Ata – baba dástúri - urpaqqa amanat ashyq tárbıe saǵaty
Ata – baba dástúri - urpaqqa amanat
Ashyq tárbıe saǵaty 5 synyp
2016 - 2017 oqý jyly
Sabaqtyń taqyryby: Ata – baba dástúri – urpaqqa amanat
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardyń boıyna halqymyzdyń asyl qadir – qasıetterin sińirý, úlkendi syılaı bilýge, salt - dástúrlerimizdi qadirleı bilýge baýlý. Oqýshylardy salt - dástúrden nár alyp ósýine, ınabattylyqqa, jaman men jaqsyny ajyrata bilýge, ataly sózden ǵıbrat
alýǵa tárbıeleý.
Kórnekilikteri: sýretter, maqal - mátelder, toptyq tapsyrmalar, t. b.
Qurmetti ustazdar men oqýshylar sizder búgin 5 a synyby daıyndaǵan
«Ata – baba dástúri - urpaqqa amanat» atty ashyq tárbıe saǵatymyzǵa qosh keldińizder!
«Amandasý saltymyz,
Esenbisiz jalpyńyz,
Baǵalyny artyna,
Qaldyrǵan-dy halqymyz» - deı otyryp, ashyq tárbıe saǵatymyzdy bastaımyz.
Týǵan jer, Qazaqstan, Týǵan ana,
Atymyz senen bólek atala ma?
Kúnshýaq seniń ystyq meıirińe
Tasyń da tebirenbeı jata ala ma?
Topqa bóliný: Úıiniń úlken balalary bir bólek, kishi balalary bir bólek
bolyp bólinedi.
1 top «Shańyraq»
2 top «Amanat»
/ toptastyrý ádisin syzý arqyly qorǵap shyǵady/
Qazaqstan – qazaq halqynyń qasıetti ata-mekeni, kindik qany tamǵan jeri. Táńiri jer qaıysar mal berip, asty - ústi baılyqqa tunyp turǵan osyndaı ólkeni buıyrtqan halqymnyń armany joq. Endigi kezekti oqýshylarǵa beremin.
Taqpaqtar
1. Raýan.
«Biz qazaq degen - mal baqqan elmiz, eshkimge soqtyqpaı jaı jatqan elmiz. Elimizden qut – bereke qashpasyn dep, jerimizdiń shetin jaý baspasyn dep naızaǵa úki taqqan elmiz. Eshbir dushpan basynbaǵan elmiz, basymyzdan sózdi asyrmaǵan elmiz, dám - tuzdy aqtaı bilgen elmiz, dástúrimizdi saqtaı bilgen elmiz» dep Qazybek babam aıtqandaı, en dalany jaılaǵan, kóshpeli ǵumyr keshken qazaq halqynyń ózine tán, ózge ulttardan ereksheleıtin salt - dástúrleri bar.
2. Ásem
Halqymyzdyń ǵasyrlar boıy jınaǵan baı qazynasy, salt - dástúrleri men ádet ǵuryptary urpaqtan - urpaqqa mura bolyp óz jalǵasyn tabýda.
3. Nabıra
Armysyńdar, ańsaǵan dana halqym.
Sálem berý - ejelgi ata saltym
Ár elderde júrse de qalyń qazaq
Bir maqsatqa arnalǵan arman talap.
4. Jaqypbek
Tanymasań tanyp al, men qazaqpyn
Janym jaılaý, kóńilim keń qazaqpyn
Ulysym baı, nur jeri keń qazaqpyn,
Yrysym baı, nur jeri keń qazaqpyn
5. Zeınep
Men qazaq, qazaqpyn dep maqtanamyn
Uranǵa «Alash» degen atty alamyn
Súıgenim - qazaq ómiri, ózim qazaq
Men nege qazaqtyqtan saqtanamyn?!
6. Yrysdáýlet
Altaı, Ertis, Syrdarıa, Esil, Jaıyq
Arasyn qonys qyldym irge jaıyp
Elim, jerim, qorǵaıtyn erim bolyp,
Er jettim en dalada lyqa baıyp
7. Sandýǵash
Men qazaqpyn, myń ólip, myń tirilgen
Jórgegimde tanystym muń tilimmen
Jylyǵanda júregim kún tutylyp
Qýanǵanda kúlkimnen tún túrilgen
8. Erlan
Men qazaqpyn, bıikpin, baıtaq elmin,
Qaıta týdym ómirge, qaıta keldim.
