InfoHub Logo

Taldyqorǵan polıtehnıkalyq kolejiniń
Marketıń jáne kásibı baǵdar berý ortalyǵynyń meńgerýshisi
Andasova Gýljan Kaseınovna

Búginde elimizdegi ekonomıka jáne óndiris salalarynyń damýyna baılanysty jumysshy mamandarǵa degen suranys kún sanap artyp keledi. Qazirgi kezeńde elimizge órkenıet áleminiń ozyq tehnologıalaryn meńgergen, jańa zaman talabyna saı kásiptik bilimi bar, sapaly da bilikti mamandar qajettiligi týyndap otyr.

Osyndaı naqty qadam basyp otyrǵan Taldyqorǵan polıtehnıkalyq koleji – bilikti ustazdar qyzmet atqaratyn, kásibı maman daıarlaýda tájirıbesi mol, áleýmettik seriktestik máselesi joǵary deńgeıden kórinis tapqan ilgeri de úlgili bilim ordasy.

Kolejde Qazaqstan Respýblıkasynyń Kásiptik bilim berýdiń memlekettik jalpyǵa mindetti standarttaryna sáıkes keletin materıaldyq-tehnıkalyq bazasy qurylyp, oqý kabınetteri men sheberhanalary talapqa saı jasaqtalǵan.

Oqý mekemesinde ınovasıalyq talapqa saı IT-ortalyǵy, sıfrlyq tehnologıalar jáne robototehnıka ortalyǵy, StartUp – jas qurastyrýshylardyń ıdeıalary men jobalaryn uıymdastyrý,  qoldaý men komersıalandyrýǵa arnalǵan bıznes-ınkýbator, Cisso Akademıa,  WorldSkills Kazakhstan qozǵalysy, «Smart-kolledji» elektrondyq qujat aınalymynyń ınovasıalyq jobasy engizildi.
Tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý mazmunyń jańartýda negizgi ınovasıalyq tásilderdiń biri bolyp modýldik-quzirettilik tásili tabylady.

1. Modýldik-quzirettilik tásili negizinde eki deńgeılik bilim berý baǵdarlamasyn engizý aıasynda Kolej atalǵan baǵdarlamalardy aprobasıalaý boıynsha eksperımentke qatysty. «Kásiptik oqytý» mamandyǵy boıynsha kolejdegi oqý-ádistemelik birlestigi jumys berýshimen birigip osy mamandyq boıynsha úlgilik oqý josparyn jáne baǵdarlamalaryn jasap, jańartty.

2. Qazaqstan respýblıkasynyń Bilim jáne ǵylym Mınıstrliginiń buıryǵy negizinde Tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý mekemelerinde qoldanbaly bakalavrıatty engizý týraly eksperıment jumysy ınovasıalyq talaptarǵa sáıkes joǵary bilimge teńestire otyryp, kásiptik-tehnıkalyq bilim berý mártebesin kóterý bolyp tabylady. Kolejde «Kásiptik oqytý» mamandyǵy boıynsha qoldanbaly bakalavrıat baǵdarlamalaryn júzege asyrý jumysy İ.Jansúgirov atyndaǵy JMÝ «Kásiptik oqytý jáne tehnıkalyq pánder» kafedrasymen jáne jumys berýshilermen kelisip júrgizilýde.
 «Qoldanbaly bakalavrıat boıynsha aǵymdaǵy oqý jylynda eksperıment retinde  «Kásiptik oqytý» mamandyǵyna  1 top jınaldy.
1) «Aqparattyq júıeler»;
2) «Esepteý tehnıkasy jáne baǵdarlamamen qamtamasyz etý» jáne t.b.

3. Koledjde bes mamandyq boıynsha dýaldy oqytý engizilgen, búgingi kúni atalǵan baǵytta – 465 stýdent bilim alýda.

4. Aǵymdaǵy oqý jylynda «Kásiptik oqytý», «Aqparttyq júıeler» mamandyqtaryna kóptildi oqý tásilimen oqıtyn eki oqý toby quraldy.

5. 2018 jyldyń 1 qyrkúıeginde Almaty oblysynyń Bilim basqarmasynyń qoldaýymen Inklúzıvtik bilim berý ıdeologıasyna sáıkes «Aqparattyq júıeler» mamandyǵy boıynsha arnaıy bilim berý qajettilikteri bar balalar bilim alýda.

Elbasynyń tapsyrmasy boıynsha Qazaqstanda tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý júıesin jańǵyrtý údirisi boıynsha mamandardy daıarlaý júıesinde oqytýdyń dýaldyq júıesin engizý tapsyrylǵan. Dýaldy oqytý baǵdarlamasyn Qazaqstannyń bilim berý júıesinde synap kórý týraly pikir 2012 jyldan bastap aıtylyp keldi.

2013 jyldan bastap dýaldy oqytýdyń elementterimen oqytý júzege asyryldy.

