«Táýelsizdik –tuǵyrym» atty ashyq tárbıe saǵaty
Sabaqtyń taqyryby: Táýelsizdik – tuǵyrym
Sabaqtyń maqsaty:
- Oqýshylarǵa qazaq halqynyń ǵasyrlar boıy basynan ótken qıynshylyqtaryn aıta kelip, osy qıyn zulmat jyldary eliniń azattyǵyn, erkindigin ańsaǵan ult zıalylaryna toqtalý. Jeltoqsan kóterilisiniń sıpatyn nasıhattaı otyryp, Jeltoqsan qurbandaryn máńgi este saqtaý.
- Jeltoqsan kóterilisin kózben kórgen, tarıhı oqıǵaǵa kýá bolǵan adamdarmen kezdese otyryp, jas urpaq boıyna eline, jerine, ultyna degen patrıottyq sezimin qalyptastyrý.
- Oqýshylardy otanshyldyqqa, ultjandylyqqa, týǵan jerine, Atamekenine degen súıispenshilikterin arttyrýǵa durys baǵyt - baǵdar berý, óz eliniń tarıhyn syılaýǵa úıretý, oqýshylardy patrıottyq rýhta
tárbıeleý. Óz elin, jerin qorǵaıtyn urpaq tárbıeleý. Táýelsizdik bastaýy - yzǵarly Jeltoqsan oqıǵasy ekenin jete túsiný.
Sabaqtyń kórnekilikteri: naqyl sózder, elimizdiń rámizderi, býkletter, jeltoqsan qurbandarynyń portretteri.
Sabaqtyń barysy: İ Uıymdastyrý kezeńi:
Kirispe sóz.
Qurmetti ustazdar, oqýshylar jáne kórermender!
Búgingi tarıhymyzdy taǵy bir eske túsirý úshin el táýelsizdiginiń 31 jyldyǵyna arnalǵan tarıhı – ádebı ashyq tárbıe saǵatyna jınalyp otyrmyz.
Biz ózimizdiń kók baıraǵymyzdy maqtanyshpen joǵary kóterip, óz eltańbamyz ben ánuranymyzdy qasterleı otyryp, kún sáýleli aspanymyzda árqashan Táýelsizdikpen erliktiń belgisi dala qyranynyń qanaty talmaı, sharyqtaı bersin demekpiz.
Iá, bir kezde Otan úshin dep janyn qıǵan jastar endi Táýelsizdik úshin, ar - namysyn, ata - baba dástúrin joǵary kóterý jolynda ereýilge shyqty. Olardyń bul ójettiligin ultshyldyqtyń belgisi qylyp kórsetti. Qanshama qan tógildi. Iá, 1986jylǵy «Jeltoqsan oqıǵasy»tarıhta máńgi qalmaq.
1986 jyly 17 jeltoqsanda búkil eldi dúr silkindirgen ǵalamat oqıǵa boldy.
Azattyq, Teńdik, Táýelsizdik. Osy bir úsh uǵymnyń saltanat qurýy úshin kimder bas tikpedi, kimder qurban bolmady? Bul oqıǵanyń alǵashqy qurbandary Qaırat Rysqulbekov, Lázzat Asanova, Sábıra Muhamedjanqyzy, Erbol Sypataevtardy eske alyp, olardyń rýhyna taǵzym etý paryzymyz. 1986 jyldyń jeltoqsany búkil ultymyzdyń janyn jaralap, júregine yzǵar shashyp ketti, bostandyq úshin órimdeı jap - jas qyz jigitter qurban boldy. Biz árdaıym Qaırattyń ot júrek únine,
qyzdardyń namysyn qorǵaǵan erligine, kúnásiz kúıip ketken kelbetine bas ıemiz.
(1mınýt únsizdik jarıalaımyz.)
Ortada oqýshylardyń Táýelsizdik jaıly óleń joldary
Aınur. Kók aspanda týlardyń
Jelbiregen kúni - bul,
Elim degen uldardyń
Eljiregen kúni - bul.
