úı tapsyrmasyn bekitý.
“Men bastaımyn, sen jalǵastyr” oıyny
1. Sóılem aıaqtalǵan ….… (oıdy bildiredi).
2. Sóılem sózden ………… (quralady).
3. Sóılemdegi sózder .… (bólek jazylady).
4. Sóılemniń birinshi …… (sózi bas árippen bastalyp jazylady).
5. Sóılemniń sońyna ……(núkte qoıylady).
6. Habarly sóılemnen keıin ……… (núkte qoıylady).
7. Suraýly sóılemnen keıin ……… (suraq belgisi qoıylady).
• Sóılem aıaqtalǵan oıdy bildiredi. Sóılemnen soń núkte (.), ne suraý belgisi (?), ne lep belgisi (!) qoıylady.
• Birdeńeniń jaıyn habarlaý maqsatymen aıtylǵan sóılemdi habarly sóılem deımiz. Habarly sóılemniń sońyna núkte (.) qoıylady
• Jaýap alý maqsatymen aıtylǵan sóılemdi suraýly sóılem deımiz.
Suraýly sóılemniń sońyna suraý belgisi (?) qoıylady
• Adamnyń kóńil kúıin, sezimin bildiretin sóılemdi lepti sóılem deımiz. Olar kóterińki daýyspen aıtylady. Lepti sóılemnen soń lep belgisi (!) qoıylady
«Men tynys belgisimin» qoıylymy
İlebaı: Sen nege osy aıǵaılaı beresiń?
Sóılemge qandaı maǵyna beresiń?
Jón - josyǵyńdy túsindirshi,
Jazýda qandaı jerde kelesiń?
Lep belgisi: Men ylǵı aıǵaılaı bermeımin,
Qýana da, kúle de bilmeımin.
Keıde ókinip, renjisem de,
Kóbinese - aq kóterińki, kóńildi júrem.
Ár iske kóńil kúıin bildirip,
Tabysymyzǵa tańdanyp,
Shattana kúlem!
Sóılemderge kóterińki daýys berem,
Sondaı sóılemderdiń sońynda kelem.
Núken men Núkte
Núken: Eı, kishkentaı ǵana Núkte!
Seniń osy keregiń joq - aý túkke!
Kerek bolsań aıta qoıshy,
Syryńdy menen búkpe.
Núkte: Men sóılemniń sońynda turam,
Solynda emes, ońynda turam.
Sóılemderdiń jigin ajyratyp,
Kidiris belgisi ornynda turam.
Oqýlyqpen jumys
- jattyǵý
Óleńdi mánerlep oqyp, suraýly jáne lepti sóılemderdi tap
Úıge tapsyrma: «Tynys belgiler álemine saıahat». Ózderi qalaǵan tynys belgisine ertegi quraý.
- Jattyǵý ( aýyzsha )
Tańdanýdy, qýanýdy bildiretin lepti sóılemderdi taýyp aıt
- Jattyǵý
Úıdi qurylysshy salady ma? - Úıdi qurylysshy salady.
- Keriktiń moıny uzyn ba? - Keriktiń moıny uzyn.
- Dáriger aýrýdy emdeıdi me? - Dáriger aýrýdy emdeıdi.
Sergitý sáti
- jattyǵý
Sýretter boıynsha áńgime quraý
1 - sýret Kúni boıy dop oınap sharshaǵan Erkin sabaǵyna daıyndalmastan erte uıyqtap qaldy. Sabaqqa kıetin kıimderin ázirlemedi.
2 - sýret Erkin tańerteń kesh turdy. Ár kıimin ár jerden izdep, áreń tapty.
3 - sýret Erkin sabaqqa keshigip keldi. Ol bul qylyǵyna qatty uıaldy.
Sáıkestendirý testi
------------------------------ Qasqyrdyń tóli ne?
------------------------------ Mal jaıyldy.
Habarly sóılem ------- Júırik ozady
Suraýly sóılem ------- Mysyq qalaı dybystaıdy?
Lepti sóılem ----------- Órkeniń óssin, qaraǵym!
------------------------------ Taý alystan kórinedi.
