Tárbıe teorıasy
Tárbıe teorıasy
Qazirgi qoǵamdaǵy tárbıeniń maqsaty men mindetteri, máni
Jospar:
1. Tárbıe áleýmettik qubylys.
2. Pedagogıka klasıkteriniń tárbıe maqsaty jónindegi pikirleri.
3. Tárbıeniń maqsat - mindetteri.
4. Tárbıe prosesiniń máni.
5. Tárbıeniń zańdylyqtary men prınsıpteri.
6. Ózin - ózi tárbıeleý jáne qaıta tárbıeleý.
1. Tárbıe - qoǵamnyń negizgi qyzmetteriniń biri, jeke adamdy maqsatty, júıeli qalyptastyrý prosesi, aǵa urpaqtyń tájirıbesin keıingi býynǵa meńgertip, olardyń sana - sezimin, jaǵymdy minez - qulqyn damytýshy. Eresek býyn qoǵamdy tarıhı ómirde jınaqtalǵan tájirıbeni, bilimdi jas býynǵa tárbıe prosesi arqyly beredi.
Tárbıe materıaldyq ıgilikterdi óndirýge qabiletti, isker adamdardy daıyndaýǵa baǵyttalýy qajet. Basty óndirýshi kúsh - jeke tulǵa. Adam júıeli túrde kúrdeli qatynastarǵa aralasyp, qoǵamdaǵy qalyptasqan ıdeıany, saıası jáne moraldyq kózqarastardy, senimderdi qoǵamdaǵy adamdardyń ómir súrý tártibin meńgeredi.
Pedagogıka balany oqytý, tárbıeleý tájirıbelerin qorytyp, tárbıe jáne damý úshin qajetti jaǵdaılardy anyqtaıdy.
Qoryta aıtqanda, tárbıe - qoǵamnyń tarıhı áleýmettik - ekonomıkalyq jaǵdaılarynan týatyn obektıvtik proses.
Tárbıe prosesinde bala óziniń damýyna qajetti jaǵdaılardy paıdalanýǵa tıis. Tabıǵı jáne áleýmettik orta onyń kózqarasyn damytady.
2. Maqsat degenimiz - bir nársege umtylý, iske asyrý. Bul turǵydan alǵanda tárbıe maqsaty — jastardy ómirge ázirleý maqsatymen júrgiziletin tárbıe jumystarynyń nátıjesin erte boljaý.
Tárbıeniń maqsaty men júıesi memlekettiń saıasaty men ekonomıkasyna táýeldi. Tárbıe men qoǵam bir mezgilde paıda boldy. Tárbıe qoǵamdyq qubylys, onsyz qoǵam ómiri ilgeri damymaıdy. Alǵashqy qaýymdyq qurylysta eresekter balalardy eńbekke daǵdylandyrý úshin qaýymnyń ádet - ǵurpyn, saltyn úıretti.
Taptyq qoǵamda tárbıe maqsatyn anyqtaý qoǵamnyń eń negizgi maqsatyna aınaldy. Qul ıelenýshi qoǵamdyq qurylysta quldar, óndiris quraldary (jer, eńbek quraldary) - qul ıelenýshileriniń jeke menshigi boldy. Tárbıeniń maqsaty qul ıelenýshiniń múddesine baǵyndyrylyp, balalardy basqynshylyq soǵys ónerine tárbıeledi.
Árbir memlekette balalarǵa bilim berý men tárbıeni uıymdastyrýdyń naqtyly máseleleri men ádisteri qarastyrylady. Muǵalim qandaı adamdy qalyptastyratynyn dál bilýi kerek. K. D. Ýshınskıı óz qyzmetiniń aıqyn maqsatyn kórmeıtin tárbıeshini qurylys materıaldaryn bir jerge úıip tastap, odan ne alǵysy keletinin bilmeıtin arhıtektormen salystyrady. Tárbıeshi jas urpaqqa beriletin bilim, iskerlik, daǵdyny, tárbıeleıtin sezimdi bilip, josparly, maqsatty tárbıe jumysyn júrgizedi.