Men myń da bir tirildim máńgi ólmeske,
Aıta bergim keledi, aıta bergim.
9. Dılára
Men qazaqpyn, ajalsyz anamyn ıen,
Qursaǵyma syıdyram dalany keń.
Pák sábımin besikte gýildegen,
Dáýirlermen qurdaspyn, danamyn men
10. Qaırat
Men jigitpin, aıqasqa, synǵa asyqpyn,
Júregi bar keýdemde shyn ǵashyqtyń
Janartaýdaı joıqynmyn julqynǵanda
Sharyqtasam qyran bop shyńǵa shyqtym
11. Balaýsa
Tilim bar da qazaǵym bar, halqym bar
Dástúrim bar, ata joly saltym bar,
Keń daladaı jınalmaǵan shalǵaıy,
Ańqaý ashyq minezim bar ańqyldar
12. Ábdimanap
Qazaqpyn men, qazaqtyń tentegimin,
Jaý shebinde synalǵan semserimsiń.
Taıyz emes tereńmin, tamyrlymyn,
Iilmeıdi eshkimge eńse búgin.
13. Merýert
Kóterdik sál de bolsa eńsemizdi,
El bolaıyq qyzyǵar kórse bizdi.
Jańǵyrtyp ata dástúr, salt - sanamyz,
Halqyma ımandylyq berse izgi.
14. Qýanysh
Ardaqtap atalardyń zıaly atyn,
Kún keldi dástúr úshin tý alatyn.
Qashanda ata jolyn umytqandar
Ulystyń uly kúni uıalatyn.
15. Aqnıet
Emes pe toı halqymnyń qazynasy,
Babamnyń demeý bolsyn aq batasy.
Qasterlemeı kim ata saltyn tastar,
«Bereke tilep» aq áje shashý shashar.
16. Nurqanat
Máńgi toly qazaǵymnyń ǵumyry,
San asyldyń ashylyp tur ǵumyry.
Keshe ǵana kereksiz ǵyp tastaǵan
Ǵajap eken ádebi men ǵuryby.
17. Táńirbergen
Jaqsy dástúr saqtar eldiń eldigin,
Erligin de uǵynarsyń sen búgin.
Tanytady qalpymen - aq qonaqjaı
Naǵyz qazaq júreginiń keńdigin.
18. Jasmın
Minekı, sondaı jomart meniń halqym,
Eshqandaı umytpaǵan ata saltyn.
Jas urpaq, oılan óziń, bil tarıhtan,
Qazaq bop qal, qadirle qazaq halqyn!
Júrgizýshi:
Bizder buryn kórmegen
Salt - dástúrim óshpegen.
Úırenemiz dáriptep
Zamanynda órlegen.
Endi qazaqy salt - dástúrlerge toqtalaıyq.
1. Balaýsa.
Asar (salt.) Bir januıanyń qolynan kelmeıtin jumystardy atqarý úshin bir aýyldyń adamdary «asarǵa» shaqyrylady7
2. Yrysdáýlet
Asatý (dástúr). Et jelinip bolǵannan keıin tórde otyrǵan aqsaqal tabaqqa qalǵan etti jas balalar men jigitterge asatýǵa tıis. Burynǵy kezde jas balalar «et asaımyz» dep qonaq kelgen úıdiń mańaıynda júretin bolǵan.
3. Merýert
Aıttyq (dástúr). Aıt kúni «attyq» dep suraǵan adamdarǵa beriletin syılyq.
4. Sandýǵash
Aqsarbas (dinı yrym). Adamnyń qaýip - qaterge ushyraǵanda, jany qysylǵanda Alla atymen aıtqan qudaıysy. Mundaı jaǵdaıda ushyraǵan adam «Aqsarbas» úsh ret aıtý kerek. Aman qalǵan kisi osydan keıin el - jurty shaqyryp qudaıy beredi.