Qaırat. Atameken aq úıdiń
Azat bolǵan kúni bul.
Qundaqtaǵy sábıdiń
Qazaq bolǵan kúni - bul.
Gúlnaz. Jupar shashqan gúlimniń
Jańa ashylǵan kúni - bul.
Meniń ana tilimniń
Baǵy ashylǵan kúni - bul.
Qanat. Alty alashtyń balasy
Qaýymdasqan kúni - bul.
Bir - birimen jarasyp
Baýyrlasqan kúni - bul.
Shynar. Dúbirletsin óńirdi
Dúbirlesin dúldúli.
Qazaq degen elimniń
Qutty bolsyn bul - kúni!
Ǵalymjan. Atyńnan aınalaıyn, egemen el,
Táýelsiz kúniń týdy, kenele ber.
Mereıiń qutty bolsyn, Táýelsizdik!
Ǵasyrdyń toıy bolshy, kele berer!
Quralaı. Baqtyń qusy ár adamǵa qonyp bir,
O, táńirim bizdi baqqa jolyqtyr!
Búgin mine, táýelsizdik aǵaıyn,
Ár qazaqtyń júregi bop soǵyp tur!
Sol bir kezdegi táýelsiz el bolyp qýanyp jatqan qýanyshty sátterge de kezek bereıik. Olaı bolsa,
«Táýelsizdik jaryǵy»atty shaǵyn kórinisimizdi tamashalańyzdar.
Nemeresi: Áje, áje dalada adamdar salút atyp, qýanyp jatyr, ol neniń merekesi?
Ájesi: Ol táýelsizdiktiń belgisi ǵoı, balam.
Nemeresi: Onda maǵan ótken ómirińizdi aıtyp beresiz be?
Ájesi: Men ótken ómirimdi aıtsam, basym aýyrady.
Nemeresi: Onda tynyǵyp alaıyq.
(Tynyǵyp jatqan nemeresi tús kóredi)
Nemeresi: Áje, áje men túsimde jaryq kúnniń kózin kórdim.
Ájesi: Ol táýelsizdiktiń belgisi ǵoı.
Nemeresi: Onda men dostarymnan súıinshi surap keleıin.
Súıinshi, súıinshi táýelsizdiktiń jaryq kúni shyqty!
Muǵalim sózi: Ár qazaqtyń esinde saqtalady,
Jeltoqsandyq órkender aqtalady.
Er namysyn qorǵaǵan sarbazdarym,
Erlikteriń máńgilik saqtalady.
Qandaı baqyt qýanysh kún búgin,
Dáleldeýde Qazaqstan eldigin.
Arman etken qyrshyn ketken aǵalar men apalar,
Eliń aldy egemendi teńdigin,- dep jyrlaı kele táýelsizdigimiz jasaı bersin, elimiz tynysh bolsyn!
Gúlnaz. Týǵan halqymyz táýelsizdik aldy. Tarıhymyzdyń betterine 1991 jyl altyn áriptermen jazyldy. Bostandyqqa parlamenttik jolmen jettik. Bunyń sany az halyq úshin tıimdi ekenine kózimiz jetti, kóńilimiz jetti. «Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik táýelsizdigi» týraly zań Joǵary Keńes sesıasynda kópshilik daýyspen bekitildi.
1986 jyl, 16 - jeltoqsan. Bul erlik pen órlik, qaıǵy men qasiret mıdaı aralasqan ári jaqyn, ári qaraly da, qasiretti kún edi.
Muz jastanyp azattyqtyń jolynda,
Táýelsizdik týy turdy qolynda.
Soıyl taıaq oınasa da janynda.
Otan úshin janyn qıdy uldaryń,
Az bolǵan joq azap shekken qyzdaryń,
Kúıinishten aýyrady júregim,
Estigende jeltoqsannyń yzǵaryn.
