InfoHub Logo

Súdigerde ızen men mıa yzyńdaıdy.

Eger mıa ý bolmaı, jeýge jarasa, biz ashyqpas edik. Kúrdek bas mıa jasymyqtan úlken top-tolyq dánin kótere almaı, jerge jetkenshe eńkeıip qalypty. Al Shaqpaqtyń jeli turǵanda, kúrdek bas mıa men qyzyl ızen yzyńdaıdy. Bir-birimen jarysyp ebelek domalaıdy.

Sýyq tıip aýyrǵaly beri basymdy kóterip terezege qarap otyrǵanym búgin. Keshe Aısha qyzyl jantaq qaınatyp, sonyń sýyn ishkizgeli beri táýir bolǵandaǵym. Biraq tósekten turyp keter dármen joq. Tursam da báribir dalaǵa shyǵa almas edim.

Aısha tańerteń:

— Jalań aıaq qalyp aýyrdyń ǵoı, Barshan. Senen aıaǵandy ıt jesin. Ótse — jalǵyz toqtyny satyp, saǵan báteńke qarastyraıyn,—dep bazarǵa ketken.

Kún besinnen aýyp, tereze aldyndaǵy súdiger qaraýyta túskendeı boldy. Aısha áli joq.

Keshegi kún shýaqty qońyr kúzde súdigerdi Jaqash ekeýmiz jyrtqanbyz. Jaqash maǵan qaraǵanda eresekteý, boıy da uzyn. Brıgadır ádeıi qosqa bir kishkentaıdyń qasyna bir eresekteý bala qoıǵan ǵoı. Onysy aqyl bolǵan. Áıtpese men ólip qalar edim...

Meniń soqam aldynda, Jaqashtiki artta bolatyn. Meniń soqama jegilgen eki tarǵyl ógiz — soqamen jer jyrtýdyń chempıondary. Jaqashtiki — eki qyzyl ógiz. Bireýiniń múıizi synyq.

Men soqanyń jaltyraǵan eki tisiniń arasyna aıaǵymdy tirep, shoqıyp otyrǵandy unatýshy edim. Jap-jaltyr ótkir tister qoparǵan qyrtys topyraq qara buıralanyp, sheksiz qara sý aǵyp jatqandaı. Uzaq qarap otyra berseń basyn aınalady.

Áldene tyryldaǵandaı, álde tyraýlaǵandaı boldy. «O ne»? — dep jan-jaǵyma qarap edim — bóten nárse kórinbedi. «Aıyrplan ba?» – dep aspanǵa shalqaıyp edim: eki qatar núkte syzyq kórindi de, ekeýiniń aldyńǵy ushy birigip ketip, sálden keıin jalǵyz núkte jeke-dara saqa shyqty. Sodan úshkil paıda boldy. Tyrnalar.

Jaqash ekeýimiz jyrtyp jatqan súdigerdiń ústinde biraz aıaldaǵandaı boldy da, Aspantaýdyń Shoqybas shyńyna bet túzedi. «Endi kórinbeı ketetin boldy-aý» degenimshe, saqa-núkte Manas shoqysyna qaraı buryldy. Birte-birte yldılaı Maımaq, Kúrkúreýsý taýyn, saýyrlap, Kúıik asýynyń tusynan aýnap túsip, Qarataýdy jebelep kóp ushty. Batystaǵy Boraldaı, Qulan, Shaqpaqtaýlaryn aınalyp ótip, qaıtadan bizdiń súdigerdiń ústin kúnnen kólegeılep sál turdy da, týra batysty betke alyp, tyraýlap ushyp kete bardy. Sonda baryp «A-a-aı!» dep aıqaılap jibergenim esimde... Sóıtsem, tyrnalar degenim adamdar sıaqty elestep ketken eken. Saqa-núkte — Orha kókem. Ol fın soǵysynda bolyp oralǵan. Soǵys kórgen dep aldyna qoıǵan shyǵar. Úshkil syzyqty sýretke salsa mynadaı bolady.

*ORHA!

*Noha! *1Jırenbaı!

*Sultan! Tórequl!

*Námetqul! *Ósken!

*Seısenbaı! *Sámbet!

*Baıbosyn! *Qaıyp!

*Mahan! *Rásilhan!