5. Raýan
Aq quıyp shyǵarý (yrym) Úıge kirgen jylanǵa da aq quıyp shyǵarady (mátel). Qazaq halqy sútti, qymyzdy, shubatty, aırandy, taǵy basqa sút ónimderi «aq» dep ataıdy da, ony qasıetti, kıeli dep uǵady. Aqty jerge tókpeıdi, aıaqqa baspaıdy.
6. Jasmın
Syralǵy (dástúr). Batyrdan saýǵa, ańshydan syralǵy mátel. Oljaly, qanjyǵasy qandanyp kele jatqan ańshydan nemese saıatshydan suralatyn jol. Márt ańshylar mundaıda «syralǵy» suraǵannyń sózin jerge tastamaıdy.
7. Aıda
Súıinshi. Qýanyshty habar jetkizetin adam «Súıinshi, súıinshi» dep keledi. Mundaıda qýanyshty úı ıesi «Qalaǵanyńdy» al deıdi nemese oǵan unaıtyndaı syılyq usynady. 8. Qaırat
Shildehana - jańa týǵan náresteniń qurmetine jasalatyn oıyn - saýyq toı.
9. Zeınep
Shashý - qýanysh aıǵaǵy retinde jasalatyn saltanatty dástúr.
10. Nabıra
Besik - qasıetti, kıeli, qutty múlik, sábıdiń altyn uıasy bolyp tabylady.
Júrgizýshi: Qazaq halqynda tyıym sózder ádeptilikti, jaqsy minez - qulyqty sińirýge, tazalyq saqtaýǵa arnalǵan. Yrym - tyıym ulaǵat kózi deımiz. Al endi oqýshylar qandaı yrymdar biledi ekenin tamashalaıyq.
1. Zeınep
Unasyn, unamasyn,
Buzba qustyń uıasyn.
2. Qýanysh
Uqsama tentek balaǵa,
Pyshaqtyń júzin jalama.
3. Ábdimanap
Sharshasań sál - pál aıalda,
Biraq jerdi taıanba.
4. Sandýǵash
Qur betaldy ermekke
Bos besikti terbetpe.
5. Yrysdáýlet
Jaqtyr, Meıliń jaqtyrma,
Nandy jerge laqtyrma.
6. Jasmın
Joq ádetti shyǵarma,
Túnde kólden sý alma
7. Nabıra
Adamdardy sanama,
Túnde aıǵa qarama.
8. Dılára
Aqyl - esiń bútinde,
Kisige qaraı túkirme.
9. Raýan
Ulttyq salttan buljyma:
Juma kúni kir jýma.
10. Merýert
Dastarhanǵa eminbe,
Kóp aldynda kerilme.
11. Aıda
Tiri jandy ıyqtama,
Beı ýaqytta uıyqtama.
12. Balaýsa
Aıtqan sózdi baǵamda:
Kúlme kemtar adamǵa.
13. Erlan
Súısinsin jurt isińe,
Saqta ata ǵurpyńdy.
Eshqashan úlken kisige,
Otyrma berip syrtyńdy.
Júrgizýshi:
Ata dástúr abyroı kótergenge,
O, bul sózder súıekten óter demde!
Toqtalamyz endi biz, al halaıyq,
Qanatty sóz, maqal men mátelderge
«Sózdiń kórki - maqal» degen uǵym bar. Bizdiń merekemiz qyza túsken tárizdi. Maqaldap sóıleý jarysyna da kezek bereıik.
1. Kórinis: Eki dostyń kezdesýi.
2. Kórinis: Aqsaqal men balanyń sálemdesýi.
Júrgizýshi:
Salt dástúr, ádet ǵuryp - atadan balaǵa qalyp otyratyn mol mura. Halyq tárbıeni balaǵa
ana qursaǵynda jatqanynan bastaıdy. «Atadan qalǵan asyl sóz» sheshen, bılerdiń sózderi
taqıada jasyrynǵan, avtoryn tabý kerek.
Órkenim óssin deseń,
Kekshil bolma –
Kesapaty tıer elińe.
Elim óssin deseń,
Órshil bolma –
Óskenińdi óshiresiń
Basyna is túsken paqyrǵa,
Qastyq qylma -
Qaıǵysy kósher basyńa.