Jeltoqsan - aý, umytylmaısyń júrekte,
Urpaq óser aınalatyn tirekke,
Egemendik tıdi búgin enshime,
Jeltoqsanym, jetkizdiń aq tilekke.
Aınur. Jeltoqsan kóterilisiniń arqasynda 1991 jyly elimiz óz aldyna egemendik alyp, tuńǵysh Táýelsiz el dúnıege keldi.
Egemendik ıesi men degen sóz,
Kóptegen beri estilmegen eren sóz,
Eki tizgin, bir shylbyryn ózi alǵan
Kórkem jigit bolyp ósse kórgen sóz.
Egemendik el bolýdyń belgisi,
Basqa jurtpen teń juldyzy, teń kúshi.
«Egemendik» degen sózden estiler
Ata jurttyń arysy men bergisi.
Qaırat. 1991 jyly jeltoqsannyń 1 - de Respýblıka jurtshylyǵy tuńǵysh ret Nursultan Ábishuly Nazarbaevty Respýblıkanyń Prezıdenti etip saılady.
Shyqty tarap oı danadan,
Beri qarady juldyz beti.
Ózi qalap saılap alǵan,
Elimniń bar Prezıdenti.
Shyraq etip ómir nuryn,
Alys jatty aldaǵy jol.
El namysyn, eldiń júgin,
Arqalaǵan ardaǵym - ol.
Jansulý. 1992 jyly 4 – maýsymda Prezıdent «Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik Týy, Eltańbasy, Ánurany» týraly Zańǵa qol qoıdy.
Rámizim - eldigimniń belgisi,
Bilý kerek bala daǵy eń kishi.
Rámizderim - ánuran, tý, eltańba,
Rámizderdi jatqa bilgen jón kisi.
Qazaqstan Týy
Kók aspandaı kókpeńbek
Qazaqstan jalaýy.
Kók emes ol tekten - tek -
Eldiń ashyq qabyǵy.
Aq nıeti – altyn kún,
Asqaq arman - qyrany.
Jalaýy bul - halqymnyń,
Mártebesi, maqtany.
Eltańbasy elimniń
Eltańbasy elimniń
Netken áıbát, ádemi!
Tunyǵyndaı kóńildiń
Ortada - aspan álemi.
Qut, bereke, shańyraq,
Oryn alǵan ol tórden.
Qanatty qos arǵymaq.
Eki jaqtan kómkergen.
Táýelsizdik jolynda
Talaı - talaı ter tamǵan...
Bıligim óz qolymda,
Erkindigim - Eltańbam.
Ánuran
Ánuranym - januranym,
Aıtar ánim - sóıler sózim.
Týǵan jerim - saǵynarym -
Myń qaıtalap aıtam muny.
Shynar. 2022 jyly Qazaqstan Prezıdenti bolyp Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev qaıta saılaıdy.
Kúnisiz qazaq kóginiń,
Shýaǵyn shashqan halqyna.
Qazyǵy bostandyǵymnyń,
Qajymas qaısar nar tulǵa,
Ushyrdyń alys aıǵa adam
Halqymnyń maqsat armanyn,
Túsiner sizdeı qaıda adam?!
Bes qarý belge býynyp,
Qol bastar kósem ózińsiń,
Janyńdy qıyp beresiń,
Qazaqtyń baıtaq jeri úshin.
Qorytyndylaý: Osymen búgingi «Táýelsizdik – tuǵyrym» atty ashyq tárbıe saǵatymyz osymen aıaqtaldy. Ýaqyt bólip tamashalaǵandaryńyzǵa myń alǵyz. Táýelsizdigimiz máńgi bolsyn. Kók týymyz aspanda árdaıym bıikten kórinip, samǵaı bersin.