*Nuraly! Beıshenbek

*Naıyn! Turarbek

*Kámet! *Saılaý

*Óskenbaı! *Qojageldi!

*Poshtaqul *Saılaýbek!

*Táshken! Jarqynbek!

*Toqquly! *Sypabek!

Egemberdi! Kúzembaı!

*Aldabergen! *Ánýarbek!

*Qudaıbergen! *Sársenqyzy!

Erjan! *Orynbek!

*Taýtana! *Káribaı!

*Tarbaqbaı! *Kerimbaı

*Sıaqul!

«A-a-aı!» — dep aıqaılap jibergenim esimde... Odan ári, sirá: «Meni de ala ketińder!» —dep aıqaılasam kerek, biraq únim shyqty ma, shyqpady ma — bilmeımin. «Meni de...» dep qol sozyp tura bergenimde, qos ógiz qolymdaǵy jylandaı ysqyrǵan qamshydan qoryqty ma, bilmeımin, áıteýir, oqys burylyp, borazdadan shyǵyp ketip, men soqanyń eki tisiniń arasyna qulap túsippin...

Ábúıir bolǵanda, Jaqash kórip qalyp, aıqaı salyp, eki tarǵyl ógizdi áreń toqtatyp, meni eki tistiń arasyna keptelip qalǵan jerimnen shyǵaryp aldy. Aýzy-murnyma qara topyraq tyǵylyp, endi bolmasa tunshyǵyp óletin ekenmin.

Jaqash áýeli:

— Eı, bolbyraǵan boqmuryn, qaraptan-qarap otyryp ólip qala jazdaǵanyń ne-eı?! — dep ábden jerden alyp, jerge saldy.

Aqyry otyra qalyp, qara topyraqty qobyrata shashyp jiberip, solqyldap jylady.

— Saǵan soqa aıdatyp qoıǵan soǵys ońbas, seni maǵan serik qylǵan sholaq brıgadır ońbas. Eı, bolbyraq boqmuryn.

Eger sol joly Jaqash bolmasa, ıakı kórmeı qalsa, men búıtip qalqaıyp, terezeden súdigerge qarap otyrmas edim. Meni sol joly topyraq kómip qalǵanda, eshkim taba almas ta ma edi?..

Osylaı oılaýym muń eken, ózimdi ózim aıap, japadan-jalǵyz otyryp jylaǵym keldi. Qońyr kúzde ózim jyrtqan súdiger, sulq túsip jatyr, tek soqa jyrtpaı ketken mıa men ızen yzyńdaıdy. Tep-tegis qylpyqsyz súdigerde aıadaı jer aral bolyp, mıasy men ızeni qyrqylmaı aman qalǵan.

Myltyq daýsy gúrs etti. Jalt qarap, terezege úńildim. Súdigerden basqa eshteńe kórinbep edi, kenet súdigerdiń jal-jal topyraǵyn maltı keship, artyna qaraı-qaraı Aqjol qashyp barady.

Júregim zý ete qaldy. Aqjol qylmysty sıaqty. Ol uzaı túskende qutylyp ta ketetin edi. Biraq ol súdigerge maltyqqandaı toqtaı qalyp, artyna burylyp qarady. Ony qýdalaýshy adam uratynyn, árıne, biledi. Bilmese, qashpas edi ǵoı. Al sol adam óltiretinin Aqjol qaıdan bilsin. Ólim bar dep oıyna da kirmegen shyǵar. Sondyqtan ol endi qýdalaýshy adamnyń taıaǵy jetpes-aý degen jerge baryp, artyna burylyp qarady. Kózqarasy kináli edi. Sodan da bir sumdyq istegenin seze qoıdym.

Endi súdigerdiń shetine shyqqan adam sulbasy da kórindi. Jýanqul kórshi galıfe shalbarly aıaǵyn alshaıtyp qoıyp, myltyqtyń dúmine basyn qısaıtyp, ábden kózdedi.

– Qash,—dep aıqaı salǵanymsha, myltyq gúrs etti...

* * *

Aqjoldy jazda Evgenevkadan alyp kelip edim. Shynyn aıtsam, ózi ilesip keldi. Borandynyń elevatoryna bıdaı tapsyryp, shańqaı túste bir top bala aýylǵa qaıtqanbyz. Arasyndaǵy eń kishisi men edim. Astymdaǵy kók taıqar da qashyr sıaqty shaban neme, aram qatqyr. Basqalardyń kóligi ásirese aýylǵa qaıtarda esire jóneledi. Birinen-biri qalǵysy kelmeı qosaıaq qaǵyp andyzdaıdy.