Janashyry joq jaqsyǵa,
Járdemshi bol asyǵa,
Qıyn - qystaý kúnderde
Ózi keler qasyńa,
Búgin saǵy syndy dep,
Jaqynyńdy basynba. /Qazybek bı/
Daý muraty - utý,
Saýda muraty - utý,
Qyz muraty - ketý,
Jol muraty - jetý. /Syrym sheshen/
Sýalmaıtyn sýat joq,
Tartylmaıtyn bulaq joq,
Quıryǵy sýda tursa da,
Ýaqytysy jetkende,
Qýramaıtyn quraq joq.
Dúnıe degen pánı bul,
Balasy joq ta mıat joq.
Bárenen de qıyn sol eken,
Artynda janǵan shyraq joq... /Áıteke bı/
Jańbyr jaýmasa jer jetim,
Basshysy bolmasa el jetim,
Uqpasqa aıtqan sóz jetim...
Atyń jaqsy bolsa,
Er jigittiń pyraǵy,
Balań jaqsy bolsa,
Jan men tánniń shyraǵy,
Áıeliń jaqsy bolsa,
Birinshi – ımanyń,
Ekinshi – jıǵanyń,
Úshinshi - yrysyńnyń turaǵy.../Tóle bı/
Júrgizýshi: «Sergitý sáti» Al, endi balalar, jumbaq jasyryp, boı sergitip alaıyq.
Eki top bir - birine jumbaqtar jasyrady.
Ár top úsh - úsh jumbaqtan jasyrady.
Júrgizýshi:
Mánge toly qazaǵymnyń tirligi,
San asyldyń ashylyp tur tuǵyry.
Keshe ǵana kereksiz ǵyp tastaǵan,
Ǵajap eken ádeti men ǵurypy - deı kele, eki topqa suraqtar qoıylady.
/qorjyndaǵy bileziktegi suraqtarǵa jaýap berý./
1 topqa Qandaı salt dástúrlerdi bilesińder?
2 topqa Qazaq elinde erteden kele jatqan meıramdardy atańyz?
(oraza aıt, ramazan aıt, naýryz toıy, soǵym basy, saban toı t. b.)
3 Ulttyq oıyn túrlerin atap ber
(soqyr teke, shertpek, aqsúıek, oramal tastaý, saqına salmaq t. b
4 Qazaq elinde erteden kele jatqan meıramdardy atańyz?
(oraza aıt, ramazan aıt, naýryz toıy, soǵym basy, saban toı t. b.)
5 Úsh danany atap ber /Abaı, Shoqan, Ybyraı/
6 Úsh baılyqty atap ber /densaýlyq, aq jaýlyq, on saýlyq/
7 Jeti qazynany atap ber / Er jigit, sulý áıel, ilim - bilim, júırik at, qyran
búrkit, beren myltyq /
8 Jeti atany atap ber /bala, áke, ata, arǵy ata, baba, tý ata, tek ata/
Júrgizýshi:
«Tilim barda qazaǵym bar, halqym bar,
Dástúrim bar, ata joly saltym bar.
Týǵan tilde syry tereń janym bar,
Týǵan tilde ánim menen sánim bar.»- deı kele endigi kezekti konserttik baǵdarlamaǵa beremiz.
1. Bı: «Jumyr qylysh» qyzdar toby
2. Bı: «Báıge» uldar toby
Júrgizýshi: Ár ulttyń ózindik erekshelikteri bolatyny belgili. Bizdiń tárbıemiz ananyń aq sútinen, ana áldıinen, atanyń qasıetti sózderinen bastaý alady. Bizdiń halqymyzdyń tárbıe tásilderi men tájirıbeleri óte kóp. Halqymyzdyń ádet ǵurpyn, dástúrin, tarıhyn bilý, ony qasterleý - árqaısysymyzdyń boryshymyz. Zeıin qoıyp tyńdaǵandaryńyzǵa rahmet!
Qosh saý bolyńyzdar!