Mańǵystaý oblysy, Jańaózen qalasy,
№21 orta mektep tarıh páni muǵalimi
Taımaganbetova Gýlbahar Ýalıhanovna
Sabaqtyń maqsaty:
- Oqýshylarǵa qazaq halqynyń ǵasyrlar boıy basynan ótken qıynshylyqtaryn aıta kelip, osy qıyn zulmat jyldary eliniń azattyǵyn, erkindigin ańsaǵan ult zıalylaryna toqtalý. Jeltoqsan kóterilisiniń sıpatyn nasıhattaı otyryp, Jeltoqsan qurbandaryn máńgi este saqtaý.
- Jeltoqsan kóterilisin kózben kórgen, tarıhı oqıǵaǵa kýá bolǵan adamdarmen kezdese otyryp, jas urpaq boıyna eline, jerine, ultyna degen patrıottyq sezimin qalyptastyrý.
- Oqýshylardy otanshyldyqqa, ultjandylyqqa, týǵan jerine, Atamekenine degen súıispenshilikterin arttyrýǵa durys baǵyt - baǵdar berý, óz eliniń tarıhyn syılaýǵa úıretý, oqýshylardy patrıottyq rýhta
tárbıeleý. Óz elin, jerin qorǵaıtyn urpaq tárbıeleý. Táýelsizdik bastaýy - yzǵarly Jeltoqsan oqıǵasy ekenin jete túsiný.
Sabaqtyń kórnekilikteri: naqyl sózder, elimizdiń rámizderi, býkletter, jeltoqsan qurbandarynyń portretteri.
Sabaqtyń barysy: İ Uıymdastyrý kezeńi:
Kirispe sóz.
Qurmetti ustazdar, oqýshylar jáne kórermender!
Búgingi tarıhymyzdy taǵy bir eske túsirý úshin el táýelsizdiginiń 31 jyldyǵyna arnalǵan tarıhı – ádebı ashyq tárbıe saǵatyna jınalyp otyrmyz.
Biz ózimizdiń kók baıraǵymyzdy maqtanyshpen joǵary kóterip, óz eltańbamyz ben ánuranymyzdy qasterleı otyryp, kún sáýleli aspanymyzda árqashan Táýelsizdikpen erliktiń belgisi dala qyranynyń qanaty talmaı, sharyqtaı bersin demekpiz.
Iá, bir kezde Otan úshin dep janyn qıǵan jastar endi Táýelsizdik úshin, ar - namysyn, ata - baba dástúrin joǵary kóterý jolynda ereýilge shyqty. Olardyń bul ójettiligin ultshyldyqtyń belgisi qylyp kórsetti. Qanshama qan tógildi. Iá, 1986jylǵy «Jeltoqsan oqıǵasy»tarıhta máńgi qalmaq.
1986 jyly 17 jeltoqsanda búkil eldi dúr silkindirgen ǵalamat oqıǵa boldy.
Azattyq, Teńdik, Táýelsizdik. Osy bir úsh uǵymnyń saltanat qurýy úshin kimder bas tikpedi, kimder qurban bolmady? Bul oqıǵanyń alǵashqy qurbandary Qaırat Rysqulbekov, Lázzat Asanova, Sábıra Muhamedjanqyzy, Erbol Sypataevtardy eske alyp, olardyń rýhyna taǵzym etý paryzymyz. 1986 jyldyń jeltoqsany búkil ultymyzdyń janyn jaralap, júregine yzǵar shashyp ketti, bostandyq úshin órimdeı jap - jas qyz jigitter qurban boldy. Biz árdaıym Qaırattyń ot júrek únine,
qyzdardyń namysyn qorǵaǵan erligine, kúnásiz kúıip ketken kelbetine bas ıemiz.
(1mınýt únsizdik jarıalaımyz.)
Ortada oqýshylardyń Táýelsizdik jaıly óleń joldary
Aınur. Kók aspanda týlardyń
Jelbiregen kúni - bul,
Elim degen uldardyń
Eljiregen kúni - bul.
