InfoHub Logo

«...Sen netken baqytty ediń keler urpaq,
Qaraımyn elesińe men tańyrqap...»
Qasym Amanjoluly

«Táýelsizdik – ashshy termen kelgen tátti jeńis. Tógilgen qannyń, ólmegen jigerdiń otymen kelgen uly kún.  «Aq naızanyń ushymen, aq bilektiń kúshimen» dep urandatyp, halyqty beıbit jolmen basyp ala otyryp, óz aýmaǵyn keńeıtip otyrǵan qazaq halqyn myqty dıplomat handar basqardy. Beıbit zaman, qoı ústine boztorǵaı jumyrtqalaǵan zaman dep – Qazaq handarynyń, sonyń ishinde, Esim, Qasym, Táýke handardyń eldi basqarýǵa arnalǵan zańdardy shyǵarýy – ulttyń birqalypty, uıymdasqan, salt – dástúri saqtalyp, adamı qundylyqtardyń kirýgine, ulttyń bolmysyn saqtap turýyna eleýli sebep boldy.

Qazaq halqynyń ult retindegi qalyptasý tarıhy shýmer – akad memleketinen bastaý alyp, mádenıeti men órkenıeti astasyp jatqan, dúnıejúzilik deńgeıde óziniń márttigi men uly handary, keń baıtaq jeri men mádenıettiligi jaǵynan, rýhanı tolyqqan jandardyń iri oshaǵy bolǵan edi. Tarıh sahnasynda kıeli qazaq halqynyń basynan ne ótpedi, neni kórmedi deseńizshi... Qudaıy qoldaǵan halyqtyń basynan nebir qıynshylyq zaman ótse de, Táýelsizdik tańyn kórýge jazdy. Beıneti men zeıneti qatar júrgen uly túrki eliniń ishindegi qazaq halqy bul Táýelsizdikke ábden laıyq edi.

Resmı túrde qazaq halqynyń Keńes Odaǵynyń quramynda bolǵan ýaqyt aralyǵy dep 70 jyldy belgileıdi, alaıda, Jońǵar halqynyń alasapyran, joıqyn shabýyldary men «Aqtaban shubyryndy, Alqakól sulamanyń» shaǵynda,  1731 jyly Kishi júz hany Ábilqaıyrdyń 29 rý starshynymen birigip, Anna Ioannovnanyń kelisim shartyna qol qoıýdan bastalady. Osy ýaqyt aralyǵynan bastap, qazaq halqynyń jerin ıemdenip, jergilikti ult ókilderin sharýaǵa aınaldyryp, qoldan «genosıd» uıymdastyryp, barynsha memleket dárejesinen aıyrýdy kózdedi. «Qazaq halqyn kórshiles memleketterdiń shabýylynan qorǵaımyz» degen Reseı, patsha memleketiniń kózdegeni múdlem basqa bolyp shyqty. Aqyrynda, qazaq elin general – gýbernatorlyqqa bólip, óz orys tildi adamdaryn laýazymdy bılikke qoıyp, jergilikti halyqqa reforma arqyly qysym kórsetý bastaldy. Birte – birte óz jerine malyn jaıýǵa ruqsat alatyn dárejege jetken halyq talaı ábigerge túsedi. Bul teńsizdik ult – azattyq kóterilisterge ulasady.

Osy tusta halyqtyń kókeıtesti oılary men qıyn – náýbetke toly jyldaryn jyrlarynda qanaty talmaı jazady. Olardyń shyǵarmalary halyqtyq salt-dástúrlerdi qaımaǵy buzylmaǵan qalpynda saqtaýǵa, ulttyq bolmys-bitimnen ajyramaýǵa úndeıdi. Zar zaman ókilderine Dýlat Babataıuly, Shortanbaı Qanaıuly, Murat Móńkeuly, Ábýbákir Kerderi, Alban Asan, t.b ult jazýshylary jatady. Qaraly oqıǵany sýretteıtin «Elim - aı» áni de ashshy jyldardyń áserinen týǵan aýyr áýenderdiń biri.

