InfoHub Logo

Túıindeme. Bul maqalada teolıngvıstıka termıni, onyń ózektiligi, aspektileri tý baıandalady.

Rezúme. V dannoı state ızlagaetsá termın teolıngvıstıka, ego aktýalnost aspekty.

Abstract. This article describes the term theolinguistics, its relevance, aspects.

Túıin sózder: Teolıngvıstıka, din, til, ózektilik, mádenıet

 

Teolıngvıstıka - til men din arasyndaǵy baılanysty zertteıtin ǵylymı pán. Bilimniń bul salasy mańyzdy jáne ózekti, óıtkeni ol tildiń dinı nanymdardy qalaı beıneleıtinin jáne olarǵa áser etetinin, sondaı-aq dinı mátinderdiń tildik qurylymdardy qalaı qalyptastyratynyn jáne ózgertetinin túsinýge múmkindik beredi.

1. Til dinı ıdeıalardy jetkizý quraly retinde: Teolıngvıstıka zertteıtin alǵashqy ózekti taqyryp-til arqyly dinı ıdeıalardy jetkizý. Til qarym-qatynas prosesiniń negizgi quraly bolyp tabylady jáne dinı ilimder men nanymdardy jetkizý quraly bolyp tabylady. Tildik qurylymdardyń dinı ıdeıalardy qalaı qalyptastyratynyn jáne jetkizetinin zertteý dinniń mánin jáne onyń qoǵamdaǵy rólin jaqsy túsinýge kómektesedi.

2. Dinniń tildik qurylymdarǵa áseri: Teolıngvıstıka aınalysatyn ekinshi mańyzdy aspekt-dinniń tildik qurylymdarǵa áseri. Din, ásirese qasıetti mátinderi bar uıymdasqan dinı júıeler tildiń damýyna jáne onyń qurylymyna qatty áser etedi. Mysaly, ártúrli dinı mátinderde senýshiler qaýymdastyǵynyń tiliniń qalyptasýyna áser etetin naqty termınderdi, sıntaksıstik qurylymdardy jáne gramatıkalyq erejelerdi qoldaný baıqalýy múmkin.

3. Til jáne mádenı mura: Teolıngvıstıkanyń úshinshi ózektiligi - bul tildi mádenı muranyń bóligi retinde zertteýge múmkindik beredi. Din mádenıettiń mańyzdy quramdas bóligi bolyp tabylady jáne osy mádenıette qoldanylatyn tilmen tyǵyz baılanysty. Teolıngvıstıkany zertteý tildiń mádenı mańyzdylyǵyn jáne onyń ártúrli halyqtar men qoǵamdar úshin mańyzdylyǵyn tereńirek túsinýge kómektesedi.

4. Til qurylymdarynyń ózgerýi: Teolıngvıstıka sonymen qatar dinniń áserinen tildik qurylymdardyń ózgerýin zertteıdi. Dinı mátinder men tájirıbeler sóz semantıkasynyń ózgerýine, jańa termınder men qurylymdardyń paıda bolýyna jáne gramatıkalyq erejelerdiń ózgerýine ákelýi múmkin. Osy tildik ózgeristerdi zertteý tildiń din kontekstinde qalaı damıtynyn jáne dinniń qoǵamnyń tildik damýyna qalaı áser etetinin túsinýge kómektesedi. Birde Tatána Chernıgovskaıamen áńgime qurǵan Dmıtrıı Iskovıch: "ozat Qudaıdyń gıpotezasyn qajet etpeıtin ǵylymı oı, ol árqashan onymen azap shegedi, árdaıym shatasatyn jáne eshteńe túsinbeıtin jıek bolyp qala beredi" [1]. 