Menen basqalary yzy-qyzý, qıqý salyp toptana qaraýytyp, qara joldyń shańyn burqyldatyp, uzap ketti. Kóptiń aty — kóp. Kópke eshkim tıispeıdi. Evgenevkanyń ákki balalary jalǵyz-jarymdy torıdy. Serikterim meni jalǵyz tastap keteıin demegen de shyǵar, biraq qalyń shańnyń arasynan kim bar, kim joǵyn baıqamaı qalǵan da bolar. Ne dese de men jalǵyz qaldym. Qashyr tektes taıqardy qansha qamshylasam da, júrisi ónbeı, dúnıe órtenip bara jatsa da mımyrt júristen tanbaıdy.

Tóbesindegi qamysy qaraýytyp, tozyp ketken maıa jon úıdiń buryshynan aınala berip, aýyldyń jolyna endi túseıin degende, kók taıqardyń ádettegi salpań qulaǵy tikshıe qalyp, jalt bergeni. Basyna jaman tondy aınaldyra jamylyp, úıdiń tasasynan bir bala shyǵa kelgende, taıqar úreılene úrkip, oqys burylǵanda, ústinen ushyp tústim. Aýzy-basymnyń shańyn súrtip, ornymnan turyp bolǵansha, Evgenevkanyń qaǵyndy kelgirleri kók taıqarǵa ıt qosyp qýalap, máz bola qalypty.

Egdeleý bir áıel qamysy tozǵan maıajon úıden shyǵyp, álgi meni jábirleýshilerge bajyldap, qarǵys jaýdyrǵan sıaqty. Ne aıtyp aıqaılaǵanyn onsha túsinbesem de, áıteýir, maǵan pana bolyp turǵanyn sezip, ishim jylyp qaldy. Ózge turmaq, óz shesheńnen aınalaıyn degen sózdi sırek estıtin zamanda beıtanys adamnyń meni aıap, arasha túskenine kóńilim bosańsyp, kókirekte qatyp jatqan kóp qoıa myna bir jylýdan erip ala jónelgendeı, eńirep jylaǵym keldi.

— Boldy. Senıkı úlken bala. Qoryqpa. Olar endı saǵan ýrmaıdy,—dep jubatty álgi egde áıel ústi-basymnyń shańyn qaǵyp, jerde jatqan kenep dorbany qolyma ustatyp. Shubar ala aljapqyshynyń astyna kús-kús qolyn jasyryp:

— Bednye,—dedi.

Onysyn men túsinbedim. Raqmet aıtýdy da bilmeı, aýylǵa qaraı kete bardym. Aram qatqyr kók taıqar aldy-artyna qaramaı aýylǵa qashyp ketti. Ústimde bala bar edi-aý dep qaramady.

Evgenevkanyń taǵy bir qamys shatyrly shetki úıiniń tusynan óte bergenimde, ajyryq tutqan aryqtyń ishinen bir bitik kóz kúshik tyrmysyp, tyrbańdap jatyp, jolǵa shyǵyp, janary jylt-jylt mólıip, quıryǵyn bulǵańdatty.

— Kúshká, kúshká,—dedim ketip bara jatyp. Nege aıttym, ózim de bilmeımin. Sol-sol eken, álgi járbıgen jaman kúshik quldyrańdap maǵan ilese berdi...

Evgenevkadan bylaı uzap shyqqan soń, bir tereń saı kezdesedi. Ádette bir top bala sol saıǵa túsip, bulaq sýyna jýynyp-shaıynyp, tańerteń úıden ala shyqqan tam-tum tamaǵymyzdy bıdaıdan bosaǵan qapshyqtyń ústine jaıyp, áldenip alatynbyz.

Bul joly men jalǵyzbyn. Erbıip, japadan-jalǵyz otyryp tamaq jegim kelmeıdi. Úıge tezirek jetsem deımin. Degenmen, jalbyz búrkengen bulaqqa etpettep eńkeıip, muzdaı sýdan simirip bolyp, endi túregele bersem, artymda shoqıyp álgi kók qasqa kúshik otyr. Meniń tańdana qarap qalǵanyma jaýap bergendeı tez turyp, quıryǵyn bulǵańdatty. Qyzǵyltym náziktilin shyǵaryp, jalanyp qoıdy.