Árbir tarıhı oqıǵany bastan keshirgen ulttyń jaǵdaıy men qaraquıly kúıin sıpattaý arqyly – keleshek urpaqtyń ótkenin umytpaı, ony qasterleýge jaǵdaı týǵyzady dep oılaımyn. Mine, ulttyq bolmystyń túbegeıli kórinisi men beınesi – halyq jazba shyǵarmashylyǵynda aıqyn bederlenip jatady.

1986 jylǵy 17 jeltoqsan kúni qaraly oqıǵanyń artynda jarqyn bolashaqqa jol ashqan «Táýelsizdik qurbandary» «Muzǵa janǵa alaý» ataýymen bitesip jatqan qyrshyn bozdaqtarǵa sheksiz alǵys men qurmet. Qaırat Rysqulbekov, Sabıra Muhamedjanova, Lázzat Asanovalar jáne de esimderi áli kúnge deıin tanylmaǵan qaharmandardyń isi – Qazaqstan Respýblıkasynyń tarıhynda óshpes oryn alady. Qystyń qaqaǵan aıazynda Respýblıka alańyna shyǵyp, «Táýelsizdik» dep urandatqan bozdaqtar men JOO ustazdarynyń osydan keıingi úkimi de bizge belgili. Abaqtyǵa jabylyp, jumys oryndarynan qýylýy, aıaz kezinde beıbit sherýge shyqqan qazaqtyń qaragóz qyzdary men bozbalasyna sýyq sý shashyp, áskerı ıttermen úrkitkenderine de kóngeni  - «Táýelsizdikpen» baılanysty.

Ulttyń qorǵany bolǵan, aqıqatty tý kótergen, sonyń esebinde «halyq jaýy» atanyp, repressıaǵa ushyraǵan qaıran Alash zıalylary bar ómirin memlekettiń erteńi men negizin qurýǵa atsalysty, bar ómirin keleshek urpaqtyń «jarqyn bolashaǵy» úshin arnady. Óskeleń urpaqqa «Álıhantaný», «Mirjaqyptaný», «Ahmettaný» sıaqty ǵylymdardy ıgerý – táýelsizdiktiń kelgen jolyn aıshyqtap kórsetýdiń beınesi bolar edi dep oılaımyn. Eldiń bet – beınesi, ata – babalarymyzdyń dástúri men naqyl – sózderin jadyda saqtap, ony jalǵastyrar jastarǵa artar senim mol. Sebebi, táýelsizdikti keleshek urpaqqa amanat etip tapsyrý – bizdiń ult aldyndaǵy boryshymyz.

Ult, ulttyq negiz, ulttyq bolmys pen ult tarıhy asa kúrdeli shattyǵynan qıyn náýbeti kóp  úlken qurylym. Eń negizgisi, Táýelsizdikke qol jetkizgenimizde jatyr. «Araılap tańym, asqaqtap taýym, án oınap kógim, kúı tartty elim...»,- dep keń dalanyń qıyry osyndaı ásem áýenderimen tolyqty. 

Qazirgi tańda jaryq kórip otyrǵan «Rýhanı jańǵyrý», «Máńgilik El» syndy baǵdarlamalarynda eldiń egemendigin odan ári nyǵaıtyp, saqtap qalý úshin bekitilgen erejeleri bar.

«Ulttyq ıdeıa – Máńgilik el». Ózara baılanys pen yqpaldastyqtyń jańa belesin bıylǵy «Qazaqstan joly – 2050: bir maqsat, bir múdde, bir bolashaq» Joldaýy óz bastamasyn alǵa tartyp otyr. Bú­gin­gi zaman – má­de­nıet­ter­diń jahandaný ke­ze­ńi. Birde ǵalymdardyń oı – talqylaýlarynyń nátıjesinde, batys damyǵan, jańa, al shyǵys – eski, artta qalǵan degen jumysty qorytyndylaǵan eken. Tym erkindiktiń bolýynyń kóptegen keleńsiz, teris jaqtary bolady. Memlekettiń jahandanýy, jańa «damyǵan, jetilgen» dep atalatyn arnaǵa bet burýy – túbegeıli mádenıet pen qoǵam sanasyna, salt – dástúrine áser tıgizeri anyq.

