InfoHub Logo

Uly Abaı aqynnyń osy bir óleń joldary qazaq ádebıetiniń aıtýly ardagerleriniń biri, talantty jazýshy, dańqty jerlesimiz Zeıin Shashkındi eske alǵan saıyn jadymyzǵa san oralady. Onyń  ózindik sebebi de bar. Óıtkeni, Zeıin telegeı –teńiz talantqa ıe bola tursa da, surqyltaı kezeńniń surapyl daýylyna tap bolyp, qýǵyn men súrginniń ne bir kesapatty zardabyn shegip, jastyq jalyndy shaǵy joıdaýsyz jala shoǵyna jalyndaı kúıip, ómirine, súıgen eline perzenttik júregimen, boıdaǵy bar qýatymen qulynsha qyzmet kórsete almady. Kórsetpeıin degen joq, kórsettirmedi ǵoı.

Sáken, Beıimbet, İlıas syndy halqymyzdyń mańdaıyna bitken arystarynyń ómir gúlderin mezgilinen buryn soldyrǵan, keıinnen tarıhta jeke basqa tabyný kezeńinde tańbalanǵan dáýir úskirigi Zekeńdi bir jyldan soń, ıaǵnı 1938 jyly shalǵan.

Kúni keshe ǵana Semeı pedagogıkalyq ınstıtýtyna keń baıtaq qazaq respýblıkasynyń ár qıyrynan arman arqalap, bilim alýǵa kelgen jas óskin stýdentterge qazaq ádebıetinen alańsyz sabaq berip júrgen Zekeń bir túnde ustalyp kete barady.

Biletinderdiń aıtýyna qaraǵanda, tán azabynan jan azaby áldeqaıda basym bolsa kerek. Óz zamandastarynyń sózine qaraǵanda aqyl-oıdyń bıiginde turǵan zerdeli de, zerek janǵa «halyq jaýy» degen aıyptyń az salmaq artpaǵany talassyz. Keıde biz kóldeneń jurttan jazýshy jany názik, óte juqa degendi kóp estımiz, bálkim, bul da osy pikirdi ustanǵan adamdardyń uzaq jylǵy oı saralaýynan, baıqaýynan alynǵan ómir shyndyǵy bolar...

Qalaı desek te, ózin azamattyq , jazýshylyq ar-ojdany áldebir pysyqtyń japqan jalasyna qurban qylyp, Sibir ólkesinde jeti jyldaı jaýqazyn ómirin (Zekeń ustalǵanda bar bolǵany 26 jasta edi) aýyr eńbekpen ótkizýge dýshar etti. Baýyr eti balalaryn, aǵaıyn-týǵanyn, el-jurtyn bir kórýge zar qylyp, ańsaýmen ómir ótkizýge májbúr qyldy.

Sóıtip,  densaýlyǵyna aqaý túsirse de, ol keńestik qoǵamǵa, halqymyzdyń basyna ákelgen baqytynan góri qasireti basym uly tóńkeriske syrt berip, teris aınalmady.

Qýǵyndalyp júrgen taǵdyrlasy M.S. Bınshtoktyń  dárigerlik kómegimen dárigerlik mamandyqty jete meńgerip, 1948 jyly Keńester Odaǵynyń IMBAM № 2 aýrýhanasynan «Dıplomsyz dáriger» degen anyqtama qaǵaz alyp shyqty.

Munyń ózinen jazýshy janynyń názik bola tura jaısańdyǵyn, bolǵan iske bolattaı tózimdiligin, keńpeıil keshirimpazdyǵyn aıqyn ańǵaryp ishteı súısinesiń. Sol súıinish ústinde, bálkim, jazýshy Sovettik qoǵamnan góri sol qoǵamnyń irgetasyn qalap, eńsesin bıik bolýyna jan tánimen qyzmet etip oǵan qudaıdaı senip júrgen qandastaryna, halqyna qyzmet etken bolar degen oıǵa qalasyń.

Joq, álde sol bir ótpeli kezeńniń ókinishti sátterinde jazýshynyń qıandaǵyny qalt etkizbeı shalatyn keme qıaly túptiń túbinde qazaq halqynyń da, óz egemendigine de, táýelsizdigine ıe el atanatynyna degen senimin eselep, sáýleli sanasyna sheksiz shýaǵyn tókti me eken...

Kim bilsin, álemdegi ozyq oıly jazýshylar sıaqty bizdiń Zeıin aǵamyz da alǵy kúnderge kóz salyp, oı túıindeı bilgen, óz ýaqytynan áldeqaıda alǵa ketken. Zerger jazýshyǵa tán bolashaqqa boljam aıtý qasıetine ıe bolǵan syndy. Osy pikirimizdi naqtylaı túsý úshin myna bir jaıǵa ǵana toqtalyp ótkimiz keledi:

Zekeń bolashaq kúıeý balasy, sol kezdegi ýnıversıtettiń úshinshi kýrsynyń stýdenti, qazir de astanadaǵy Ábiken Bekturov atyndaǵy hımıa ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń dırektory Edil Erǵojındi úıine kelgen qonaqtarǵa tanystyrǵanda, «az-kemsiz bolashaq akademık» degen eken. Bálkim, muny oqyǵandardyń arasynan «e-e, munda turǵan ne bar, kezdeısoqtyq ta, táıiri» deýshiler de tabylary sózsiz.