Qaırat. Atameken aq úıdiń
Azat bolǵan kúni bul.
Qundaqtaǵy sábıdiń
Qazaq bolǵan kúni - bul.
Gúlnaz. Jupar shashqan gúlimniń
Jańa ashylǵan kúni - bul.
Meniń ana tilimniń
Baǵy ashylǵan kúni - bul.
Qanat. Alty alashtyń balasy
Qaýymdasqan kúni - bul.
Bir - birimen jarasyp
Baýyrlasqan kúni - bul.
Shynar. Dúbirletsin óńirdi
Dúbirlesin dúldúli.
Qazaq degen elimniń
Qutty bolsyn bul - kúni!
Ǵalymjan. Atyńnan aınalaıyn, egemen el,
Táýelsiz kúniń týdy, kenele ber.
Mereıiń qutty bolsyn, Táýelsizdik!
Ǵasyrdyń toıy bolshy, kele berer!
Quralaı. Baqtyń qusy ár adamǵa qonyp bir,
O, táńirim bizdi baqqa jolyqtyr!
Búgin mine, táýelsizdik aǵaıyn,
Ár qazaqtyń júregi bop soǵyp tur!
Sol bir kezdegi táýelsiz el bolyp qýanyp jatqan qýanyshty sátterge de kezek bereıik. Olaı bolsa,
«Táýelsizdik jaryǵy»atty shaǵyn kórinisimizdi tamashalańyzdar.
Nemeresi: Áje, áje dalada adamdar salút atyp, qýanyp jatyr, ol neniń merekesi?
Ájesi: Ol táýelsizdiktiń belgisi ǵoı, balam.
Nemeresi: Onda maǵan ótken ómirińizdi aıtyp beresiz be?
Ájesi: Men ótken ómirimdi aıtsam, basym aýyrady.
Nemeresi: Onda tynyǵyp alaıyq.
(Tynyǵyp jatqan nemeresi tús kóredi)
Nemeresi: Áje, áje men túsimde jaryq kúnniń kózin kórdim.
Ájesi: Ol táýelsizdiktiń belgisi ǵoı.
Nemeresi: Onda men dostarymnan súıinshi surap keleıin.
Súıinshi, súıinshi táýelsizdiktiń jaryq kúni shyqty!
Muǵalim sózi: Ár qazaqtyń esinde saqtalady,
Jeltoqsandyq órkender aqtalady.
Er namysyn qorǵaǵan sarbazdarym,
Erlikteriń máńgilik saqtalady.
Qandaı baqyt qýanysh kún búgin,
Dáleldeýde Qazaqstan eldigin.
Arman etken qyrshyn ketken aǵalar men apalar,
Eliń aldy egemendi teńdigin,- dep jyrlaı kele táýelsizdigimiz jasaı bersin, elimiz tynysh bolsyn!
Gúlnaz. Týǵan halqymyz táýelsizdik aldy. Tarıhymyzdyń betterine 1991 jyl altyn áriptermen jazyldy. Bostandyqqa parlamenttik jolmen jettik. Bunyń sany az halyq úshin tıimdi ekenine kózimiz jetti, kóńilimiz jetti. «Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik táýelsizdigi» týraly zań Joǵary Keńes sesıasynda kópshilik daýyspen bekitildi.
1986 jyl, 16 - jeltoqsan. Bul erlik pen órlik, qaıǵy men qasiret mıdaı aralasqan ári jaqyn, ári qaraly da, qasiretti kún edi.
Muz jastanyp azattyqtyń jolynda,
Táýelsizdik týy turdy qolynda.
Soıyl taıaq oınasa da janynda.
Otan úshin janyn qıdy uldaryń,
Az bolǵan joq azap shekken qyzdaryń,
Kúıinishten aýyrady júregim,
Estigende jeltoqsannyń yzǵaryn.
Jeltoqsan - aý, umytylmaısyń júrekte,
Urpaq óser aınalatyn tirekke,
Egemendik tıdi búgin enshime,
Jeltoqsanym, jetkizdiń aq tilekke.