Ia. A. Komenskıı "Tárbıe maqsaty jáne mindetteri, mańyzy, júzege asyrý joldary adamnyń qoǵamda alatyn ornymen anyqtalý kerek", "Kelesi ǵasyrdyń qandaı bolatyndyǵy sol ǵasyr úshin tárbıelengen azamattarǵa baılanysty. Dúnıe - danalardyń kóptigimen baqytty" - degen oılar aıtty. Osy oılaryn "Ana mektebiniń" kirispesinde órbitedi.
"Tárbıe - adamdy qalyptastyratyn jáne jetildiretin úılesimdi proses" - dep Komenskıı tárbıe maqsatyn tómendegi - deı negizgi elementterge bóldi:
• adamǵa barlyq zattardy bilgizý - "ǵylymı bilim";
• zattardyń jáne óziniń qojasy etý - "adamgershilik";
• qudaıǵa, zattarǵa qulshylyq etý - "dinı tárbıe";
• tán saýlyǵy - "dene tárbıesi".
I. G. Pestalossı tárbıeniń maqsaty balaǵa bastaýysh bilim, eńbek, aqyl - oı, dene tárbıesin berip, jan - jaqty jáne úılesimdi damytý degen.
Nemis pedagogy A. Dısterveg pedagogıkalyq máselelerdi sheshýdegi soslovıelik jáne shovınısik saıasatqa qarsy kúresip, "Mekteptiń mindeti - adamzatty jáne óz halqyn súıetin sanaly azamattardy tárbıeleý" - degen.
K. D. Ýshınskıı tárbıeniń maqsaty qoǵamǵa paıdaly, adamshylyǵy bar adamdy tárbıeleý degen. Ol adamgershilik tárbıesin aqyl - oı, eńbek tárbıesimen tyǵyz baılanysty qarastyrady.
P. P. Blonskıı tárbıe maqsaty balaǵa jalpy adamzattyń jáne ulttyń mádenıetti meńgerýge kómektesý, jeke tulǵanyń jalpy adamzattyq ıdealdaryn qalyptastyrý degen.
1941 - 1990 jyldardaǵy pedagogıkalyq ádebıetterde "jan - jaqty damý" uǵymyna aqyl - oı, polıtehnıkalyq oqý jáne óndiristik eńbek, adamgershilik tárbıesi, dene jáne estetıkalyq tárbıe salalary engizildi.
A. S. Makarenko tárbıeniń memlekettik mindeti negizinde pedagogıkalyq mindet qoıyp, pedagogtardyń jumysyn baqylaýǵa alýǵa bolatyndyǵyn atap kórsetti. Ol "Tárbıeniń negizgi maqsaty balany jan - jaqty damytý" - degen usynysty qoldady, V. A. Sýhomlınskıı ony júzege asyrdy.
Tárbıe maqsaty qazaq tálim - tárbıe taǵylymyna da qoıyldy. Uly ustaz Ábý Nasyr ál - Farabı "Adamǵa eń áýeli bilim emes, tárbıe berilýi kerek. Onsyz berilgen bilim - adamzattyń qas jaýy. Ol keleshekte onyń barlyq ómirine apat ákeledi" - dedi.
Y. Altynsarın "ómirdiń negizgi máni — eńbek, ol adamnyń adamgershilik qasıetin mártebelendiredi, ómirdiń shyn qadirin tek eńbeksúıgish adam ǵana túsine alady. Mánsiz eńbek, maǵynasyz beınetqorlyq adamnyń jigerin muqaltady, óz eńbeginiń qyzyǵyn, raqat - lázzatyn kóre bilý - kisiliktiń basty belgisi" - degen.
Abaı Qunanbaev talap, eńbek, tereń oı, qanaǵat, raqym syndy jeke tulǵalyq jaqsy sapalardy qalyptastyrý maqsatyn qoıyp, ósek, ótirik, maqtanshaqtyń, erinshektik, beker mal shashpaq sıaqty zıandy ádetterdi joıýǵa shaqyrady.
