Sózmergen tanymdyq oıyny
«Sózmergen» tanymdyq oıyny
Maqsaty: Oqýshylardyń shyǵarmashylyq qabiletin, oılaý, este saqtaý, sóıleý qabiletterin damytý. Óz ana tilin bilip, ózge tilderdi qurmetteýge shaqyrý. Oqýshylardy adamgershilikke, ana tilin súıýge, bilimderin kórsete bilýge tárbıeleý.
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta
Oıyn barysy:
Muǵalimniń sózi: – Qymbatty ustazdar men oqýshylar! «Tilder kúnine» arnalǵan 6-8 «A» synyptary arasynda ótkeli otyrǵan «Sózmergen» tanymdyq oıynyna qosh keldińizder!
«Sózmergen» saıysy bastalady,
Bilgirlerdi jurtshylyq qarsy alady.
Kóshbasshysy tilderdiń – qazaq tili,
Taǵy basqa tildermen dostasaıyq! – deı otyryp, ortaǵa saıyskerlerimizdi shaqyraıyq.
6 «A» synyp oqýshysy
7 «A» synyp oqýshysy
8 «A» synyp oqýshysy
Muǵalimniń sózi: --- saıyskerlerimizdiń bilimin, zerektikterin baıqap, baǵalaıtyn ádilqazylar alqasymen tanys bolyńyzdar.
Oqý isiniń meńgerýshisi – Azamat Musauly
Tárbıe isiniń meńgerýshisi – Mılana Shabaıqyzy
Aǵylshyn tili páni muǵalimi – Saıa Nýrıddınqyzy
Qazaq tili men ádebıeti páni muǵalimi – Lázzat Esenqyzy
Búgingi «Sózmergen» tanymdyq oıyny 5 bólimnen turady, olar:
1. «Zymyran suraqtar»
2. Tapqyr bolsań, taýyp kór
3. Oıly bolsań, ozyp kór
4. Kim júırik?
5. Sóz oıla, tez oıla
Oıynymyzdyń birinshi bólimi - «Zymyran suraqtar». Bul bólimde qazaq tili men ádebıeti páninen jáne logıkalyq suraqtar berilgen. Osy suraqtarǵa tez, ári shapshań jaýap berý kerek. Barlyǵy -15 suraq
1. Sóıleý tilinde dybystaý músheleri arqyly aıtylyp, estiletin tildik qubylysty ne dep ataımyz? (dybys)
2. Qazaq tili qaı tilder tobyna jatady? (túrki)
3. Qazaq dástúri boıynsha týra aıtýǵa tyıym salynǵandyqtan, burmalap atalǵan sózderdi ne deımiz ? (tabý)
4. Eń tátti, eń ashshy ne? (til)
5. Jýan jáne jińishke sózderge jalǵana beretin qaı jurnaq? (hana)
6. “Ádebıet” sózi qaı tilden engen? (arab)
7. Quranda neshe súre bar? (114)
8. Qaı shyǵarmadan, kim? “Biraq amal neshik, sen qyzylshaqa bolyp, jórgekte jatqanda sondaǵy aqymaqtyǵyńdy paıdalanyp, áke-shesheń nemese shildehanaǵa kelip, dýyldap otyrǵan basqa bireý solaı atap jibergen. ” («Meniń atym Qoja», Qoja)
9. Shoqan Ýálıhanovtyń shyn aty kim? (Muhamedqanafıa)
10. Otyrarǵa opasyzdyq jasaǵan kim? (Qarashoqy)
1. “Selt etkizer ” degenimiz ne? (Naýryz meıramynda jastardyń bir-birine syılaıtyn tosyn syılary)
2. Bal da, ý da tamatyn ne? (til)
3. “Shalǵa” qaraǵanda “balada” ne kóp? (býyn, árip)
4. Kim qartaımaıdy? (anasy bar adamdar)
5. Kimniń aıaǵyna sý juqpas? (Sýaıaqqa)
Ekinshi bólim – «Tapqyr bolsań, taýyp kór »
Úshinshi bólim – «Oıly bolsań, ozyp kór »
Sharty: Kúndelikti ómirde qoldanylyp júrgen tyıym sózderdi aıtý
Tórtinshi bólim – «Kim júırik? »
Sharty: Jumbaqtyń jaýabyn taýyp, orys jáne aǵylshyn tilderine aýdarý qajet.