Aınur. Jeltoqsan kóterilisiniń arqasynda 1991 jyly elimiz óz aldyna egemendik alyp, tuńǵysh Táýelsiz el dúnıege keldi.
Egemendik ıesi men degen sóz,
Kóptegen beri estilmegen eren sóz,
Eki tizgin, bir shylbyryn ózi alǵan
Kórkem jigit bolyp ósse kórgen sóz.
Egemendik el bolýdyń belgisi,
Basqa jurtpen teń juldyzy, teń kúshi.
«Egemendik» degen sózden estiler
Ata jurttyń arysy men bergisi.
Qaırat. 1991 jyly jeltoqsannyń 1 - de Respýblıka jurtshylyǵy tuńǵysh ret Nursultan Ábishuly Nazarbaevty Respýblıkanyń Prezıdenti etip saılady.
Shyqty tarap oı danadan,
Beri qarady juldyz beti.
Ózi qalap saılap alǵan,
Elimniń bar Prezıdenti.
Shyraq etip ómir nuryn,
Alys jatty aldaǵy jol.
El namysyn, eldiń júgin,
Arqalaǵan ardaǵym - ol.
Jansulý. 1992 jyly 4 – maýsymda Prezıdent «Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik Týy, Eltańbasy, Ánurany» týraly Zańǵa qol qoıdy.
Rámizim - eldigimniń belgisi,
Bilý kerek bala daǵy eń kishi.
Rámizderim - ánuran, tý, eltańba,
Rámizderdi jatqa bilgen jón kisi.
Qazaqstan Týy
Kók aspandaı kókpeńbek
Qazaqstan jalaýy.
Kók emes ol tekten - tek -
Eldiń ashyq qabyǵy.
Aq nıeti – altyn kún,
Asqaq arman - qyrany.
Jalaýy bul - halqymnyń,
Mártebesi, maqtany.
Eltańbasy elimniń
Eltańbasy elimniń
Netken áıbát, ádemi!
Tunyǵyndaı kóńildiń
Ortada - aspan álemi.
Qut, bereke, shańyraq,
Oryn alǵan ol tórden.
Qanatty qos arǵymaq.
Eki jaqtan kómkergen.
Táýelsizdik jolynda
Talaı - talaı ter tamǵan...
Bıligim óz qolymda,
Erkindigim - Eltańbam.
Ánuran
Ánuranym - januranym,
Aıtar ánim - sóıler sózim.
Týǵan jerim - saǵynarym -
Myń qaıtalap aıtam muny.
Shynar. 2022 jyly Qazaqstan Prezıdenti bolyp Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev qaıta saılaıdy.
Kúnisiz qazaq kóginiń,
Shýaǵyn shashqan halqyna.
Qazyǵy bostandyǵymnyń,
Qajymas qaısar nar tulǵa,
Ushyrdyń alys aıǵa adam
Halqymnyń maqsat armanyn,
Túsiner sizdeı qaıda adam?!
Bes qarý belge býynyp,
Qol bastar kósem ózińsiń,
Janyńdy qıyp beresiń,
Qazaqtyń baıtaq jeri úshin.
Qorytyndylaý: Osymen búgingi «Táýelsizdik – tuǵyrym» atty ashyq tárbıe saǵatymyz osymen aıaqtaldy. Ýaqyt bólip tamashalaǵandaryńyzǵa myń alǵyz. Táýelsizdigimiz máńgi bolsyn. Kók týymyz aspanda árdaıym bıikten kórinip, samǵaı bersin.
Mańǵystaý oblysy, Jańaózen qalasy,
№21 orta mektep tarıh páni muǵalimi
Taımaganbetova Gýlbahar Ýalıhanovna
You Might Also Like
-
Keshtiń taqyryby: «Táýelsizdik dep soǵady júregimiz»