BQO, Terekti aýdany,
Prırechnyı JOBBM ınformatıka-matematıka
pánderi muǵalimi Aıshýakov Merlan Adılovıch
Qazirgi qoǵamdaǵy tárbıeniń maqsaty men mindetteri, máni
Jospar:
1. Tárbıe áleýmettik qubylys.
2. Pedagogıka klasıkteriniń tárbıe maqsaty jónindegi pikirleri.
3. Tárbıeniń maqsat - mindetteri.
4. Tárbıe prosesiniń máni.
5. Tárbıeniń zańdylyqtary men prınsıpteri.
6. Ózin - ózi tárbıeleý jáne qaıta tárbıeleý.
1. Tárbıe - qoǵamnyń negizgi qyzmetteriniń biri, jeke adamdy maqsatty, júıeli qalyptastyrý prosesi, aǵa urpaqtyń tájirıbesin keıingi býynǵa meńgertip, olardyń sana - sezimin, jaǵymdy minez - qulqyn damytýshy. Eresek býyn qoǵamdy tarıhı ómirde jınaqtalǵan tájirıbeni, bilimdi jas býynǵa tárbıe prosesi arqyly beredi.
Tárbıe materıaldyq ıgilikterdi óndirýge qabiletti, isker adamdardy daıyndaýǵa baǵyttalýy qajet. Basty óndirýshi kúsh - jeke tulǵa. Adam júıeli túrde kúrdeli qatynastarǵa aralasyp, qoǵamdaǵy qalyptasqan ıdeıany, saıası jáne moraldyq kózqarastardy, senimderdi qoǵamdaǵy adamdardyń ómir súrý tártibin meńgeredi.
Pedagogıka balany oqytý, tárbıeleý tájirıbelerin qorytyp, tárbıe jáne damý úshin qajetti jaǵdaılardy anyqtaıdy.
Qoryta aıtqanda, tárbıe - qoǵamnyń tarıhı áleýmettik - ekonomıkalyq jaǵdaılarynan týatyn obektıvtik proses.
Tárbıe prosesinde bala óziniń damýyna qajetti jaǵdaılardy paıdalanýǵa tıis. Tabıǵı jáne áleýmettik orta onyń kózqarasyn damytady.
2. Maqsat degenimiz - bir nársege umtylý, iske asyrý. Bul turǵydan alǵanda tárbıe maqsaty — jastardy ómirge ázirleý maqsatymen júrgiziletin tárbıe jumystarynyń nátıjesin erte boljaý.
Tárbıeniń maqsaty men júıesi memlekettiń saıasaty men ekonomıkasyna táýeldi. Tárbıe men qoǵam bir mezgilde paıda boldy. Tárbıe qoǵamdyq qubylys, onsyz qoǵam ómiri ilgeri damymaıdy. Alǵashqy qaýymdyq qurylysta eresekter balalardy eńbekke daǵdylandyrý úshin qaýymnyń ádet - ǵurpyn, saltyn úıretti.
Taptyq qoǵamda tárbıe maqsatyn anyqtaý qoǵamnyń eń negizgi maqsatyna aınaldy. Qul ıelenýshi qoǵamdyq qurylysta quldar, óndiris quraldary (jer, eńbek quraldary) - qul ıelenýshileriniń jeke menshigi boldy. Tárbıeniń maqsaty qul ıelenýshiniń múddesine baǵyndyrylyp, balalardy basqynshylyq soǵys ónerine tárbıeledi.
Árbir memlekette balalarǵa bilim berý men tárbıeni uıymdastyrýdyń naqtyly máseleleri men ádisteri qarastyrylady. Muǵalim qandaı adamdy qalyptastyratynyn dál bilýi kerek. K. D. Ýshınskıı óz qyzmetiniń aıqyn maqsatyn kórmeıtin tárbıeshini qurylys materıaldaryn bir jerge úıip tastap, odan ne alǵysy keletinin bilmeıtin arhıtektormen salystyrady. Tárbıeshi jas urpaqqa beriletin bilim, iskerlik, daǵdyny, tárbıeleıtin sezimdi bilip, josparly, maqsatty tárbıe jumysyn júrgizedi.