Qorytyndy
Bilimdi bekitýge arnalǵan test suraqtary
1. Sóılem aıtylý maqsatyna qaraı neshege bólinedi?
A) 2 á) 3 b) 4
2. Suraýǵa jaýap bolyp keletin sóılemniń túri
A) suraýly á) habarly b) lepti
3. Lepti sóılem degenimiz ne?
A) bili jáne jaýap alý maqsatymen aıtylatyn sóılem
Á) adamnyń kóńil - kúıin, sezimin bildiretin sóılem
B) Birdeńeniń jaıyn habarlaý maqsatymen aıtylǵan sóılem
4. Núkte qaı sóılemniń tynys belgisi
A) lepti á) habarly b) suraýly
5. Óleń mazmunyna qaraı jumbaqtalyp turǵan qandaı tynys belgisi ekenin tap:
Qýaný, renjý, ókiný Urandy da aıtamyn
Maqsatym sony sezdirý Qarqyndap baryp qaıtamyn
A) núkte á) suraý b) lep
6. Suraýlyq maǵyna beretin sózdi belgile
A) kóterdi á) nege b) aıtpa
7. Suraýlyq maǵynada turǵan sózdi belgile
A) barma á) súrtpe b) bar ma
8. Suraýly maǵyna beretin sóz sóılem ishinde qalaı oqylady?
A) birqalypty á) báseń daýyspen b) kóterińki daýyspen
9. Lepti sóılem qandaı maǵyna bildiredi?
A) suraýlyq á) leptik maǵynany ( ótiný, buıyrý, qýaný, tilek, arman, seskendirý, uran)
B) bireý, birnárse týraly habarlaý
10. «Tur ornyńnan!» degen lepti sóılem qandaı mazmundy beredi?
A) qýaný á) buıyrý b) uran
11. Lepti sóılemde leptik maǵynany bildiretin sózder qalaı oqylady?
A) kóterińki daýyspen á) birqalypty b) báseń daýyspen
Sabaqtyń taqyryby: Sóılem sońyna qoıylatyn tynys belgileri
Sabaqtyń maqsaty:
1. Bilimdilik maqsaty: Ár túrli tapsyrmalar arqyly oqýshylardyń tynys belgilerinen alǵan bilimderin tıanaqtaý, oqýshy bilimin sarapqa salý, teorıalyq bilimderin praktıkalyq turǵyda tekserý, saýattylyqtaryn arttyrý.
2. Damytýshylyq maqsaty: Túrli tapsyrmalar, tanymdyq oıyndar arqyly oqýshylardyń este saqtaý qabiletin, yntasyn arttyrý, oılaý qabiletin damytý.
3. Tárbıelik maqsaty: Oryndalatyn tapsyrmalar arqyly oqýshylardy eljandylyqqa, eńbekqorlyqqa, jyldamdyqqa úıretý, til ónerin qurmetteýge tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: Toptastyrý, semantıkalyq karta, suraq - jaýaptar
Kórnekiligi: qıma qaǵazdar.
Sabaqtyń ótilý barysy: İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Oqýshylardy túgeldep, kezekshi málimetterin tyńdap, oqýshy nazaryn sabaqqa aýdarý.
Oqýshylar, biz búgin tynys belgilerinen ótkenderimizdi eske túsiremiz.
Úı tapsyrmasyn bekitý.
“Men bastaımyn, sen jalǵastyr” oıyny
1. Sóılem aıaqtalǵan ….… (oıdy bildiredi).
2. Sóılem sózden ………… (quralady).
3. Sóılemdegi sózder .… (bólek jazylady).
4. Sóılemniń birinshi …… (sózi bas árippen bastalyp jazylady).
5. Sóılemniń sońyna ……(núkte qoıylady).
6. Habarly sóılemnen keıin ……… (núkte qoıylady).
7. Suraýly sóılemnen keıin ……… (suraq belgisi qoıylady).
• Sóılem aıaqtalǵan oıdy bildiredi. Sóılemnen soń núkte (.), ne suraý belgisi (?), ne lep belgisi (!) qoıylady.
• Birdeńeniń jaıyn habarlaý maqsatymen aıtylǵan sóılemdi habarly sóılem deımiz. Habarly sóılemniń sońyna núkte (.) qoıylady
• Jaýap alý maqsatymen aıtylǵan sóılemdi suraýly sóılem deımiz.
Suraýly sóılemniń sońyna suraý belgisi (?) qoıylady
• Adamnyń kóńil kúıin, sezimin bildiretin sóılemdi lepti sóılem deımiz. Olar kóterińki daýyspen aıtylady. Lepti sóılemnen soń lep belgisi (!) qoıylady
«Men tynys belgisimin» qoıylymy
İlebaı: Sen nege osy aıǵaılaı beresiń?
Sóılemge qandaı maǵyna beresiń?
Jón - josyǵyńdy túsindirshi,
Jazýda qandaı jerde kelesiń?
