InfoHub Logo

Taqyryby: Sóz dáldigi Sózdegi logıkalyq dáldik jáne sóz
Sıntaksıs
Maqsaty: Bilimdilik: Oqýshylarǵa Sóz dáldigi, Sózdegi logıkalyq dáldik taqyrybyn ashyp túsindirý, alǵan bilimderin nyǵaıtý, keńeıtý. Sıntaksıs jóninde bilgendirin
naqtylap, bekitý.
Tárbıelik: Mátinder arqyly tabıǵatty aıalaý, qorǵaý sezimderine baýlý. Baýyrmalshyldyqqa erjúrektikke, namysqoılyqqa, erkindikke tárbıeleý.
Damytýshylyq: Mátinder men tapsyrmalarǵa oraı túsindirý,, tabıǵatty aıalaý, qorǵaý, ózbetinshe erejeler shyǵarý, oılaý, izdený, este saqtaý, óz betinshe
shyǵarmashyl jumys isteý qabiletterin damytý. Mádenıetti sóıleýge tóseldirý.
Negizgi ádister: oı qozǵaý, probl. jaǵ, suraq - jaýap, oı – tolǵaý, taldaý, izdendirý, toptastyrý, shyǵ. j.
Kórnekilikter:«Sıntaksıs»,«Fonetıka», «Morfologıa», «Leksıka» blokty kestesi, testikter.
Sabaq túri: bilimdi meńgertý sabaq tıpi: saıys sabaq / izdenis sabaq formasy: top, jeke, jup
Pánaralyq baılanys: sýret, matematıka, tarıh, ádep, ádebıet
Sabaq barysy:

İ Uıymdastyrý kezeńi: - Sálemetsińder me! – Iá, balalar, bárimiz túgelmiz be?
- Sabaqqa daıynbyz ba? – Sabaqqa oıymyzdy jınaqtaıyq! – Abaıdyń myna óleńin tyńdaıyq!
Óleń – sózdiń patshasy, sóz sarasy,...
Qıynnan qıystyrar er danasy.
Tilge jeńil, júrekke jyly tıip,
Tep – tegis jumyr kelsin aınalasy.
Bóten sózben bylǵansa sóz arasy,
Ol – aqynnyń bilimsiz beısharasy.
Óleńge árkimniń – aq bar talasy,
Sonda da solardyń bar tańdamasy
İshi – altyn, syrty – kúmis sóz jaqsysy,
Qazaqtyń kelistirer qaı balasy?!

İİ Úı tapsyrmasyn tekserý: Til bilimi salalaryn túgel zerdeleý.
İİİ Jańa sabaq: Sóz dáldigi
Sózdegi logıkalyq dáldik jáne sóz
Sıntaksıs
İ a. Qyzyǵýshylyqty oıatý: «Mıǵa shabýyl»
Sabaq epıgrafy: «Qazaq tilinen asyl, qazaq tilinen baı til joq. Eger qazaq tilin bilseń, din de osynda, ǵylym – bilim de osynda, áýlıelik te osynda» (Máshhúr Júsip)
- Sóz sapasy degen ne?/ Sóz durystyǵy degenimiz – sózdi gramatıkalyq tulǵalardy, sóz tirkesteri men sóılemdi tildegi maǵynasyna, aıtatyn oıyna saı qoldaný.
/Ahmet B. sóz unamdy, óńdi bolýy úshin talǵaýdyń basty sharty: «Sóz durystyǵy, til tazalyǵy, til (luǵat) anyqtyǵy, til dáldigi men til kórnektiligi» dep kórsetken./
Adamdarmen qarym – qatynas mádenıetindegi SÓZ BAILYǴY, SÓZ DURYSTYǴY, SÓZ TAZALYǴY, SÓZ ÁDEBİ degen qajettilikter – órge basar múmkindik baspaldaqtary.
Sóz baılyǵy – sóz sulýlyǵy. Qazaq tilindegi sózdiń sanyn dál aıtý qıyn. Sózdikterdegi sóz sany tolyq qamtylǵan dep kesip aıtýǵa tipten bolmaıdy. Qazaq tili – túpsiz tereń muhıt.
İİ á. Sóz dáldigi – sapaǵa qoıylar talaptyń biri – sózdi tildegi maǵynasyna qaraı laıyq qoldaný. Iaǵnı sózdiń qoldaný shyrqyn buzbaý. m/y: Jigit jýsan ıisine eliktep, mas bolǵanyn sezedi.
Eliktep emes – elitip bolý kerek