Teolıngvıstıka til men din arasyndaǵy baılanysty ashý qabiletine baılanysty zertteýdiń ózekti salasy bolyp tabylady. Bul pándi zertteý til men dinı nanymdardyń bir-birimen qalaı árekettesetinin jáne olardyń mádenıet pen jalpy qoǵamnyń qalyptasýyna qalaı áser etetinin tereńirek túsinýge kómektesedi. Teolıngvıstıka tek lıngvıser men dinı zertteýshiler úshin ǵana emes, sonymen qatar til men mádenıettiń ózara baılanysyna qyzyǵýshylyq tanytqandar úshin de mańyzdy. Teolıngvıstıkanyń ózektiligi birneshe aspektilerde jatyr:

Mádenı túsinik: Teolıngvıstıka dinı qaýymdastyqtardyń mádenı aspektilerin jaqsy túsinýge múmkindik beretin din men til arasyndaǵy baılanysty zertteıdi. Dinı mátinder men rásimderde qoldanylatyn tildi úırený ártúrli dinderdiń áleýmettik, tarıhı jáne mádenı erekshelikteri týraly túsinigimizdi arttyrýǵa kómektesedi. Ǵylym pánin anyqtaý, ásirese qurylýdyń alǵashqy kezeńindestıhıalyq-empırıkalyq túrde damıtyn ǵylym qarapaıym emes tapsyrma bolyp keldi. Bul arnaıy teorıalyq jáne ádisnamalyq refleksıany qajet etedi jáne kóbinese pándi qalyptastyrýdyń jetkilikti damyǵan deńgeıinde ǵana múmkin bolady. T.I.Oızerman jazǵandaı: "taqyryptyń anyqtamasyǵylymdar qarapaıym málimdeme arqyly ǵana emes; ol sheńberdi kórsetýi kerek ony zertteýdiń múmkin obektileri, olardyń jıyntyǵy osy ǵylymnyń pánin barlyq basqa ǵylymdardan sapaly túrde ajyratady. Ǵylym pániniń mundaı anyqtamasy tek teorıalyq sıpatta bolýy múmkin; ol zerttegen barlyq obektilerdiń birligin anyqtaýǵa asyqty. Sondyqtan kez kelgen ǵylymnyń pánin anyqtaý tek arnaıy zertteýdiń nátıjesi bolýy múmkin, onyń qajettiligi árdaıym bola bermeıdi jáne bárinebirdeı kórinbeıdi " [2.1972, 97-bet].

Mátinderdi túsindirý: Teolıngvıstıka dinı mátinderdi taldaýǵa jáne túsindirýge kómektesedi. Mundaı mátinderde qoldanylatyn tildiń lıngvısıkalyq ádister arqyly úırenýge bolatyn erekshe sımvoldyq jáne metaforalyq maǵynalary bar. Bul dinı ilimderdi dálirek jáne tereń túsinýge kómektesedi.

Til qurylymdarynyń ózgerýi: dinı mátinder men tájirıbeler til qurylymdary men til evolúsıasyna áser etýi múmkin. Teolıngvıstıka bul ózgeristerdi zertteıdi, bul bizge dinniń belgili bir mádenı jáne áleýmettik kontekstterde tildiń damýyna qalaı áser etetinin jaqsy túsinýge múmkindik beredi.

Mádenıetaralyq ózara árekettesý: ártúrli dinder men tildik júıelerdiń teolıngvıstıkasyn zertteý mádenıetaralyq ózara árekettesýdi túsinýge yqpal etedi. Bul, ásirese, kóptegen tilder men dinder qatar ómir súretin jáne bir-birimen ózara árekettesetin qazirgi álemde. Teolıngvıstıka tildik jáne mádenı kedergilerdi jeńýge kómektesedi jáne ózara túsinistik pen tózimdilikke yqpal etedi.

Janjaldardy sheshý: til men din arasyndaǵy baılanysty zertteý dinı nanymdar men tájirıbelerge qatysty túsinispeýshilikter men qaqtyǵystardy anyqtaýǵa múmkindik beredi. Tildi qoldanýdaǵy mádenı aıyrmashylyqtardy taldaý qaqtyǵystardy sheshýge kómektesedi jáne ártúrli dinı toptar arasyndaǵy beıbitshilik pen yntymaqtastyqqa yqpal etedi.

Dinaralyq dıalogtaǵy róli: Teolıngvıstıka dinaralyq dıalog pen túsinistikke yqpal etýde mańyzdy ról atqarady. Ár túrli dinı dástúrlerdegi tildi, sımvolızmdi jáne metaforany úırený basqa nanymdarǵa qurmet pen tózimdilikti damytýǵa kómektesedi. Dinderdiń tildik qurylymdaryndaǵy uqsastyqtar men aıyrmashylyqtardy taldaý ártúrli mádenı jáne dinı toptar arasynda kópir salýǵa múmkindik beredi.

