InfoHub Logo

Aıtys týraly sońǵy jyldary ǵana bile bastadyq. Ýaqytty da, ózimizdi de tópelep jatyrmyz. Kóp aıtaıyq, az aıtaıyq, áıteýir halqymyzdyń qanyna sińgen qasıetti sylyp tastaýǵa talpynǵandardyń yǵyna jyǵylyp óskenimiz ras. Óz basym bala kúnimde aıtys aqyndaryn kórgen emespin. Bizdiń balalyǵymyz soǵys jyldarynda, odan keıingi qıyn-qystaý kezeńde ótti. Biraq meni aqyn etken ákem men sheshemniń qanymen, sútimen kelgen qasıet bolar, al odan keıin aqyn Sara men Birjan saldyń aıtysy edi. Anama, aýyl adamdaryna keshkilik batyrlar jyrymen qosa sol aıtysty daýystap berýshi edim...

Keıingi jyldary aıtys aqyndarynyń sóz saıysynda qyzdar kóptep kórine bastady.

Meniń eń alǵashqy tánti etken shymkenttik Áselhan bolatyn. Kórkem obraz, shegedeı uıqas pen yrǵaq, asyǵyp-aptyqpaı, sasqalaqtamaı keń tynyspen, oınaqy ázilimen jigitterdi japyryp, qalyń tyńdaýshysyn rızalaǵan Áselhan — aıtysker aqyn qyzdardyń kósh bastaýshysy bolyp qaldy. Ózi de Qyz Jibektiń jeńgesindeı bedendi Áselhan sahnada tipti arýaqtanyp, ishki nur keskin-kelbetinde sáýle bop oınap, tipti ajarlanyp ketedi. Bul — ónerdiń sáýlesi, óleńniń qudireti.

Áselhan — óz ónerin, halqynyń aıtys ónerin, keıingi jastarǵa úıretýdi Qazaqstanda alǵashqy bolyp murat tutqan ustaz. Bul — kez-kelgenniń qolynan kele bermeıtin, keıbireýdiń qolynan kelse de, kóńili jibermeıtin keńdik. Óz aýdanynda Áselhannyń aıtys mektebin ashýy óte quptarlyq jaı.

Árıne, ónerde qolyna qalam berip nemese dombyra ustatyp, tabıǵatynda sáýle joq adamdy aqyn nemese kompozıtor jasaý múmkin emes. Mundaı sáýleni jaratylys qana beredi. Sol jaratylys bergen sáýleniń úlken alaýǵa aınalýy úshin aldynda teńizdegi maıaktaı alystan bolsa da jarqyraǵan bir úlgiler bolýy qajet-aq. Ónerdegi ústazdyq degen sol. Men úshin Sara apamyz sondaı shamshyraq bolǵan edi. Meniń rýhanı ustazym — Sara.

Áselhan da sol Sara apamyz sekildi aıtysker qyzdardyń qaýlap ósýine áser etken qubylys boldy.

Keremet talantty aıtysker qyzdardyń Shymkent topyraǵynda kóptep kórinýi jáne shetterinen «sen tur, men ataıyn» deıtin, aqpa-tókpe jyr darıasynyń dúldúlderi bolyp kelýi tekten-tek emes.

Aıtys — qazaq halqynyń ǵajaıyp óneri. Taban astynda sýyryp salyp, sózden sulý órnek órý, jáı uıqastyryp áńgime aıtý emes, qarsylastyń oqtaı boraǵan sóz-sadaǵynan qorǵaný — oı men júıkeniń asa bıik qysymdaǵy qyzmeti.

Óz qudiretine senbeı turyp, sóz saıysyna shyǵý — qaterli jáı. Biz, jazba aqyndar, ońasha oı túıemiz, oıymyz deńgeıine jetpeı jatsa, jóndep, qyrnap, árlep otyramyz. Al dúıim halyqtyń aldynda qardaı boraǵan «oqtyń» astynda otyryp, miz baqpaı, sóz kúresinde arpalysý — ónerdiń qudiretti túri.

Men aıtys óneri qaıta órleý alǵannan beri aıtys ústinde terlep-tepship, aýzyna ne kelse, sony aıtyp qysylǵan, qyzaraqtaǵan qyz aqyndy kezdestirgen emespin. Qyzdardyń qarsylas jigitterden ylǵı basym túsip otyratyny olardyń qaı-qaısysy bolmasyn ózine-ózi senbeı turyp aıtysqa shyqpaıtynyn, eki sózdiń basyn qurdaı alady ekenmin dep sóz kúresine bel býmaıtynyn kórsetedi.

Aıtys óneriniń tuıǵyny Taýshan apaıymyz — aqpa-tókpe jyr álemin óz álemimen, óz órnegimen qubyltqan aqyn. Nazy da, ázili de jarasatyn bórikti qarsylasymen shyqqan kezde, Taýshan apaı tomaǵasyn sypyrǵan qarshyǵadaı quıylady-aý deısiń.