Ońtústik Qazaqstan oblysy, Shardara aýdany,
«Uzyn - Ata» jalpy orta mektebiniń
Qazaq tili men ádebıeti páni muǵalimi
Shyntemırova Záýre Pirmanbekqyzy
Ashyq tárbıe saǵaty 5 synyp
2016 - 2017 oqý jyly
Sabaqtyń taqyryby: Ata – baba dástúri – urpaqqa amanat
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardyń boıyna halqymyzdyń asyl qadir – qasıetterin sińirý, úlkendi syılaı bilýge, salt - dástúrlerimizdi qadirleı bilýge baýlý. Oqýshylardy salt - dástúrden nár alyp ósýine, ınabattylyqqa, jaman men jaqsyny ajyrata bilýge, ataly sózden ǵıbrat
alýǵa tárbıeleý.
Kórnekilikteri: sýretter, maqal - mátelder, toptyq tapsyrmalar, t. b.
Qurmetti ustazdar men oqýshylar sizder búgin 5 a synyby daıyndaǵan
«Ata – baba dástúri - urpaqqa amanat» atty ashyq tárbıe saǵatymyzǵa qosh keldińizder!
«Amandasý saltymyz,
Esenbisiz jalpyńyz,
Baǵalyny artyna,
Qaldyrǵan-dy halqymyz» - deı otyryp, ashyq tárbıe saǵatymyzdy bastaımyz.
Týǵan jer, Qazaqstan, Týǵan ana,
Atymyz senen bólek atala ma?
Kúnshýaq seniń ystyq meıirińe
Tasyń da tebirenbeı jata ala ma?
Topqa bóliný: Úıiniń úlken balalary bir bólek, kishi balalary bir bólek
bolyp bólinedi.
1 top «Shańyraq»
2 top «Amanat»
/ toptastyrý ádisin syzý arqyly qorǵap shyǵady/
Qazaqstan – qazaq halqynyń qasıetti ata-mekeni, kindik qany tamǵan jeri. Táńiri jer qaıysar mal berip, asty - ústi baılyqqa tunyp turǵan osyndaı ólkeni buıyrtqan halqymnyń armany joq. Endigi kezekti oqýshylarǵa beremin.
Taqpaqtar
1. Raýan.
«Biz qazaq degen - mal baqqan elmiz, eshkimge soqtyqpaı jaı jatqan elmiz. Elimizden qut – bereke qashpasyn dep, jerimizdiń shetin jaý baspasyn dep naızaǵa úki taqqan elmiz. Eshbir dushpan basynbaǵan elmiz, basymyzdan sózdi asyrmaǵan elmiz, dám - tuzdy aqtaı bilgen elmiz, dástúrimizdi saqtaı bilgen elmiz» dep Qazybek babam aıtqandaı, en dalany jaılaǵan, kóshpeli ǵumyr keshken qazaq halqynyń ózine tán, ózge ulttardan ereksheleıtin salt - dástúrleri bar.
2. Ásem
Halqymyzdyń ǵasyrlar boıy jınaǵan baı qazynasy, salt - dástúrleri men ádet ǵuryptary urpaqtan - urpaqqa mura bolyp óz jalǵasyn tabýda.
3. Nabıra
Armysyńdar, ańsaǵan dana halqym.
Sálem berý - ejelgi ata saltym
Ár elderde júrse de qalyń qazaq
Bir maqsatqa arnalǵan arman talap.
4. Jaqypbek
Tanymasań tanyp al, men qazaqpyn
Janym jaılaý, kóńilim keń qazaqpyn
Ulysym baı, nur jeri keń qazaqpyn,
Yrysym baı, nur jeri keń qazaqpyn
5. Zeınep
Men qazaq, qazaqpyn dep maqtanamyn
Uranǵa «Alash» degen atty alamyn
Súıgenim - qazaq ómiri, ózim qazaq
Men nege qazaqtyqtan saqtanamyn?!
6. Yrysdáýlet
Altaı, Ertis, Syrdarıa, Esil, Jaıyq
Arasyn qonys qyldym irge jaıyp
Elim, jerim, qorǵaıtyn erim bolyp,
Er jettim en dalada lyqa baıyp
7. Sandýǵash
Men qazaqpyn, myń ólip, myń tirilgen
Jórgegimde tanystym muń tilimmen
Jylyǵanda júregim kún tutylyp
Qýanǵanda kúlkimnen tún túrilgen
8. Erlan
Men qazaqpyn, bıikpin, baıtaq elmin,
Qaıta týdym ómirge, qaıta keldim.
