InfoHub Logo

Shyǵarmanyń sózi jaqsy bolý kerek degendi ekiniń biri aıtady. Al, qandaı sóz jaqsy ekenin jazýshy-dramatýrgtarymyzdyń birsypyrasy áli kúnge bilmeıdi. Ony bilmeıinshe jaqsy sóz jasaý qıyn. Sondyqtan, osy jónde biraz pikir alysý qajet.

İshtegi pikir syrtqa sóz arqyly shyǵady. Sóz qalaı shyǵarsa, solaı shyǵady. Ádemi oıdy orasholaq sóz buzsa, orasholaq oıdy sheber sóz túzep turady. Zady sóz ben pikir teń túsýi shart. Óıtkeni, sóz jetpeı qalsa, pikir tolyq kórinbeı qalady. Sóz asyp ketse, qazaq ony myljyń deıdi. Ne nárse bolsa, tilek mólsherinen assa, qadirsiz bolmaq.

Bul sharttyń buljymaı oryndalýyn ásirese teatr sahnasy tileıdi. Sahnada oryn shaǵyn, ýaqyt az. Úlken oqıǵany syptap, sózdi shyńdap almasa, syıǵyza almaıdy.

Osy aıtylǵandardy qaǵıda qylyp, dramatýrgtarymyzdyń sóz qabiletin baıqap kórelik.

«Eńlik — Kebek» pesasynda Muhtar Kebekke alpys bes ret sóz kezegin beredi. «Qozy Kórpesh» pesasynda Fabıt Qarabaıǵa jetpis bes ret beredi. «Mahabbat pen dostyqta» Áljappar Sáýlege 126 ret kezek beredi.

Sóz berýdiń ózinde úlken mán bar. Dramatýrg bul jónde jıylys basqarýshysy ysylǵan jaqsy predsedatel sıaqty, pesa adamdaryń orynsyz sóıletpeı, sóıletse reglament saqtap otyrý kerek. Áıtpese, kim ne aıtpaıdy.

Ǵabıtte, Muhtarda bul ysylǵandyq bar. Kebek eń uzaq sóılegende, bir-aq ret 12 jol sóz sóıleıdi. Sóıleýik Qarabaıǵa Ǵabıt bir-aq ret 12 jol sóıleýge ruqsat etedi. Ózge dıalogtar bir sóz, jarty jol, ári ketkende birer joldyń mańynda bitip otyrady. Al, Áljappardyń Sáýlesi — monolog emes, dıalogynda, bir orynda, onda da kóbinese telefonda turyp, 25 jol sóz sóıleıdi. Osy 25 joldyń eki-aq jolymen barlyq 25 joldyń pikirin berýge bolar edi. Ózgesi ysyrap bolǵan sózder. Bul jalań, Áljappardyń ǵana kemshiligi emes, qazaq pesalarynyń kópshiligine tán kemshilik. Onyń ishinde Muhtar men Ǵabıtke de keıde soǵyp ketip otyrady.

Qaısybir joldastar, pesadaǵy, jalpy kórkem ádebıettegi sóz shubalańdyǵyn «qazaq osylaı sóıleıdi» dep dáleldemek. Qate pikir. Qazaq maǵynasynan artyq kóp sóıleseń «myljyń», taýyp sóıleseń «sheshen» deıdi. «Az sózde kóp maǵyna» degendi tegin aıtpaǵan qazaq.

Dıalogtardy yqsham, ótkir, maǵynaly etip qurýda pesa adamdaryna sóz bergende qatty tártip qoldanýda orys dramatýrgtarynan úırenetinimiz áli kóp.

Bul aıtylǵandardyń bári sóz qoryn únemdep ustaýǵa jatady. Jazýshy – dramatýrg sonymen qosa ol sózdi ózi jasaıtyndyǵyn Gorkıı bylaı sıpattaıdy: «İsti sózge aınaldyrýdan, sózdi iske aınaldyrýdyń áldeqaıda qıyn ekenin jurttyń bári biledi.». Jumys isti istep otyrǵanda ádebıetshi – isti sózge, sózdi iske aınaldyrý degenderdiń ekeýin birdeı istep otyrady. Jazýshynyń negizgi is qylyp otyratyn materıaly – sóz.»