Ia. A. Komenskıı "Tárbıe maqsaty jáne mindetteri, mańyzy, júzege asyrý joldary adamnyń qoǵamda alatyn ornymen anyqtalý kerek", "Kelesi ǵasyrdyń qandaı bolatyndyǵy sol ǵasyr úshin tárbıelengen azamattarǵa baılanysty. Dúnıe - danalardyń kóptigimen baqytty" - degen oılar aıtty. Osy oılaryn "Ana mektebiniń" kirispesinde órbitedi.
"Tárbıe - adamdy qalyptastyratyn jáne jetildiretin úılesimdi proses" - dep Komenskıı tárbıe maqsatyn tómendegi - deı negizgi elementterge bóldi:
• adamǵa barlyq zattardy bilgizý - "ǵylymı bilim";
• zattardyń jáne óziniń qojasy etý - "adamgershilik";
• qudaıǵa, zattarǵa qulshylyq etý - "dinı tárbıe";
• tán saýlyǵy - "dene tárbıesi".
I. G. Pestalossı tárbıeniń maqsaty balaǵa bastaýysh bilim, eńbek, aqyl - oı, dene tárbıesin berip, jan - jaqty jáne úılesimdi damytý degen.
Nemis pedagogy A. Dısterveg pedagogıkalyq máselelerdi sheshýdegi soslovıelik jáne shovınısik saıasatqa qarsy kúresip, "Mekteptiń mindeti - adamzatty jáne óz halqyn súıetin sanaly azamattardy tárbıeleý" - degen.
K. D. Ýshınskıı tárbıeniń maqsaty qoǵamǵa paıdaly, adamshylyǵy bar adamdy tárbıeleý degen. Ol adamgershilik tárbıesin aqyl - oı, eńbek tárbıesimen tyǵyz baılanysty qarastyrady.
P. P. Blonskıı tárbıe maqsaty balaǵa jalpy adamzattyń jáne ulttyń mádenıetti meńgerýge kómektesý, jeke tulǵanyń jalpy adamzattyq ıdealdaryn qalyptastyrý degen.
1941 - 1990 jyldardaǵy pedagogıkalyq ádebıetterde "jan - jaqty damý" uǵymyna aqyl - oı, polıtehnıkalyq oqý jáne óndiristik eńbek, adamgershilik tárbıesi, dene jáne estetıkalyq tárbıe salalary engizildi.
A. S. Makarenko tárbıeniń memlekettik mindeti negizinde pedagogıkalyq mindet qoıyp, pedagogtardyń jumysyn baqylaýǵa alýǵa bolatyndyǵyn atap kórsetti. Ol "Tárbıeniń negizgi maqsaty balany jan - jaqty damytý" - degen usynysty qoldady, V. A. Sýhomlınskıı ony júzege asyrdy.
Tárbıe maqsaty qazaq tálim - tárbıe taǵylymyna da qoıyldy. Uly ustaz Ábý Nasyr ál - Farabı "Adamǵa eń áýeli bilim emes, tárbıe berilýi kerek. Onsyz berilgen bilim - adamzattyń qas jaýy. Ol keleshekte onyń barlyq ómirine apat ákeledi" - dedi.
Y. Altynsarın "ómirdiń negizgi máni — eńbek, ol adamnyń adamgershilik qasıetin mártebelendiredi, ómirdiń shyn qadirin tek eńbeksúıgish adam ǵana túsine alady. Mánsiz eńbek, maǵynasyz beınetqorlyq adamnyń jigerin muqaltady, óz eńbeginiń qyzyǵyn, raqat - lázzatyn kóre bilý - kisiliktiń basty belgisi" - degen.
Abaı Qunanbaev talap, eńbek, tereń oı, qanaǵat, raqym syndy jeke tulǵalyq jaqsy sapalardy qalyptastyrý maqsatyn qoıyp, ósek, ótirik, maqtanshaqtyń, erinshektik, beker mal shashpaq sıaqty zıandy ádetterdi joıýǵa shaqyrady.
BQO, Terekti aýdany,
Prırechnyı JOBBM ınformatıka-matematıka
pánderi muǵalimi Aıshýakov Merlan Adılovıch
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