1. Kózge kórinbeıdi, jutsań bilinbeıdi. (Aýa – vozdýh)
2. Bir úıge kózsiz bop kiresiń,
Bul úıden kóregen bop shyǵasyń (mektep – shkola - )
3. Kóterilip teńizden
Aspanǵa bıik baramyn.
Bıiktep qaıta túskende
Óńi kirer dalanyń (Jańbyr – dojd - )
4. Kók kóılekti jeńeshem kólbeń-kólbeń etedi, Jer túbine jetedi. (tútin-dym- )
5. Bir zat bar dúnıede qushaǵy keń,
Ushqan qus, júgirgen ań bárine teń.
Adamzat, jan-janýar arasynda
Máńgilik ósip-ónip ómir súrgen.
(jer-zemlá- )
6. Baldan tátti ne?
(til-ázyk - )
7. Bir arba kelinshek,
Árbir kelinshektiń basynda bir-bir túıinshek
(sirińke – spıchkı - )
Besinshi bólim – «Sóz oıla, tez oıla»
Sharty: Uıashyqtardy tańdap, shyqqan sózderden maqal-mátel qurańdar.
1 uıashyq «bilim»
2 uıashyq «kitap»
3 uıashyq «sóz»
4 uıashyq «jer, el»
5 uıashyq «dos»
6 uıashyq «tosyn syı», ıaǵnı saıyskerge 10 upaı syıǵa tartylady.
Muǵalimniń sózi:
Kóp ultty Qazaqstanda
Júzden asta tilder bar.
Mártebeli, mańyzdy
Qazaq tilin tanyp al!
Ana tiliń – aryń bul,
Uıatyń bop tur bette.
Ózge tildiń bárin bil,
Óz tilińdi qurmette! – deı kele búgingi «Sózmergen» tanymdyq oıynyn jabyq dep jarıalaımyz. Kelesi kezdeskenshe!
Oıyn sońynda jeńimpaz anyqtalyp, «Sózmergen» ataǵy berilip marapattalady.
Maqsaty: Oqýshylardyń shyǵarmashylyq qabiletin, oılaý, este saqtaý, sóıleý qabiletterin damytý. Óz ana tilin bilip, ózge tilderdi qurmetteýge shaqyrý. Oqýshylardy adamgershilikke, ana tilin súıýge, bilimderin kórsete bilýge tárbıeleý.
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta
Oıyn barysy:
Muǵalimniń sózi: – Qymbatty ustazdar men oqýshylar! «Tilder kúnine» arnalǵan 6-8 «A» synyptary arasynda ótkeli otyrǵan «Sózmergen» tanymdyq oıynyna qosh keldińizder!
«Sózmergen» saıysy bastalady,
Bilgirlerdi jurtshylyq qarsy alady.
Kóshbasshysy tilderdiń – qazaq tili,
Taǵy basqa tildermen dostasaıyq! – deı otyryp, ortaǵa saıyskerlerimizdi shaqyraıyq.
6 «A» synyp oqýshysy
7 «A» synyp oqýshysy
8 «A» synyp oqýshysy
Muǵalimniń sózi: --- saıyskerlerimizdiń bilimin, zerektikterin baıqap, baǵalaıtyn ádilqazylar alqasymen tanys bolyńyzdar.
Oqý isiniń meńgerýshisi – Azamat Musauly
Tárbıe isiniń meńgerýshisi – Mılana Shabaıqyzy
Aǵylshyn tili páni muǵalimi – Saıa Nýrıddınqyzy
Qazaq tili men ádebıeti páni muǵalimi – Lázzat Esenqyzy
Búgingi «Sózmergen» tanymdyq oıyny 5 bólimnen turady, olar:
1. «Zymyran suraqtar»