Lep belgisi: Men ylǵı aıǵaılaı bermeımin,
Qýana da, kúle de bilmeımin.
Keıde ókinip, renjisem de,
Kóbinese - aq kóterińki, kóńildi júrem.
Ár iske kóńil kúıin bildirip,
Tabysymyzǵa tańdanyp,
Shattana kúlem!
Sóılemderge kóterińki daýys berem,
Sondaı sóılemderdiń sońynda kelem.
Núken men Núkte
Núken: Eı, kishkentaı ǵana Núkte!
Seniń osy keregiń joq - aý túkke!
Kerek bolsań aıta qoıshy,
Syryńdy menen búkpe.
Núkte: Men sóılemniń sońynda turam,
Solynda emes, ońynda turam.
Sóılemderdiń jigin ajyratyp,
Kidiris belgisi ornynda turam.
Oqýlyqpen jumys
- jattyǵý
Óleńdi mánerlep oqyp, suraýly jáne lepti sóılemderdi tap
Úıge tapsyrma: «Tynys belgiler álemine saıahat». Ózderi qalaǵan tynys belgisine ertegi quraý.
- Jattyǵý ( aýyzsha )
Tańdanýdy, qýanýdy bildiretin lepti sóılemderdi taýyp aıt
- Jattyǵý
Úıdi qurylysshy salady ma? - Úıdi qurylysshy salady.
- Keriktiń moıny uzyn ba? - Keriktiń moıny uzyn.
- Dáriger aýrýdy emdeıdi me? - Dáriger aýrýdy emdeıdi.
Sergitý sáti
- jattyǵý
Sýretter boıynsha áńgime quraý
1 - sýret Kúni boıy dop oınap sharshaǵan Erkin sabaǵyna daıyndalmastan erte uıyqtap qaldy. Sabaqqa kıetin kıimderin ázirlemedi.
2 - sýret Erkin tańerteń kesh turdy. Ár kıimin ár jerden izdep, áreń tapty.
3 - sýret Erkin sabaqqa keshigip keldi. Ol bul qylyǵyna qatty uıaldy.
Sáıkestendirý testi
------------------------------ Qasqyrdyń tóli ne?
------------------------------ Mal jaıyldy.
Habarly sóılem ------- Júırik ozady
Suraýly sóılem ------- Mysyq qalaı dybystaıdy?
Lepti sóılem ----------- Órkeniń óssin, qaraǵym!
------------------------------ Taý alystan kórinedi.
Qorytyndy
Bilimdi bekitýge arnalǵan test suraqtary
1. Sóılem aıtylý maqsatyna qaraı neshege bólinedi?
A) 2 á) 3 b) 4
2. Suraýǵa jaýap bolyp keletin sóılemniń túri
A) suraýly á) habarly b) lepti
3. Lepti sóılem degenimiz ne?
A) bili jáne jaýap alý maqsatymen aıtylatyn sóılem
Á) adamnyń kóńil - kúıin, sezimin bildiretin sóılem
B) Birdeńeniń jaıyn habarlaý maqsatymen aıtylǵan sóılem
4. Núkte qaı sóılemniń tynys belgisi
A) lepti á) habarly b) suraýly
5. Óleń mazmunyna qaraı jumbaqtalyp turǵan qandaı tynys belgisi ekenin tap:
Qýaný, renjý, ókiný Urandy da aıtamyn
Maqsatym sony sezdirý Qarqyndap baryp qaıtamyn
A) núkte á) suraý b) lep
6. Suraýlyq maǵyna beretin sózdi belgile
A) kóterdi á) nege b) aıtpa
7. Suraýlyq maǵynada turǵan sózdi belgile
A) barma á) súrtpe b) bar ma
8. Suraýly maǵyna beretin sóz sóılem ishinde qalaı oqylady?
A) birqalypty á) báseń daýyspen b) kóterińki daýyspen
9. Lepti sóılem qandaı maǵyna bildiredi?
A) suraýlyq á) leptik maǵynany ( ótiný, buıyrý, qýaný, tilek, arman, seskendirý, uran)
B) bireý, birnárse týraly habarlaý
10. «Tur ornyńnan!» degen lepti sóılem qandaı mazmundy beredi?
A) qýaný á) buıyrý b) uran
11. Lepti sóılemde leptik maǵynany bildiretin sózder qalaı oqylady?
A) kóterińki daýyspen á) birqalypty b) báseń daýyspen
You Might Also Like
-
Sabaq taqyryby: «Nar ıdirgen osylaı týǵan» (prezentasıasymen)