Basqa ǵylymdarmen ózara árekettesý: Teolıngvıstıka antropologıa, din tarıhy, Áleýmettaný jáne psıhologıa sıaqty basqa ǵylymdarmen belsendi ózara árekettesedi. Teolıngvıstıka salasyndaǵy zertteýler bul pánderdi jańa ádister men tásildermen baıytady, sonymen qatar dinder men mádenı zertteýler salasyndaǵy bilim salasyn keńeıtedi.

Qazirgi dinı bilim berýdegi róli: Teolıngvıstıkanyń qazirgi dinı bilim berýde qoldanylýy bar. Dinı mátinderdiń tili men sımvolıkasyn zertteý stýdentterge ózderiniń dinı dástúrleriniń negizgi uǵymdary men ıdeıalaryn tereńirek túsinýge kómektesedi. Bul synı oılaýdy damytýǵa jáne senimińizdi tereńirek túsinýge yqpal etýi múmkin.

Lıngvısıka men aýdarmada qoldaný: Teolıngvıstıkanyń lıngvısıka men aýdarma salasynda mańyzdy qoldanylýy bar. Dinı mátinderdiń erekshelikterin zertteý dinı kontekste qoldanylatyn til men sımvolızmniń erekshelikterin eskere otyryp, aýdarma men túsindirýdiń tıimdi ádisterin jasaýǵa múmkindik beredi. Bul ásirese qasıetti mátinder men dinı ádebıetterdiń aýdarmalarymen jumys istegende paıdaly.

Dinı ádet-ǵuryptar men tájirıbelerdi zertteý: Teolıngvıstıka dinı ádet-ǵuryptar men tájirıbelerdi tildik perspektıva arqyly zertteýge kómektesedi. Dinı rásimderde qoldanylatyn tildi taldaý olardyń sımvolızmin, rásimderi men metaforalaryn túsinýge múmkindik beredi. Bul dinı ádet-ǵuryptar jáne olardyń senim kontekstindegi mańyzy týraly bilimdi keńeıtýge kómektesedi.Alaıda, onyń barlyq syrtqy aıyrmashylyqtary bar sıaqty atalǵan opsıalar teolıngvıstıkany ornalastyrý nusqalary – ámbebap jáne jeke konfesıalyq-túbegeıli qaıshy kelmeıdi bir-birine. Keıbir ádisnamalyq túzetýlermen mynalar usynylýy múmkin bir bútinniń bóligi retinde – ashýǵa arnalǵan bir pán til men dinniń ózara baılanysy men birligi bolyp keldi. Sonymen, A.K.Gadomtúsindirmesinde, dinı tilde teolıngvıstıkadaǵy zertteý páni retinde álemniń dinı tildik beınesiniń "tildik quraldary "túsiniledi", "álemniń dinı beınesin" kórsetý úshin qoldanylady" [3].

Dinı sáıkestikti taldaý: Teolıngvıstıka dinı sáıkestikti zertteý úshin paıdaly bolýy múmkin. Dinı qaýymdastyqtarda qoldanylatyn til senýshilerdiń jeke basyn qalyptastyrýda jáne saqtaýda mańyzdy ról atqarady. Dinı qaýymdastyqtardyń tildik erekshelikteri men ózara árekettesýin zertteý dinı sáıkestikti qalyptastyrý jáne bildirý prosesterin jaqsy túsinýge kómektesedi.

Dinı rıtorıkany taldaý: Teolıngvıstıka ýaǵyzdarda, sóıleýlerde jáne dinı mátinderde qoldanylatyn tildik strategıalar men taktıkalardy zertteý arqyly dinı rıtorıkany taldaı alady. Bul dinı lıderler men ýaǵyzshylardyń óz izbasarlaryna áser etý, senimderdi qalyptastyrý jáne rýhanı jáne moraldyq qundylyqtardy jetkizý úshin tildi qalaı qoldanatynyn túsinýge kómektesedi.

Dinı mátinderdi aýdarý: Teolıngvıstıka dinı mátinderdi aýdarýda mańyzdy ról atqarady. Dinı mátinderde kóbinese basqa tilderge aýdarý qıyn bolýy múmkin erekshe leksıka, metaforalar men sımvolızm bar. Teolıngvıstıkalyq zertteýler aýdarmashylarǵa dinı mátinderdiń erekshelikterin túsinýge jáne túpnusqanyń rýhy men mańyzdylyǵyn saqtaı otyryp, olardyń maǵynasy men mánmátinin basqa tilderge jetkizýge kómektesedi.