2. Tapqyr bolsań, taýyp kór
3. Oıly bolsań, ozyp kór
4. Kim júırik?
5. Sóz oıla, tez oıla
Oıynymyzdyń birinshi bólimi - «Zymyran suraqtar». Bul bólimde qazaq tili men ádebıeti páninen jáne logıkalyq suraqtar berilgen. Osy suraqtarǵa tez, ári shapshań jaýap berý kerek. Barlyǵy -15 suraq
1. Sóıleý tilinde dybystaý músheleri arqyly aıtylyp, estiletin tildik qubylysty ne dep ataımyz? (dybys)
2. Qazaq tili qaı tilder tobyna jatady? (túrki)
3. Qazaq dástúri boıynsha týra aıtýǵa tyıym salynǵandyqtan, burmalap atalǵan sózderdi ne deımiz ? (tabý)
4. Eń tátti, eń ashshy ne? (til)
5. Jýan jáne jińishke sózderge jalǵana beretin qaı jurnaq? (hana)
6. “Ádebıet” sózi qaı tilden engen? (arab)
7. Quranda neshe súre bar? (114)
8. Qaı shyǵarmadan, kim? “Biraq amal neshik, sen qyzylshaqa bolyp, jórgekte jatqanda sondaǵy aqymaqtyǵyńdy paıdalanyp, áke-shesheń nemese shildehanaǵa kelip, dýyldap otyrǵan basqa bireý solaı atap jibergen. ” («Meniń atym Qoja», Qoja)
9. Shoqan Ýálıhanovtyń shyn aty kim? (Muhamedqanafıa)
10. Otyrarǵa opasyzdyq jasaǵan kim? (Qarashoqy)
1. “Selt etkizer ” degenimiz ne? (Naýryz meıramynda jastardyń bir-birine syılaıtyn tosyn syılary)
2. Bal da, ý da tamatyn ne? (til)
3. “Shalǵa” qaraǵanda “balada” ne kóp? (býyn, árip)
4. Kim qartaımaıdy? (anasy bar adamdar)
5. Kimniń aıaǵyna sý juqpas? (Sýaıaqqa)
Ekinshi bólim – «Tapqyr bolsań, taýyp kór »
Úshinshi bólim – «Oıly bolsań, ozyp kór »
Sharty: Kúndelikti ómirde qoldanylyp júrgen tyıym sózderdi aıtý
Tórtinshi bólim – «Kim júırik? »
Sharty: Jumbaqtyń jaýabyn taýyp, orys jáne aǵylshyn tilderine aýdarý qajet.
1. Kózge kórinbeıdi, jutsań bilinbeıdi. (Aýa – vozdýh)
2. Bir úıge kózsiz bop kiresiń,
Bul úıden kóregen bop shyǵasyń (mektep – shkola - )
3. Kóterilip teńizden
Aspanǵa bıik baramyn.
Bıiktep qaıta túskende
Óńi kirer dalanyń (Jańbyr – dojd - )
4. Kók kóılekti jeńeshem kólbeń-kólbeń etedi, Jer túbine jetedi. (tútin-dym- )
5. Bir zat bar dúnıede qushaǵy keń,
Ushqan qus, júgirgen ań bárine teń.
Adamzat, jan-janýar arasynda
Máńgilik ósip-ónip ómir súrgen.
(jer-zemlá- )
6. Baldan tátti ne?
(til-ázyk - )
7. Bir arba kelinshek,
Árbir kelinshektiń basynda bir-bir túıinshek
(sirińke – spıchkı - )
Besinshi bólim – «Sóz oıla, tez oıla»
Sharty: Uıashyqtardy tańdap, shyqqan sózderden maqal-mátel qurańdar.
1 uıashyq «bilim»
2 uıashyq «kitap»
3 uıashyq «sóz»
4 uıashyq «jer, el»
5 uıashyq «dos»
6 uıashyq «tosyn syı», ıaǵnı saıyskerge 10 upaı syıǵa tartylady.
Muǵalimniń sózi:
Kóp ultty Qazaqstanda
Júzden asta tilder bar.
Mártebeli, mańyzdy
Qazaq tilin tanyp al!
Ana tiliń – aryń bul,
Uıatyń bop tur bette.
Ózge tildiń bárin bil,
Óz tilińdi qurmette! – deı kele búgingi «Sózmergen» tanymdyq oıynyn jabyq dep jarıalaımyz. Kelesi kezdeskenshe!
Oıyn sońynda jeńimpaz anyqtalyp, «Sózmergen» ataǵy berilip marapattalady.
You Might Also Like