Bul árıne jazýshy tyńnan til jasaıdy degen uǵym bermeıdi. Tildi halyq jasaıdy. Jazýshy jasalǵan tilden sóz quraıdy. Mysaly Abaı «Adasqan kúshik sekildi ulyp eline qaıtqan oı» degende janynan jańa til qosqan joq. Júre jasaǵan tilden úlgili sóz qurady. Abaıdan buryn toǵysqan kóńildi adasqan kúshikke teńep eshkim aıtqan emes. Abaı óziniń aıtam degen pikirin osy sózben júrekke tap etkizip qoıyp berdi.

Tildiń uly mamandarynyń biri Gorkıı taǵy da til maǵynasynyń ótkir, taza bolýy úshin kúresý – mádenıet quraly úshin kúresý bolady. Osy qural neǵurlym ótkir bolyp, dál túzý baǵytqa túsken saıyn, soǵurlym ol joıdasyz kúshke aınalady deıdi.

Jasaratyny joq jańa sóz tulǵalaryn jasaýda jazýshylarymyzdyń kópshiligi sharq uryp izdenbeı keledi. Birkelki jazýshylar, ásirese aqyndar – osylardyń ishinde dramatýrg Shahmet te bar – kópirme sózge árkim bir ustap, ysqaıaq bop qalǵan sózge tym úıir. Syrty jyltyr, kóbikshe kóterilip, basyla qalatyn nári az sóz pesa qorek te, kerek te bola almaıdy. Halyqtyń qońyr tiliniń ishinen tamasha sóz tulǵalaryn jasaýǵa bolatyndyǵyn Abaı aıqyn kórsetti. Tipti osy kúshti Ǵabıt pen Muhtardyń ózinen de birsypyra jańalyqtar tabýǵa bolady.

«Almas qylysh júzine taban basqan qylyǵym bar.» («Eńlik – Kebek»), Basym shólde qalsa, aıaǵym jeter kólge. («Qozy Kórpesh – Baıan») Osy qońyr sózdermen qandaı kúshti pikir aıtylǵan. Ásirese, Ǵabıt sózderiniń pikirdi dál aıtatyndyǵyn, sonymen qosa sóz tigisiniń jatyqtyǵy basqadan ózgeshe turady.

Gorkıı aıtqandaı,jazýshy – dramatýrgtardyń negizgi materıaly sóz bola tursa da men oǵan qosa eki nárseni eskerter em.

Dramatýrgtarymyzdyń kópshiligi oqıǵany, adamdardy biryńǵaı sózben sıpattap, oıyn sahnaǵa syıǵyza almaı álek. Obrazdy, oqıǵany qaısybir retterde az sózben, tipti sózsiz de jasaýǵa bolatyndyǵyn ańǵarmaımyz. Mysaly: «Aqan seri — Aqtoqty» pesasyndaǵy Mylqaýdyń obrazy kimnen kem. Nemese, Muhtardyń keıbir pesalarynda basynan aıaǵyna deıin aýyz tola bir sóılemeı, bir sózdiń ezin anda-sanda qaıtalap otyratyn tıpter qandaı qyzyq.

Endi bir elemeı kele jatqanymyz sahna úshin taptyrmaıtyn, poezıadaǵy asyl qasıet.

Plehanov bir sózinde Lev Tolstoıǵa qarsy keledi: «Sóz adamdarǵa pikir aıtý úshin ǵana qyzmet etpeıdi, sol sıaqty olardyń sezimin bildirýge de qyzmet etedi» deıdi.

Biz Plehanovtyń osy pikirin qoldaımyz. Óıtkeni, poezıa oıdan góri sezimge qonymdy. Olaı bolsa, sahnada, tar jerde poezıanyń osy qasıetin reti kelgende paıdalanýǵa ábden bolady. Árıne, bul pesany óleńmen jaz degen sóz emes. Óleńsiz-aq keıde qarapaıym sózben sezim arqyly kóp nárseni bildirýge bolady, akter arqyly tolyqtyrýǵa bolady. Mysaly: «Qarabaı áýeli ózine sense, ózinen góri saǵan senedi, bilesiń ǵoı?» — degende ar jaǵyn aıtpaı-aq Qarabaıdyń ishi aqtarylyp qaldy. Ony sezim aqtaryp jatyr. Avtor bul jerde sezim kúshin sheber paıdalanǵandyqtan qanshama sóz únemdedi. Eger, aqylǵa syıǵyzyp dáleldep jatsa, talaı better jazýǵa bolar edi.

