InfoHub Logo

Qazaq ádebıeti9 - synyp

Sabaqtyń taqyryby: Sultanmahmut Toraıǵyrovtyń «Alash urany» óleńi
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Oqýshylarǵa qazaq halqynyń HH ǵasyr basyndaǵy asa kórnekti aqyny Sultanmahmut shyǵarmashylyǵynyń mazmuny men mańyzyn ashý, mánin túsindirý;
Tárbıelilik: Aqynnyń óleńindegi ulttyq rýh pen patrıotızmdi uǵyndyra otyryp, týǵan elin, týǵan tilin, ádebıetin súıýge qushtarlandyrý;
Damytýshylyq: Ár oqýshynyń ózindik oı - qıalyna erik bere otyryp, ózinshe oı túıýge baýlý, ózdikterinen izdenýge, shyǵarmashylyqpen jumys jasaýǵa jumyldyrý.
Tıpi: jańa taqyrypty meńgertý
Túri: izdenis sabaq
Ádisi: suraq - jaýap, izdendirý, túsindirý, «Aınalmaly beket»,«Túıindi sóz» strategıalary
Pánaralyq baılanys: tarıh, mýzyka
Kórnekilikter: Sultanmahmut sýreti, shyǵarmalar jınaǵy, ınteraktıvti taqta, t. b.

Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý.
II. Úı tapsyrmasyn tekserý. (2 - mınýt)
Interaktıvti taqtaǵa nazar aýdarý.
Taqtaǵa Alash qaıratkerleriniń sýretteri shyǵady.

Oqýshylar, ótken sabaqta tanysqan Sultanmahmut Toraıǵyrovtyń «Tanystyrý poemasynda» aqyn zamandastaryn ne úshin maqtap, jyrǵa qosty?
Kórkeıer qaıtkende alash degen oıdan,
Basqa oıdy ómirinde maldanbaǵan.
Zamanda basqan aıaq keıin ketken,
Jasymaı alashyna qyzmet etken - dep eli úshin táýekelge bel baılaıtyn azamattar ekenin tanytqysy kelgen bolsa kerek. Alashorda partıasynyń qurylýyn aqyn ózi de qoldaǵan eken. Olaı bolsa, balalar, búgingi sabaǵymyzda Sultanmahmuttyń «Alash urany» óleńimen tanysamyz.

III. Jańa sabaq. (2 - mınýt)
Taqtadan Sultanmahmut Toraıǵyrovtyń «Alash urany» óleńin tyńdatý.

Sultanmahmut Toraıǵyrov
ALASH URANY
1 - oqýshy.
Alash týy astynda,
Biz alashtyń balasy.
Kúnimiz týyp kógerdi,
Saryarqanyń dalasy.
Qurt aýrýdaı jaılaǵan,
Qurtpaqqa bizdi oılaǵan,
Qanymyzǵa toımaǵan,
Qolymyzdy baılaǵan,
Erimizdi aıdaǵan,
Elimizdi laılaǵan.
Jerimizdi shımaılaǵan,
Óshti zalym qarasy.

Jasasyn, alash, jasasyn!
Alash týy astynda,
Qoldaıtyn alash babamyz.
"Týysqandyq", "teńdik" dep,
Týyn qolǵa ap shabamyz.
Berilgende tilekter,
Jarylmaı ma júrekter?!

2 - oqýshy.
Zań jasaıtyn orynǵa,
Jurtpen birge baramyz!
Qatardan oryn alamyz!
Jasasyn, alash, jasasyn!
Alash týy astynda,
Kýá bolsyn arymyz.
Kórkeıtýge alashty,
Qurbandyq bizdiń janymyz!
Bylaı tursyn malymyz,
Alash degen el úshin
Saryarqanyń jeri úshin,
Bostandyq bergen er úshin,
Tógilsin bizdiń qanymyz!
Aıalmasyn janymyz!
Jasasyn, alash, jasasyn!
Alash týy astynda,
Ólsek birge óldik biz.