Men myń da bir tirildim máńgi ólmeske,
Aıta bergim keledi, aıta bergim.
9. Dılára
Men qazaqpyn, ajalsyz anamyn ıen,
Qursaǵyma syıdyram dalany keń.
Pák sábımin besikte gýildegen,
Dáýirlermen qurdaspyn, danamyn men
10. Qaırat
Men jigitpin, aıqasqa, synǵa asyqpyn,
Júregi bar keýdemde shyn ǵashyqtyń
Janartaýdaı joıqynmyn julqynǵanda
Sharyqtasam qyran bop shyńǵa shyqtym
11. Balaýsa
Tilim bar da qazaǵym bar, halqym bar
Dástúrim bar, ata joly saltym bar,
Keń daladaı jınalmaǵan shalǵaıy,
Ańqaý ashyq minezim bar ańqyldar
12. Ábdimanap
Qazaqpyn men, qazaqtyń tentegimin,
Jaý shebinde synalǵan semserimsiń.
Taıyz emes tereńmin, tamyrlymyn,
Iilmeıdi eshkimge eńse búgin.
13. Merýert
Kóterdik sál de bolsa eńsemizdi,
El bolaıyq qyzyǵar kórse bizdi.
Jańǵyrtyp ata dástúr, salt - sanamyz,
Halqyma ımandylyq berse izgi.
14. Qýanysh
Ardaqtap atalardyń zıaly atyn,
Kún keldi dástúr úshin tý alatyn.
Qashanda ata jolyn umytqandar
Ulystyń uly kúni uıalatyn.
15. Aqnıet
Emes pe toı halqymnyń qazynasy,
Babamnyń demeý bolsyn aq batasy.
Qasterlemeı kim ata saltyn tastar,
«Bereke tilep» aq áje shashý shashar.
16. Nurqanat
Máńgi toly qazaǵymnyń ǵumyry,
San asyldyń ashylyp tur ǵumyry.
Keshe ǵana kereksiz ǵyp tastaǵan
Ǵajap eken ádebi men ǵuryby.
17. Táńirbergen
Jaqsy dástúr saqtar eldiń eldigin,
Erligin de uǵynarsyń sen búgin.
Tanytady qalpymen - aq qonaqjaı
Naǵyz qazaq júreginiń keńdigin.
18. Jasmın
Minekı, sondaı jomart meniń halqym,
Eshqandaı umytpaǵan ata saltyn.
Jas urpaq, oılan óziń, bil tarıhtan,
Qazaq bop qal, qadirle qazaq halqyn!
Júrgizýshi:
Bizder buryn kórmegen
Salt - dástúrim óshpegen.
Úırenemiz dáriptep
Zamanynda órlegen.
Endi qazaqy salt - dástúrlerge toqtalaıyq.
1. Balaýsa.
Asar (salt.) Bir januıanyń qolynan kelmeıtin jumystardy atqarý úshin bir aýyldyń adamdary «asarǵa» shaqyrylady7
2. Yrysdáýlet
Asatý (dástúr). Et jelinip bolǵannan keıin tórde otyrǵan aqsaqal tabaqqa qalǵan etti jas balalar men jigitterge asatýǵa tıis. Burynǵy kezde jas balalar «et asaımyz» dep qonaq kelgen úıdiń mańaıynda júretin bolǵan.
3. Merýert
Aıttyq (dástúr). Aıt kúni «attyq» dep suraǵan adamdarǵa beriletin syılyq.
4. Sandýǵash
Aqsarbas (dinı yrym). Adamnyń qaýip - qaterge ushyraǵanda, jany qysylǵanda Alla atymen aıtqan qudaıysy. Mundaı jaǵdaıda ushyraǵan adam «Aqsarbas» úsh ret aıtý kerek. Aman qalǵan kisi osydan keıin el - jurty shaqyryp qudaıy beredi.