Bizde endi bir baıqalmaı bara jatqan jaǵdaı bar. Ádebıet klasıkterinen úırený degendi tym birjaqty uǵynyp júrmiz. Dramatýrgıada úlgini kóbinese batystan alyp keldik. Batysqa eliktep, onda da jaqsysyna emes, jamanyna eliktep, keıde sosıalısik realızmnen shyǵyp ketken pesalar da boldy. Ábdilda men Roshaldiń «Jomarttyń kilemi», Shahmettiń «Aldar Kósesi» týraly birqatar pikir aıtýǵa, daýlasýǵa bolar edi. Meniń bul pikirlerim jańa taqyryptaǵy pesalar týraly bolǵandyqtan aıtylmaı qalyp barady. Onyń ber jaǵynda, Ábdilda «Kóterilgen kúmbezin», Shahmet «Amankeldisin» kórsetip, daýlaspaımyn dep turǵan sıaqty. Túptep kelgende, másele, betti batysqa, shyǵysqa burýda da emes, qaıda bursań da adam balasy jasaǵan jaqsy ónegeniń birinen de jırenbeı, keregińe jarata bilýde. Osy turǵydan qaraǵanda orys klasıkterinen alǵan ónege bizdiń pesalarymyzdan kórinbeıdi. Poezıada, prozada Pýshkın, Lermontov, Gorkıılerdi kezdestirip otyramyz. Al, dramatýrgıada Gogol, Ostrovskıı, Gorkıı áli joq. Bizdiń dramatýrgtarymyz, teatrymyz bolyp, osy joqty jasar mezgil jetti. Jasaý úshin eń aldymen solardyń pesasy sahnada jıi qoıylý kerek, kóbirek aýdarylyp, baspaǵa basylyp halyqqa taraý kerek.

Bizdiń keń qoltyq babalarymyz aǵylshyn, nemis, fransýz, ıtalándardy kóre almaı ketse, orystyń doda saqal mujyqtarymen aýyl úıi qonyp ótti. Bizdiń búgingi jumysshy, kolhozshylarymyz orystyń jumysshy, kolhozshylarymen tize qosyp, jańa dúnıeni birge jasap jatyr. Bizdiń oqymystylarymyz bilimdi orystan aldy, orys arqyly búkil dúnıe mádenıetine qol salyp otyr. Bul faktilermen dmatýrgıanyń eseptespeske hali joq. Dramatýrgıada orys mádenıeti sózsiz óz ornyn alý kerek.

Sózdiń bári jazýshy-dramatýrgtarǵa arnaldy. Olardyń eńbeginiń quıylar jeri teatr. Teatr pesalardyń tezi. Tezi ǵana emes, pesalarǵa jan bitirýshi. Jan bitirýshi ǵana emes, uıymdastyrýshy, baǵyt berýshi. Bizdiń teatrlarymyz, olardyń qojasy kórkemóner isteri jónindegi basqarmasy osy ardaqty mindetin qalaı atqaryp keldi? Eger jaqsy atqardy desek, sol jańalyǵy daıyn pesaǵa ıe bolýda ǵana. Eger jaman atqardy desek, sol daıynǵa da ıe bola almaýynda. Qaıtkende de teatrlarymyzdyń eńbegi daıyndy qabyldaýdan ári kete alǵan joq. Teatrlar qalǵyp bara jatsa, avtorlar búıirge túrtkilep oıatyp otyrdy. Teatrdyń esinde joǵyn avtorlar esine salyp otyrdy. Bul óte jaqsy qylyq. Biraq teatrdyń óz beti, óz oıy bolmaýy basshylyq dárejesinde turmaýy óte jaman qylyq.