Rýhanıat pen dinı tájirıbeni damytý: Teolıngvıstıka rýhanıat pen dinı tájirıbeni damytýǵa yqpal etýi múmkin. Dinı mátinderdegi tildi, sımvolızmdi jáne metaforalardy zertteý senýshilerge senimderine tereńirek úńilip, onyń máni men maǵynasyn túsinýge kómektesedi. Duǵa, medıtasıa jáne basqa da rýhanı tájirıbeler tilin taldaý senýshilerge joǵary deńgeımen baılanysyn tereńdetýge, ishki úılesimdilik pen rýhanıattyń ósýine kómektesedi.

Mádenıetaralyq túsinýdiń damýy: Teolıngvıstıka mádenıetaralyq túsinýdiń damýyna yqpal etedi, ásirese din men senim kontekstinde. Ár túrli toptardyń tilin, mádenıetin jáne dinı dástúrlerin zertteı otyryp, biz olardyń erekshe qundylyqtaryn kórip, baǵalaı alamyz, olardyń senimderi men dúnıetanymyn túsinemiz. Bul mádenı aıyrmashylyqtardy joıýǵa jáne mádenıetaralyq ózara árekettesýde kópir salýǵa kómektesedi.

Dinderdi salystyrmaly zertteý: Teolıngvıstıkany ártúrli dinder men olardyń tildik erekshelikterin salystyrmaly túrde zertteý úshin de qoldanýǵa bolady. Ár túrli dinı dástúrlerde qoldanylatyn tilderdi salystyrmaly taldaý jalpy belgiler men aıyrmashylyqtardy, sondaı-aq tildiń dinı uǵymdar men túsinikterdiń qalyptasýy men kórinýine áserin anyqtaýǵa múmkindik beredi. Mundaı zertteý dinderdiń ártúrliligin jáne olardyń ózara árekettesýin tereńirek túsinýge yqpal etedi.

Dinı evolúsıa kontekstindegi tildegi ózgeristerdi zertteý: Teolıngvıstıka dinı evolúsıa kontekstindegi tildegi ózgeristerdi zertteýge kómektesedi. Dinı qaýymdastyqtar men dástúrler únemi damyp, ózgerip otyratyn jaǵdaılar men qajettilikterge beıimdeledi. Dinı mátinderde, rásimderde jáne rámizderde qoldanylatyn tildegi ózgeristerdi taldaý dinı damý men transformasıa prosesterin túsinýge múmkindik beredi.

Paskal "fılosoftar men ǵalymdardyń Qudaıy" men "Qudaıdy" ajyratqany belgili Avraam, Isaak jáne Iakova sekildi ǵalymdar boldy. Sonymen, Arıstoteldiń teologıasynda Qudaı "taza áreketózin-ózi oılaıtyn oılar" [Gılson, 5]. Basqasha aıtqanda – din, ol teoretık jáne fılosof úshin qalaı áreket etedi oıshyldyń pikiri [6]. Jáne dinniń mazmuny retinde "tiri" buqaralyq sana tájirıbesi" [sol jerde]. Teolıngvıstıkada kezdesetin eki túsinikbar. Alǵashqy túsinik teorıalyq qurylymdarda,ekinshisi-maǵynaly tájirıbe retinde.

Dinı maqsattar úshin tildi qurý jáne beıimdeý: Teolıngvıstıkany dinı maqsattar úshin tildi qurý jáne beıimdeý úshin qoldanýǵa bolady. Keıbir jaǵdaılarda dinı qaýymdastyqtar ózderiniń senimderi men tájirıbelerin bildirý úshin arnaıy til jasaıdy nemese belgili bir leksıka men termınologıany qoldanady. Teolıngvıstıkalyq zertteýler dinı tildiń qurylýy men jumys isteý prosesterin jáne onyń ártúrli mádenı kontekstterge beıimdelý múmkindikterin jaqsy túsinýge kómektesedi.