5. Raýan
Aq quıyp shyǵarý (yrym) Úıge kirgen jylanǵa da aq quıyp shyǵarady (mátel). Qazaq halqy sútti, qymyzdy, shubatty, aırandy, taǵy basqa sút ónimderi «aq» dep ataıdy da, ony qasıetti, kıeli dep uǵady. Aqty jerge tókpeıdi, aıaqqa baspaıdy.
6. Jasmın
Syralǵy (dástúr). Batyrdan saýǵa, ańshydan syralǵy mátel. Oljaly, qanjyǵasy qandanyp kele jatqan ańshydan nemese saıatshydan suralatyn jol. Márt ańshylar mundaıda «syralǵy» suraǵannyń sózin jerge tastamaıdy.
7. Aıda
Súıinshi. Qýanyshty habar jetkizetin adam «Súıinshi, súıinshi» dep keledi. Mundaıda qýanyshty úı ıesi «Qalaǵanyńdy» al deıdi nemese oǵan unaıtyndaı syılyq usynady. 8. Qaırat
Shildehana - jańa týǵan náresteniń qurmetine jasalatyn oıyn - saýyq toı.
9. Zeınep
Shashý - qýanysh aıǵaǵy retinde jasalatyn saltanatty dástúr.
10. Nabıra
Besik - qasıetti, kıeli, qutty múlik, sábıdiń altyn uıasy bolyp tabylady.
Júrgizýshi: Qazaq halqynda tyıym sózder ádeptilikti, jaqsy minez - qulyqty sińirýge, tazalyq saqtaýǵa arnalǵan. Yrym - tyıym ulaǵat kózi deımiz. Al endi oqýshylar qandaı yrymdar biledi ekenin tamashalaıyq.
1. Zeınep
Unasyn, unamasyn,
Buzba qustyń uıasyn.
2. Qýanysh
Uqsama tentek balaǵa,
Pyshaqtyń júzin jalama.
3. Ábdimanap
Sharshasań sál - pál aıalda,
Biraq jerdi taıanba.
4. Sandýǵash
Qur betaldy ermekke
Bos besikti terbetpe.
5. Yrysdáýlet
Jaqtyr, Meıliń jaqtyrma,
Nandy jerge laqtyrma.
6. Jasmın
Joq ádetti shyǵarma,
Túnde kólden sý alma
7. Nabıra
Adamdardy sanama,
Túnde aıǵa qarama.
8. Dılára
Aqyl - esiń bútinde,
Kisige qaraı túkirme.
9. Raýan
Ulttyq salttan buljyma:
Juma kúni kir jýma.
10. Merýert
Dastarhanǵa eminbe,
Kóp aldynda kerilme.
11. Aıda
Tiri jandy ıyqtama,
Beı ýaqytta uıyqtama.
12. Balaýsa
Aıtqan sózdi baǵamda:
Kúlme kemtar adamǵa.
13. Erlan
Súısinsin jurt isińe,
Saqta ata ǵurpyńdy.
Eshqashan úlken kisige,
Otyrma berip syrtyńdy.
Júrgizýshi:
Ata dástúr abyroı kótergenge,
O, bul sózder súıekten óter demde!
Toqtalamyz endi biz, al halaıyq,
Qanatty sóz, maqal men mátelderge
«Sózdiń kórki - maqal» degen uǵym bar. Bizdiń merekemiz qyza túsken tárizdi. Maqaldap sóıleý jarysyna da kezek bereıik.
1. Kórinis: Eki dostyń kezdesýi.
2. Kórinis: Aqsaqal men balanyń sálemdesýi.
Júrgizýshi:
Salt dástúr, ádet ǵuryp - atadan balaǵa qalyp otyratyn mol mura. Halyq tárbıeni balaǵa
ana qursaǵynda jatqanynan bastaıdy. «Atadan qalǵan asyl sóz» sheshen, bılerdiń sózderi
taqıada jasyrynǵan, avtoryn tabý kerek.
Órkenim óssin deseń,
Kekshil bolma –
Kesapaty tıer elińe.
Elim óssin deseń,
Órshil bolma –
Óskenińdi óshiresiń
Basyna is túsken paqyrǵa,
Qastyq qylma -
Qaıǵysy kósher basyńa.