— E, baıǵus, bir nárseniń ıisin sezgen ekensiń ǵoı,—dep dorbadaǵy jarty taba nan men qos jumyrtqany shyǵaryp, aldymen ózim nannan bir tistep, sodan soń baryp kók qasqa kúshikke bir úzimin tastadym. Lezde qaqshyp alyp, shaınar-shaınamas bir-aq qylǵytyp, basyn qısaıta qalyp, taǵy mólıdi. Endi oǵan jumyrtqanyń bir túıirin tastap em, shaınamaı juta saldy. Biraq qyzǵylt tilimen súp-súırik dymqyl qara tumsyǵyn jalaı-jalaı berdi. Munysy maǵan unaǵan bolýy kerek, jumyrtqanyń qalǵanyn túgel tastaı saldy. Ol ózbekterdiń ańshy ıtteriniń jońyshqa arasynan bádenesi bas salǵanyndaı, qaqshyp tústi.

Keıinnen oılaımyn: meniń qatelesken jerim — kúshikke jumyrtqa tastaý boldy.

Ne kerek, saıdyń arǵy qabaǵyna shyǵyp, aýyldyń borpyldaq qara jolyna túskende de, kúshik sońymnan qalmady.

— Qaıt!—dep bir-eki ret jekip edim, álgi neme qaımyǵyp, sál shegindi de, shoqıyp otyra qalyp, muńaıa qaraǵanda, shydamadym.

Meıli, júrse júre bersin, — dedim.

Áıtse de, Evgenevka jaqqa burylyp kóz salsam, kúshik joqtaǵan eshkim kórinbedi.

* * *

Úıge taıap qalǵanda, bórte laǵyn jetektep, aýzynan túspeıtin mahorka shylymyn burqyratyp, Hadısha kezdesti.

— Barshan-aý, mynaýyń ne sumdyq? — dedi ol kók qasqaǵa ernin shyǵara, mensinbeı qarap.

Evgenevkadan ózi ilesip qalmaı qoıdy, — dedim, urlady demesin dep aqtala sóılep.

— Seniń úıińniń jýyndysy bizdiń Maılyaıaqqa endi buıyrmaıdy deseńshi, — dep Hadısha aýzynan tútindi sheńberek atqyzan tútindi shyǵaryp, qasyn kerip qoıdy. — Meıli, ıt jaryqtyq jeti qazynanyń biri deıdi ǵoı, atyn Aqjol qoı, soǵystaǵy bozdaqtar aman kelip, joldary aq bolsyn.

Hadısha shylymyn kebisimen taptap óshirip, kók qasqaǵa endi sypaı qarap:

– Tumsyǵy bizdeı eken kápirdiń: ne túlki alatyn tazy bolady, ne kózine ury bolady,—dedi.Tipti kúshiktiń artqy bir aıaǵyn tarbıtyp kóterip te kórdi. Kúshik baıǵus áýeli jaǵympazdanyp, quıryǵyn bulǵańdatyp, kózi jyltyń-jyltyń etip erkelegen bolyp edi, aıaǵyn kóterip abyroıyn ashqanda, qyńsylap tartynshaqtan, menen kómek kútkendeı, maǵan qarap jaýtańdaı berdi.

Hadısha qolyna birdeńe juǵyp qalǵandaı, alaqanyn bir-birine úıkelep turyp:

— Qaraı gór ózin — tóbet eken, — dedi. — Dúbára ma, qalaı? Joq, tazy-tazy...

Hadısha jeńeshem sóıtip meni dal qylyp, oıǵa qaldyryp ketti. Birese tazy, birese ury, birese dúbára deıdi. Kóńilime kúdik alsam da, tazy degenine sengim kelip, ózimshe bir úmittenip te qaldym.