Oqytýdyń dýaldy júıesi-tehnıkalyq jáne kásiptik mamandar daıarlaýdyń eń tıimdi joldarynyń biri bolyp tabylady. Naqty óndiris jaǵdaılaryna beıimdelgen, jumys ornynda daǵdy men bilimdi tikeleı ıgerýge baǵyttalǵan, praktıkalyq saǵattardyń oqytý baǵdarlamasyna barynsha úılesimmen biriktiriletin bilikti mamandardy daıyndaý qazirgi kezde bilim berýdiń dýaldy júıesi degen atpen belgili.

Qazaqstan Respýblıkasynyń bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń 2016 jylǵy 21 qańtardaǵy №50 buıryǵy boıynsha dýaldy oqytý boıynsha oqytýdyń naqty qaǵıdalary bekitildi.

Qazirgi kezde tehnıkalyq jáne kásiptik, orta bilimnen keıingi bilim berý uıymdary úshin kásiptik praktıkany ótkizýge arnalǵan kelisim – shart qaıta qaralyp,  úsh jaqty etilip bilim berý uıymy, bilim alýshy, kásiporyn uıymdary arasynda ózara kelisimder jasalynyp, qaıta bekitilý talap etildi.

Kolejde 5 mamandyq 6 mamandandyrý boıynsha dýaldy oqytý iske asyrylýda. Mamandyqtardy atap aıtatyn bolsaq 1401000 - «Ǵımarattar men úılerdi salý» mamandyǵy, 0104000 - «Kásiptik oqytý» mamandyǵy, onyń ishinde «Avtokólikti jóndeý jáne qyzmet kórsetý» mamandandyrý,  1405000 - «Gazben qamtamasyz etý jabdyqtary men júıelerin qurastyrý jáne paıdalaný» mamandyǵyndaǵy, 1305000 - «Aqparattyq júıeler qoldaný salasy boıynsha dızaıner» mamandandyrýy,  0103000 - «Dene tárbıesi jáne sport» mamandyǵy qamtylǵan.
Kolejdegi 14 mamandyqtyń 35,7% paıyzy  dýaldyq bilim berý boıynsha qamtylǵan. Jalpy stýdentter kontıngenti boıynsha dýaldyq bilim berý 29% quraıdy. Kolejde 465 stýdent dýaldy bilim alýda, onyń 364 stýdenti memlekettik tapsyrys boıynsha oqıdy.
Kolej boıynsha 2019-2020 oqý jylynda  dýaldy bilim berýdi 55 paıyzǵa jetkizý maqsatqa qoıylǵan.

2017 jyldyń 27 – qarashasynan bastap óndiristiktegi oqytý jetekshisine jumys ornynda tájirıbe ótkizý úshin aqy tóleý qarastyrylǵan. Sol baǵyt boıynsha aǵymdaǵy jyldyń 29 – 30 qańtarynda Respýblıkalyq jol kartasy boıynsha dýaldy oqytýǵa baılanysty oqý semınary ótti. Semınar sońynda óndiriste ótkizgen saǵattary úshin óndiristiktegi jetekshilerge aqy tólený týraly sertıfıkat tapsyryldy.

Oqý úrdisine dýaldy oqytý  kelesi máselelerdi sheshýge múmkinshilik beredi:
1. Oqý mekemesiniń tartymdylyq bedeliniń artýy, stýdentter kontıngetiniń joǵarylaýy;
2. Oqýshylardyń qyzyǵýshylyǵy men suranysyna qaraı baǵdarlamalar, elektıvti (ıkemdi) kýrstar baǵdarlamalaryn ázirleý;
3. Mamandyqty tereńirek oılanyp tańdaýǵa, sosıalızasıa, tapqyrlyq pen shyǵarmashylyqqa beıimdeıtin biliktiliktiń damýy;
4. Dýaldy oqytý boıynsha oqytylatyn tulǵanyń qajetti biliktilik pen eńbek daǵdylaryna, kásibı bilimge ıe bolyp eńbek naryǵynda suranys deńgeıiniń joǵarlaýy;
5. Bitirýshilerdi odan ári jumysqa ornalastyrý, jumyssyzdyqtyń qysqarýy;
6. Bilim berý mekemeleriniń jobalardy júzege asyrý kezeńderinde qosý arqyly kásiporyndarmen ózara árekettesý aıasyn keńeıtý;
7. Bilim berý mekemeleriniń básekelesýge qabilettiligin joǵarylatý.

Qoryta kelgende, dýaldy oqytý kolej stýdentteri úshin taptyrmas múmkindikterdiń biri. Dýaldy oqytý kezinde stýdenttiń ózindik dúnıetanymy qalyptasady, stýdenttiń sabaqqa degen yntasy jáne jaýapkershiligi artady, stýdenttiń óz bilimin ózi baǵalaı bilýine múmkindik týdy, óz qabiletine, bolashaǵyna senýine, tanymdyq áreketteriniń qalyptasyp, odan ári shyǵarmashylyqpen aınalysýyna, pánge qyzyǵýshylyǵynyń artýyna múmkindik beredi.

Sondyqtan da sanaly urpaq, sapaly maman daıyndaýda dýaldy oqytýdyń bolashaǵy zor.

---