Aıtystyń naǵyz halyq óneri ekenin osy Taýshan apaıdyń tabıǵatynan kórýge bolady. Aıtysqa shyǵyp júrgen biraz aqyndar — óleńdi jazyp bastaǵandar. Óıtkeni sýyryp salma sóz óneri halqymyzǵa tipti jat bolyp ketken edi. Osynyń saldarynan alǵash aıtysqa túskender arasynda óleńdi úıde asyqpaı, jazyp alyp, halyq aldynda sýdyratyp aıtyp beretinder de kezdesip júrdi. Tilińniń múkiligin jasyramyn deseń de, áý dep aýzyńdy ashýyń muń eken — saqaýlyq qurǵyr kórinip qalady. Sóz saıysynda da solaı. Kimniń sýyryp salyp, sóz ben oıdy qaqpaqyldaı qaǵyp otyrǵany, kimniń úıde qurastyrǵan joldaryn jattap alyp soǵyp otyrǵany tyńdaýshyǵa birden seziledi.

Al Taýshan apaı bolsa, qudaı bergen qudiretke syıynyp shyǵady. Men óz basym aıtys aqynynyń tabıǵatyndaǵy qupıalardy bile bermeımin. Biraq oı men sezim qudiretimen qosa jaratylystyń biz qolymyzǵa ustap, kózimizben kóre bermeıtin kıeli bir kúshi áser etedi dep oılaımyn. Ol bolmaǵan jerde, óner joq...

Qyzdar ne degen keremet deseńizshi! Júıkeni temir men tas qashaǵan myna zamanda náziktik pen aqyl parasattyń, janashyrlyqtyń, shynaıy jaqsy kórýdiń juqynalary qalsa, tek qyzdarda qaldy. Qudaıdan qorqý degen aran men nápsini qunyǵýdy tizgindep, jan tazalyǵyn saqtaýǵa bastaıtyn qasıet te qyzdarda kóbirek.

Ótkir sóz, ádemi de ásem kórkimen tapqyr oılarymen tyńdaýshysyn súısindirgen alǵashqy qyz-kelinshekter arasynda oraldyq Sholpannyń orny erekshe. Til men ádet-ǵuryp, án men kúı, óleń men jyr sekildi halqymyzdyń bári máńgúrt bolyp ketti dep júrgende, Sholpan sińlimiz jarq etip sózsaıysqa shyǵyp, ánimen de árimen de eńsamizdi bir kóterip tastap edi.

Asyly, qazirgi dúnıede, eshkimdi eshteńemen tańqaldyrmas, tańdandyrmas dúnıede, tek qyzdar ǵana eldi súısindire eleń etkizip júrgen sekildi. Oryssha oılap, oryssha oqyǵan, orys qurbylarynyń arasynda ósken Ásıanyń, uzaqqa shabar jaraý júırikteı aıtystaǵy aıaq alysy bireýdi súısindirip, bireýdi kúrsindirip tastaǵany da qubylystaı kóringen. Ómirdiń qýanyshy men shattyǵy azdaý, beıneti kópteý bolǵasyn ba, birsypyra el sahnadaǵy óner ıesinen, aıtysker aqyn ataýlynyń bárinen jaıdary da jarqyn júz, jarqyldaǵan qylyq kórgisi keledi.

Jer júzinde qansha adam balasy bolǵanmen, olardyń murny men aýzy, kózi men qulaǵy bir-birin qaıtalamaıtyny sekildi, árqaısysynyń minez-qúlqy da erekshe bolatyny belgili.

Aıtysker aqyndardy «júzi salqyn, kúlimsiremeıdi» demeı, ónerimen baǵalaǵan durys.

Áselhan, Sholpan, Ásıalardan keıin shyqqan aıtysker qyzdarymyz qandaı!

Aqmaral İleýbaeva, shymkenttik stýdent, ótken jyly jyly stýdentterdiń respýblıkalyq aıtysynda Bas júldeni ıemdengen edi. Oza shaýyp báıge alǵan Aqmaral qyzymyzdyń boıynda qatqyldyq, keıde kesip aıtamyn dep týralyqtan góri tákabbarlyqqa jaqyndaý, jas boıjetkenge jarasa bermeıtin sózder qoldaný sekildi shyn óner ıesine halyqtyń yqylasyn muqaltýy múmkin qylyqtar eptep baıqalatyndaı. Bul, árıne — Aqmaraldyń aqyndyq qýatyn jýasytqan emes. Meniki — bolǵannyń ústine bola tússin degen nıet.

Marjan Esjanova da — tyńdaýshysyn erekshe súısindirip júrgen aqyn. Kesek oı, aǵyl-tegil obraz, kórkem sóz qudiretteri tutasyp kelip Marjannyń aýzynan shyqqanda, áı, qarsylastyń kóbin eri batqan attaı qaıqandatady-aý!..

Maǵan taǵdyrymen de, ónerimen de erekshe áser etetin aıtysker aqyn — qyzylordalyq Bıbıgúl Jappasbaeva. Ónerimen jan dertin emdep, úlken saıystarǵa birde qoly jetse, birde qoly jetpeı júrgen Bıbigúl — qudiretti óner ıeleriniń biri.

Al, qazaq áıeliniń danalyǵy, nazy men ázili, ur da jyq minezben emes, parasatpen, baıyppen uly ónerge ushtasyp jatqan talant ıesi Lena Ábdihalyqovanyń tulǵasy tipti erekshe.

Ónerdiń kıesi áıel zatyna qonsa, el-jurtyna jaqsy, biraq óner ıesi úshin úlken júk. Ol júktiń salmaǵyn kez-kelgen er kótere almaýy múmkin.

Aqyn apa-sińlilerimizdiń qazaqtyń sóz saıysy dýmanynda Jeńis oramaldary jelbireı beretinine óz basym senemin!

1991.

---