* * *

Úmitimniń túri — osy taıaýda Keregetasta kórgen túlkiniń balasy. Keregetastaǵy traktorshylarǵa jalǵyz ógiz jekken arbamen sý tasyp, tús aýa aýylǵa qaıtar jolda qyzyl ızen qalyń ósken oıpańnan bir túlkiniń balasy jalt ete qalǵan. Esim ketip, arbadan aýnap túsip, uzyn qamshymdy sert ustap, tura kep qýaıyn. Dál ıegimniń astynan at basyndaı altyn qashqandaı, yshqyna júgirgenim sonsha, á degende túlki kádimgideı qorqyp, qos qulaǵyn jymqyra zytty. Edáýir uzap ketip, qulaǵyn birese tikshıtip, birese jymqyryp, shoqıyp otyra qalyp, qıq-qıq kúlgendeı boldy. Dáme shirkin qıyn eken, endi uryp alatyndaı barymdy salyp baǵaıyn. Túlki ornynan yrshyp túsip, dóńgelenip ala jóneldi de, burylyp taǵy qarady.

Aýzy-basyn qısańdatyp mazaqtap turǵandaı kórinedi. Endi ony ustap alýdan kúder úze bastasam da myna yrjańdap kúlgendeı kúıigine shydaı almaı, entige enteleı taǵy bir yshqyndym. Daýsym da ashshy shyǵyp ketti.

Túlki bulań etip, ızenniń qalyńyna qaraı buralań tartqanda, aldymyzdan pyrdaı bolyp bozǵylt balapandar jan-jaqqa shashyrap jorǵalaı jóneldi.

Áli qanattanbaǵan buldyryq balapandar boldy. Qanaty qataıǵan kúnniń ózinde buldyryq aspandap alysqa usha almaıdy. Myna qý túlkiniń qyzyl ızen alabyn jaǵalap júrgeni de osy ádemi qustyń álegi shyǵar. Dúnıede buldyryq etinen tátti dám bar deısiń be?

Men túlkini ustaı almadym, biraq onyń aranynan buldyryqtardy saqtap qaldym-aý deımin. Túlki ańdyp júrgenin olar kórdi ǵoı, endigi amalyn ózderi tabar.

Aıdalada, kóz ushynda qalǵan arbama salbyrap áreń jettim.

* * *

Álgi Hadıshanyń sózinen keıin kádimgideı úmittenip, Aqjoldy ózimshe baptaýǵa kirisken boldym. Armanym: Aqjol qysqa deıin ósse, ony alǵashqy qarda qansonarǵa, Keregetasqa, qyzyl ızendi oıpańǵa alyp barmaqshymyn baıaǵy. Sóıtip, qyzyl túlkiden óshimdi almaqshymyn. Tek Aqjol dúbára bolmaı, tazy bolyp shyqsa ǵoı...

* * *

Myltyq tars etti. Tańerteń, Aıshanyń:

— Ornyńnan qozǵalma. Búrkenip jat, býyn-býynyńdy býyp alǵan sýyq termen shyǵady. Ter qatyp qalmasyn, shoshańdamaı tynysh jat, — dep qatań eskertkeni endi dalada qaldy. Jalań aıaq, jalań bas, jeıde-dambalshań alba-dalba bolyp úıden atyp shyǵyp, súdigerge qaraı súrine-qabyna júgirdim-aý... Barsam, Aqjol kúzde ózim salǵan borazdaǵa qulap, artqy sol aıaǵy súıretilip jatyr. Alǵa jyljıyn dep biraz tyrmysqan-aq eken. Jaraly aıaǵyn jıa almaı, jylamsyrap yńyrsıdy. Meni kórgende kózi jaýtańdap, qyńsylaǵany údedi. Áldene deıdi, biraq túsinbeımin. Túsinetin ne bar, muńyn shaqqany shyǵar. Dereý kóterip alyp, qanyn sorǵalatyp úıge alyp kele jatqanda, aldymnan kádimgi Hadısha:

— O, qýratqan qý qudaı! Endi kórsetpegeni osy ma edi, — dep góı-góılep qarsy aldy. — Óziń tósek tartyp jatqanda bul ne sumdyǵyń? Itte neń bar, oıbaı. It turmaq ákeńniń qaıda qalǵanyn bilmeısiń... — Ol kenet oqshıa qalyp:

– Oıbý, qaran qalǵyr-aý, myna baıǵustyń aıaǵy sińirine ilinip qalypty ǵoı, obal-aı, — dep kúshikti ózi kóterip, meni jelkelep úıge kirgizdi, — Jat, oıbaı, kórpege oran!