Meniń oıymsha, baǵdarlamalar aıasynda, eń basty mádenı kapıtal – bilim ekendiginde basa aıtý. Sebebi, erteńgi bolashaq maman ıeleri, memleket basshylary jastardyń qolynda. Aýqymdy, halyqtyń sanasyn jańǵyrtýǵa, eldiń órkendeýine eleýli oń jaqtylyq áserin tıgizetin baǵdarlamalardyń bar bolýy – bir jaǵynan qýanysh uıalatsa, endigi kezekte ulttyq birtutastylyqty saqtap qalýǵa degen úmitti kónshitpeı qoımaıdy.

Ózimizge belgili, ár nárseniń oń jáne kereǵar teris jaǵy da bolady (progresıvti, regressıvti). Aıtyp otyrǵan sebebim, adamzattyń aldynda turǵan úlken qaqtyǵys: Jahandaný aldynda turǵan memlekettiń basqa arnaǵa burylyp, ózindik tól- týma mádenıetin joǵaltyp alý degen qorqynysh, kúmán sezimi.

Alańdatarlyq nárse, qazirgi kez – jahandanýdyń kúsheıip, endi – endi damyp kele jatqan dáýiri. Demek, ulttyń rýhanı mádenıeti myǵym, kúshti, enjar bolýy mańyzdy. Árıne, mundaı jaman kúı, qazaǵymnyń basyna túspes, biraq ulttyń mádenı  birtutastyǵy bolmasa onda onyń joıylyp ketpeýine kim kepil? Mine, másele osynda jatyr. Ult taǵdyryn saqtap qalý - sol eldi – mekende turatyn, ósip – óngen azamattardyń boryshy dep bilemin.  Jaqsyǵa joryǵan abzalylyraq deı kele, meniń oıymsha, qazaq halqy bul synaqtan da múdirmeı ótip, óziniń ulttyq – mádenı bet – beınesin saqtap qalýǵa rýhtyq kúshi jetedi.

«Dástúr» men «Jańashyldyqtyń» arajigi kúrdeli, qarama – qaıshylyqty máselelerdiń biri. Ózara áseriniń úsh túri qarastyrylady, sonyń biri – jańashyldyqqa qarsy bolý, teriske shyǵaryp, baǵzy tártipke súıený; ekinshi biri – baǵzy dástúrdi buzyp, jańashyldylyqqa beıimdelý; úshinshisi – jańashyldylyqty dástúrge sıatyndaı etip qalypqa keltirý. Ult taǵdyry osy 3 tıptik – qurylymdyq másele aldynda tur.

Qorytyndylaı kele, ulttyq ıdeıa – barsha halyqtyń oı – tanymyn, kúsh – jigeri men is – áreketin alǵa qoıyp otyrǵan ýaqytqa táýeldi asa jaýapty tarıhı mindetti sheshýge jumyldyra, baýrap áketetindeı kúsh, rýh bolýyn qalaımyz dep oılaımyn. Ýaqyt arasynda qalyp qalmaı, dáýirmen jańaryp otyrý qajet, alaıda, ulttyq múde, mádenıet, salt – dástúr men ata – babalarymyzdyń saryndy, dara jolyn saqtap qalý – búgingi adamzattyń paryzy.

Elimizdiń tuǵyry berik, eńsesi bıik bolsyn degim keledi. Aspanymyz ashyq, bolashaǵymyz jarqyn bolǵaı. Amanatqa berik bolǵan jón, jastarymyz bilimdi hám tárbıeli, elimiz asyl qarıalarymen tolyqqan baqytty eldiń úlgisi bolaıyq. Táýelsizdik jasasyn, máńgilik, Alash eliniń urpaǵy!

Sultan Baǵdat Sultanqyzy

Jýrnalısıka fakúlteti

1 - kýrs stýdenti

---