Men taqyryp, obraz, til jaıyndaǵy kemshilikterge kóbirek toqtadym. Durysynda soǵan avtordan góri teatr kinály. Teatr búgingi kúnniń bıik turǵysynda turǵan bolsa, ondaı kemshilikterge jol bermegen bolar edi. Qazaqstan Kompartıasy Ortalyq Komıtetiniń 1945 jylǵy qaýlysynda teatrdyń tvorchestvolyq belgili baǵyty joq degendi tipti taýyp aıtqan. Sol tvorchestvolyq bet, baǵyty bolmasa teatr tolqyn ústindegi bos qaıyq tárizdi tolqynnyń, áýenimen kete bermek.

Pesany kóptiń kezine kórsetýshi akterler. Birsypyra akterler ishimen emes, syrtymen oınap júr. Syrtynyń ózinde sólekettikter tolyp jatyr. Qozǵalys, qubylystaryna, ishtegi ózgeristi syrtqa shyǵaryp berýlerine qaraǵanda Osy orys rólin oınap tur ma, qazaq rólin oınap tur ma? — dep qalasyń. Anyqtap qarasań ekeýin de ońdyryp turǵan joq. Óıtkeni ol oınaǵan rólin kámil uǵynbaı, shala túsinip, áldekimdi qur eliktep tur. Qalybek Qýanyshbaev qazaq bolyp ta, orys, aǵylshyn, tipti mylqaý bolyp ta oınady. Sonda sol obrazdardyń ózgesheligin kóre otyryp, murnyń qazaq ıisin de sezip turady.

Bizdiń akterlerdiń oıynynda elikteý kóp, tvorchestvolyq meńgerý az. Mádenıetti basqadan izdeý kóp, óz mádenıetin boıǵa sińirý az. Mádenıetti boıǵa darytý, úılestirý, qabystyrý degendi kóbi áli túsinbeı keledi. Osy jolda Qalybekten birsypyra ónege alýǵa bolar edi.

Jaqsy akter jaman sózge jan bitiredi, jaman akter jaqsy sózdiń janyn alady. Bir monologtyń, dıalogtyń ózin túrli áýende, túrli kúıde berýge bolady. Akterdiń berisine qaraı teatr kórýshi kópshilikte oı qalady, sezim qalady. Bizdiń akterlerimizdiń kópshiligi osy ózgeshe qasıetin bere almaýy bylaı tursyn, sóz arasynda keri útir men noqattyń nege turǵanyn da aıyra almaı keledi.

Jalpy sózdiń túıini — bireýdi maqtap, bireýdi qaralaý emes, zamanamyzdy, zamanamyzdyń adamdaryn kórseterlik, adam keýdesin sosıalısik sana nurymen toltyrarlyq jaqsy pesalar berý.

Aldymyzda jaqsy pesalarǵa, senarılerge jarıalanǵan úlken konkýrstar tur. Bul konkýrs — báıgeler jalpy jazýshylar uıymyna, sonyń ishinde ásirese dramatýrgtarǵa tarıhymyzdyń bir bıik órinde kezdesip, qabiletimizdi synaǵaly tur. Halyq tileginen týǵan osy konkýrstarǵa baılanysty aldaǵy mindetti aıqyn kóre túseıik.

Akademıalyq, oblystyq teatrlarda qoıylatyn, ıdeıasy, kórkemdigi talap-tilek dárejesine jetken úlken pesalar berýimiz kerek.

Kolhoz, sovhoz teatrlary úshin, jeke konsert brıgadalary úshin shaǵyn pesalar, skechter, dıalog, monologtardan quralǵan taǵy sol sıaqty tolyp jatqan estradalyq repertýarlar kerek. Pesanyń usaq túrleri kórine túsip, joǵalyp barady. Joǵaltpaı órshitýimiz kerek. Jas qaýymǵa — balalarǵa arnap biz áli kúnge sheıin repertýar bere alǵamyz joq. Balalar teatryn qamtamasyz etý bizdiń moınymyzdaǵy keshirilmeıtin borysh.

Jańa taqyrypqa senarı, operaǵa lıbretto jazyp baıqasaq ta, bul janrlar bizge áli boı bermeı keledi. Qalaı da ony boı jazdyrmaı baýraýǵa mindettimiz. Árıne bul maqsattyń bári osy konkýrstar ústinde oryndala qalady deý qıyn. Biraq osy úlken báıge ústinde alǵa qaraı myqtap bir yrǵýǵa sert etelik!

1946

---