3 - oqýshy.
Ne jaqsylyq, ne qaıǵy,
Kórsek birge kórdik biz!
İshki janjal talasty,
Kúnshildikpen qarasty,
Myna jerge kómdik biz!
Jasasyn, alash, jasasyn!
Alash týy astynda,
Kún sóngenshe sónbeımiz.
Endi eshkimniń alashty,
Qorlyǵyna bermeımiz!
Adamdyqtyń jolyna,
Bastaǵan erler sońyńda,
Basqaǵa kóńil bólmeımiz,
Qandaı shaıtan kelse de,
Aldaýyna kónbeımiz.
Óler jerden kettik biz,
Bul zamanǵa jettik biz!
Jasaıdy alash, ólmeımiz!
Jasasyn, alash, jasasyn!

Óleńdi 2 - 3 oqýshyǵa mánerlep oqytý. (1 - mınýt)

III. «Aınalmaly beket» ádisi (9 - mınýt)
1 - top. 3 - mınýt
Óleńniń negizgi taqyryby ne, aqyn qalyń kópshilikti nege shaqyrady?
Óleńnen tirek sózderdi terip jazyp, aqynnyń aıtpaq oıyn túsindirińder.
Aqyn óleńindegi oıdy búgingi kúnmen qalaı úndestirýge bolady?
taqyryby ne, aqyn qalyń kópshilikti nege shaqyrady?
terip jazyp, aqynnyń aıtpaq oıyn túsindirińder.
búgingi kúnmen qalaı úndestirýge bolady?

2 - top. 3 - mınýt
«Alash urany» óleńiniń jazylý tarıhy men ıdeıasy qalaı?
Óleń qurylysyna taldaý jasaý.
Janr túri:
Shýmaq:
Tarmaq:
Býnaq:
Býyn:
Uıqas:
Óleń ıdeıasy senderge ne berdi?

3 - top. 3 - mınýt
Óleńdegi Alash, Alash balalary, Alash týy sózderiniń mánin qalaı túsinesińder?
Óleńde kezdesetin ádebı - teorıalyq uǵymdar:
Óz eliniń keleshegine degen aqyn senimi men úmitiniń ómirsheńdigin dáleldep kórińder.

VI. «Túıindi sóz» strategıasy boıynsha qorytyndylaý.
Elbasymyz Nursultan Nazarbaevtyń sózimen oraılastyra qorytyndylaý.

«Men máńgilik el uǵymyn ultymyzdyń uly baǵdary, Qazaqstan 2050 strategıasynyń túpqazyǵy etip aldym. Táýelsizdikke qol jetkizgennen góri ony ustap turý asa qıyn ekenin barlyǵymyz bilemiz. Bul álem keńistiginde ǵumyr keshken talaı halyqtyń basynan keshken tarıhı shyndyǵy. Ózara alaýyzdyqpen jan - jaqqa tartqan berekesizdik talaı eldiń taǵdyryn qurdymǵa jibergenin de bilemiz. Tirshilik tezine tótep bere almaı, jer betinen ult retinde joıylyp ketken elder qanshama? Biz ózgeniń qateliginen, ótkenniń taǵylymynan sabaq ala bilýimiz kerek. Ol sabaqtyń túıini bireý ǵana – «Máńgilik el» bizdiń ózimizdiń qolymyzda. Ol úshin ózimizdi únemi qamshylap, udaıy alǵa umtylýymyz kerek. Baılyǵymyz da, baqytymyz da bolǵan máńgilik táýelsizdigimizdi kózdiń qarashyǵyndaı saqtaı bilýimiz kerek. «Qazaqstan 2050» máńgilik elge bastaıtyn eń abyroıly, eń mártebeli jol. Osy joldan aınymaıyq, súıikti halqym! Árbir kúnimiz merekeli, árbir isimiz berekeli bolsyn. Damýymyz jedel, keleshegimiz kemel bolsyn. Jarqyn ispen kúlli álemdi tań qylyp, Jasaı bersin eldigimiz máńgilik!»

VII. Refleksıa.
VIII. Baǵalaý. Úıge tapsyrma.