Janashyry joq jaqsyǵa,
Járdemshi bol asyǵa,
Qıyn - qystaý kúnderde
Ózi keler qasyńa,
Búgin saǵy syndy dep,
Jaqynyńdy basynba. /Qazybek bı/
Daý muraty - utý,
Saýda muraty - utý,
Qyz muraty - ketý,
Jol muraty - jetý. /Syrym sheshen/
Sýalmaıtyn sýat joq,
Tartylmaıtyn bulaq joq,
Quıryǵy sýda tursa da,
Ýaqytysy jetkende,
Qýramaıtyn quraq joq.
Dúnıe degen pánı bul,
Balasy joq ta mıat joq.
Bárenen de qıyn sol eken,
Artynda janǵan shyraq joq... /Áıteke bı/
Jańbyr jaýmasa jer jetim,
Basshysy bolmasa el jetim,
Uqpasqa aıtqan sóz jetim...
Atyń jaqsy bolsa,
Er jigittiń pyraǵy,
Balań jaqsy bolsa,
Jan men tánniń shyraǵy,
Áıeliń jaqsy bolsa,
Birinshi – ımanyń,
Ekinshi – jıǵanyń,
Úshinshi - yrysyńnyń turaǵy.../Tóle bı/
Júrgizýshi: «Sergitý sáti» Al, endi balalar, jumbaq jasyryp, boı sergitip alaıyq.
Eki top bir - birine jumbaqtar jasyrady.
Ár top úsh - úsh jumbaqtan jasyrady.
Júrgizýshi:
Mánge toly qazaǵymnyń tirligi,
San asyldyń ashylyp tur tuǵyry.
Keshe ǵana kereksiz ǵyp tastaǵan,
Ǵajap eken ádeti men ǵurypy - deı kele, eki topqa suraqtar qoıylady.
/qorjyndaǵy bileziktegi suraqtarǵa jaýap berý./
1 topqa Qandaı salt dástúrlerdi bilesińder?
2 topqa Qazaq elinde erteden kele jatqan meıramdardy atańyz?
(oraza aıt, ramazan aıt, naýryz toıy, soǵym basy, saban toı t. b.)
3 Ulttyq oıyn túrlerin atap ber
(soqyr teke, shertpek, aqsúıek, oramal tastaý, saqına salmaq t. b
4 Qazaq elinde erteden kele jatqan meıramdardy atańyz?
(oraza aıt, ramazan aıt, naýryz toıy, soǵym basy, saban toı t. b.)
5 Úsh danany atap ber /Abaı, Shoqan, Ybyraı/
6 Úsh baılyqty atap ber /densaýlyq, aq jaýlyq, on saýlyq/
7 Jeti qazynany atap ber / Er jigit, sulý áıel, ilim - bilim, júırik at, qyran
búrkit, beren myltyq /
8 Jeti atany atap ber /bala, áke, ata, arǵy ata, baba, tý ata, tek ata/
Júrgizýshi:
«Tilim barda qazaǵym bar, halqym bar,
Dástúrim bar, ata joly saltym bar.
Týǵan tilde syry tereń janym bar,
Týǵan tilde ánim menen sánim bar.»- deı kele endigi kezekti konserttik baǵdarlamaǵa beremiz.
1. Bı: «Jumyr qylysh» qyzdar toby
2. Bı: «Báıge» uldar toby
Júrgizýshi: Ár ulttyń ózindik erekshelikteri bolatyny belgili. Bizdiń tárbıemiz ananyń aq sútinen, ana áldıinen, atanyń qasıetti sózderinen bastaý alady. Bizdiń halqymyzdyń tárbıe tásilderi men tájirıbeleri óte kóp. Halqymyzdyń ádet ǵurpyn, dástúrin, tarıhyn bilý, ony qasterleý - árqaısysymyzdyń boryshymyz. Zeıin qoıyp tyńdaǵandaryńyzǵa rahmet!
Qosh saý bolyńyzdar!
Ońtústik Qazaqstan oblysy, Shardara aýdany,
«Uzyn - Ata» jalpy orta mektebiniń
Qazaq tili men ádebıeti páni muǵalimi
Shyntemırova Záýre Pirmanbekqyzy
You Might Also Like