– Jeńeshe,—dep alqymyma óksik tyǵylyp áreń sóıledim.

– Ne?

– Endi Aqjol túlki ala almaıtyn boldy ǵoı...

— Alda táńiri-aı, armanyn-aı mynanyń. Alady, nege almaıdy. Kázir men Kenjegúl kempirdi shaqyryp keleıin. Emdeıdi ǵoı... Jazylyp keter. Kóp bolsa, Ahmet usta sıaqty bir aıaǵy joq bolar...

Kirsheńdeý jaýlyǵynyń astynan býryl shashy býdalanyp, úıge Kenjegúl kirip keldi. Aqjoldy kórip:

— Ahmet sorly aıaǵynyń qaıda qalǵanyn bilmeıdi, mynaniki joǵalmapty, áıteýir, — dep dereý iske kiristi.

— Basyn tizeńmen basyp tur! — dep buıyrdy sońynan kirgen Hadıshaǵa. Hadısha: «Qaýyp almasyn» — dep Aqjoldyń basyna buryshta jatqan bos qapty japty da, tizesimen emes, qolymen basty.

Táýip kempir erkektershe beldigine taǵyp júretin qaıys qynnan kezdigin sýyryp aldy. Kezdiksiz júrmeıdi: dári shóptiń tamyryn qyrqady, qyzyl jantaq otaıdy, adyraspan kesedi...

— Baıǵus-aý, aıaǵyn shynymen kesip tastaısyń ba?—dedi Hadısha Kenjegúldiń oıyn bile qoıyp.

— Kespegende she?

— Tańyp qoısa bitip ketpes pe eken?

— Súıegi talqandalǵan. Men synyqshy emespin, shóppen emdeýdi ǵana bilemin.

Kenjegúl kezdikpen jalǵyz sińirdi qıa bergende, Hadısha kózin tars jumyp, teris aınalyp:

— Ahmet ustanyń aǵash aıaǵyndaı aıaq jalǵaýǵa bolmas pa eken?— dedi. Kenjegúl oǵan alara qarap:

— Ony qaıteıin dep ediń? — dedi.

— Ásheıin, Barshan muny túlkige salmaqshy edi ǵoı, endi úsh aıaqtap túlki alýshy ma edi, — dedi Hadısha meniń keýdeme arman uıalatqanyna endi ózi kináli adamdaı basyla sóılep. Kenet daýsyn órekpitip, arqalanyp ketkendeı:

— Qarań qalǵyr túge, kerman sum bizdiń er-azamattarymyzdy atyp, aıaq-qolynan aıyrady. Munda bolsa Jýanqul jumyrtqamdy jep qoıdy dep ıtti atyp, aıaqsyz qaldyrady. Atqysh bolsa, soǵysqa baryp, fashısi nege atpaıdy?—dep Aqjoldy atqan kolhoz bastyqqa kijindi.

Kenjegúl Aqjoldyń sholtıyp qalǵan tuqyl aıaǵyna kıiz kúıdirip basqanda, kúshik baıǵus baj-baj etip, bulqyndy. Biraq Hadısha ony tyrp etkizbeı basyp turǵan, Aqjol áli álsiz ǵoı, bosana almady. Kenjegúl onyń tuqyl aıaǵyn tańyp tastady.

Jýanquldyń Aqjoldy nege atqanyn endi túsinip jatyrmyn. Aqjol onyń taýyq qorasyna kirip ketip, jumyrtqasyn jeıdi eken ǵoı. Ony Hadısha da biledi eken ǵoı. O basta jumyrtqamen aýyzdandyrǵan ózim kináli ekenmin da...

* * *

... Kóp uzamaı qar da jaýar. Qyzyl ızendi oıpańda qyzyl túlki alǵashqy qarǵa aýnap qulpyra túser. Endi úsh aıaqty Aqjolmen ony qalaı aýlaımyn? Aqjol peshtiń túbinde aldyńǵy eki aıaǵyna basyn salyp, kózin bir ashyp, bir jumyp, sorań jasy ip-istik qara tumsyǵyna deıin sorǵalaı aǵyp jatyr. Túlki qýa almaıtynyna ol da ókinetin sıaqty.

Tereze syrtynda súdiger qaraıady.

Súdigerde kúrdek bas mıa men qyzyl ızen yzyńdaıdy.

---