Joq, bul tipten de kezdeısoqtyq emes. Qaıta ómir ótkelderiniń nebir qıasy men kezeńin keship ótip, oı túıindegen , alǵy kúnderge barlaý jasaı bilgen jazýshy aǵanyń kóregendigi desek, jarasar. Onyń osy bir asyl qasıeti shyǵarmalarynyń óń boıynan da menmundalap turatyndaı. Máselen, «Senim» romanyndaǵy oı tolǵamdardan týǵan jer tabıǵatyna arasha túsýde shaqyrǵan azamattyq úni aıqyn estiledi.

Beıbereket jyrtylǵan jerdiń kúni erteń erozıaǵa ushyrap, eldiń yrysy bolýdan góri tynysyn taryltar aımaǵyna aınalaryn ǵalym agronomdardan buryn aıtýynyń ózinen osy kóregendiginiń nyshany aıqyn seziletindeı. Bul arada biz ǵalym agronomdar jer erozıasyn , alda bolǵaly turǵan apatty bilmegen eken deýden aýlaqpyz, tek olardyń kóbine jazýshyǵa tán bettilik, batyldyq, kúreskerlik, qajyr-qaırattyń jetispeı jatqandyǵyn ǵana aıtpaqpyz.

Jazýshynyń azamattyq erligi ol júrip ótken aýyr da azapty jolda taıanysh, tiregi, samǵap ushar qanaty bolǵandyǵy talassyz. Olaı deıtinimiz qýǵyn-súrginde júrip, dárigerlik kásipti meńgerip, alys joldan qaıtyp oralǵan soń Kókshetaýdaǵy Býrabaı kýrortynda tán azabynyń tuzaǵyna túsken otandastarynyń qanatymen sý sepken qarlyǵashtaı qam kóńilderin kóterip, kóbiniń dertinen arylyp, beıbit te berekeli eńbekke aralasýyna jaǵdaı jasady. Sóıte júrip, tula boıynda tunyp jatqan jazýshylyq talantynyń tumba bulaǵynyń kózin ashyp, sol kezdegi qazaq keńes ádebıeti atanǵan tól ádebıetin ózi týyp-ósken Baıan óńirindegi Áýlıe bulaqtyń káýsar sýyndaı móldir de tunyq tamasha týyndylarymen tolyqtyrdy.

Jazýshymen jaqyn aralasqan, tanys- bilis bolǵan adamdardyń aıtysyna qaraǵanda, sol jyldarda ol anaý alystaǵy adam óz erkimen bara bermeıtin azap ornynan aýyr syrqat arqalap qaıtqan eken. Sol syrqatty qanshama meńdese de, ómir tynysy taýsylǵanǵa deıin Zeıin aǵamyzdyń qolynan qalamy túspegenin kúnine on paraq ádebı dúnıe jazǵandyǵyn estigende, tabıǵat ólsheýsiz talant bergen aǵamyzdyń aýrýdy jeńe bilgen erligi men eńbekqorlyǵyna tánti bolǵan edik.

Ózimiz kezinde oqyp, sýsyndaǵan jazýshynyń «Toqash Bokın», «Temirtaý», «Doktor Darhanov», «Senim» sıaqty romandarynyń jáne basqa shyǵarmalarynyń ómirge qanshalyqty jan azabymen kelgendigin estip, bile otyra Zekeń aǵamyzdyń talantty jazýshy, tamasha dáriger bolýymen qatar óziniń qazaqı qalpyn saqtaı bilgen azamat qalpynda tanyǵandaı edi. Oǵan Márıam jeńgemiz jazýshy ómiriniń jurt kózinen taza tusy otbasynyń tirligin baıandaı kele, Zekeńniń táńirden ul tilegenin, (beý, dúnıe-aý, ǵasyrlardan ǵasyrǵa, atadan-balaǵa mıras bolǵan babalar minezi ǵoı degenińiz) ómirge qyz bala kelgende, eń birinshi, onyń azamat atanyp, turmys qurǵanyn, densaýlyǵy nasharlaǵan tusta qaz basyp júrgenin kórsem dep armandaýy bardyń baǵasyn bilmeı, beıberekettilikpen mynaý tirlikten baz keship júrgenderge oı salǵaı da.

Jazýshyny eske alý keshinen kóńilge túıgen syrdyń bir ushyǵy osy. Jınalǵan dúıim jurtty aýdandaǵy Jaıma sovhozyna sol sharýashylyqtaǵy aýyldyq keńestiń uıǵarymymen jazýshy Zeıin Shashkınniń esimin berý týraly sheshim qabyldaǵany jónindegi júrekjardy qýanyshty habardy tebirene jetkizgen  sol kezdegi aýdan ákimi Qorabaı Shákirov, jazýshy shyǵarmashylyǵy jaıly baıandama jasaǵan tanymal jazýshy ǵalym Sapar Baıjanov, respýblıkalyq medısınalyq tarıhı mýzeıdiń ǵylymı qyzmetkeri Ótegen Ábdirahmanov, jergilikti aqyn Zekebaı Soltanbaev, ǵylym doktory, jerlesimiz «Senim» romanyndaǵy Nurlan Sembınniń prototıpi Zaırolla Dúsenbekov, akademık E.Erǵojın jazýshynyń jubaıy Márıam jeńgeı. Maqısha Shashkına t.b jazýshynyń týystary Zekeńniń jazýshylyq shyǵarmashylyǵy men azamat retindegi turmys, tirshiligi jaıly tartymdy estelikter aıtty.

Jazýshyny eske alý keshin uıymdastyrýda zor belsendilik tanytqan jerlesimiz, jazýshy Qalmuqan Isabaevqa, aýdan, sharýashylyq basshylaryna aq alǵystaryn arnady...                      

Súleımen Baıazıtov

---