Dinniń tilge jáne qoǵamdyq komýnıkasıaǵa áserin zertteý: Teolıngvıstıka dinniń tilge jáne qoǵamdyq komýnıkasıaǵa áserin zertteı alady. Din kóbinese tildik normalarǵa, sóıleý úlgilerine, metaforalarǵa jáne qoǵamdaǵy belgilerge aıtarlyqtaı áser etedi. Dinı tájirıbeler kontekstindegi tildik ózgeristerdi taldaý dinniń til mádenıetin qalaı qalyptastyratynyn jáne qaýymdastyq ishindegi qarym-qatynas pen syrtqy álemmen ózara árekettesýge qalaı áser etetinin túsinýge kómektesedi.

Teolıngvıstıkany bilim berý men mádenıetaralyq komýnıkasıada qoldaný: Teolıngvıstıkany bilim berý men mádenıetaralyq komýnıkasıada qoldanýǵa bolady. Dinderdiń tili men mádenıetin zertteý stýdentter men zertteýshilerge mádenıetaralyq túsinikti damytýǵa, mádenı quzyrettilikti arttyrýǵa jáne ártúrli dinı kontekstterde qarym-qatynas daǵdylaryn jaqsartýǵa kómektesedi. Bul sonymen qatar toleranttylyq pen ártúrli nanymdar men mádenıetterdi qurmetteýge yqpal etedi.

Dinı dıskýrstardy taldaý: Teolıngvıstıka dinı dıskýrstardy, ıaǵnı adamdardyń din týraly sóılesý jáne jazý tásilderin taldaýǵa múmkindik beredi. Dinı mátinder men sóıleýde qoldanylatyn tildik erekshelikterdi zertteý dinı ıdeıalar men tujyrymdamalardyń qalaı qalyptasyp, beriletinin túsinýge kómektesedi. Mundaı taldaý dinı kontekste sáıkestik, bılik, ıerarhıa jáne oryndaýshylyq máselelerin zertteýge múmkindik beredi.

Tildik jáne mádenı qaqtyǵystardy sheshý: Teolıngvıstıka dinı qaýymdastyqtar men dinı toptar arasyndaǵy tildik jáne mádenı qaqtyǵystardy sheshýde mańyzdy ról atqara alady. Dinderdegi tildik núanstar men aıyrmashylyqtardy zertteý túsinbeýshilikti joıýǵa jáne ártúrli dinder arasyndaǵy baılanysty jaqsartýǵa múmkindik beredi. Teolıngvıstıka sonymen qatar dinaralyq jáne mádenıetaralyq dıalogtar men zertteýlerdi damytýǵa kómektesedi.

Dinı uıymdar men ınstıtýttardy zertteý: Teolıngvıstıkany dinı uıymdar men ınstıtýttardy zertteý úshin qoldanýǵa bolady. Dinı mátinderde, ǵıbadattarda, ýaǵyzdarda jáne dinı qaýymdastyqtardaǵy qarym-qatynasta qoldanylatyn tildi taldaý osy uıymdardyń sıpattamalary men maqsattaryn túsinýge kómektesedi. Bul aqparat dinı kóshbasshylyqty, uıymdyq mádenıetti jáne qoǵammen ózara árekettesýdi zertteý úshin paıdaly bolýy múmkin.

Dinı praktıkadaǵy tildiń rólin zertteý: Teolıngvıstıka dinı praktıkadaǵy tildiń rólin zertteýge múmkindik beredi. Til dinı rásimderde, duǵalarda, ánderde, medıtasıalarda jáne basqa da rýhanı tájirıbelerde mańyzdy qural bolyp tabylady. Osy tájirıbelerde qoldanylatyn tildi taldaý tildiń dinı tájirıbege, emosıonaldy kúıge jáne Qudaımen qarym-qatynasqa qalaı áser etetinin túsinýge kómektesedi.

Ózara túsinistik pen syılastyqty ilgeriletý: saıyp kelgende, teolıngvıstıka ártúrli dinı toptar men mádenıetter arasyndaǵy ózara túsinistikti, toleranttylyqty jáne qurmetti ilgeriletýge yqpal etedi. Dinderdiń tili men mádenıetin zertteý alalaýshylyqty, stereotıpter men qaqtyǵystardy azaıtýǵa kómektesedi jáne ózara qurmet pen yntymaqtastyqty qalyptastyrýǵa yqpal etedi.

---