- 05 naý. 2024 00:44
- 216
Til ustartý
5 - klass Qazaq tili
Sabaqtyń taqyryby: Til ustartý
Sabaqtyń maqsaty: oqýshylardyń til baılyǵyn keńeıtý, sózdik qoryn molaıtý, tilin ustartý.
Mindetteri:
Bilimdilik: mátinmen jumys isteı otyryp, dúnıetanymyn keńeıtý.
Damytýshylyq: oılaý, sóıleý mádenıetin, saýattylyǵyn, shyǵarmashylyq qabiletin damytý.
Tárbıelik: topta bir - birin tyńdaı, syılaı bilýge tárbıeleý, eńbekqorlyqqa baýlý.
Tıpi: til ustartý sabaǵy
Ádisi: toppen jumys, syn turǵysynan oılaý tehnologıasy
Kórnekiligi: kespe qaǵazdar, ınteraktıvti taqta
Pánaralyq baılanys: ádebıet
Sabaqtyń barysy:
İ Uıymdastyrý kezeńi
1. 3 topqa bólý
İİ Qyzyǵýshylyqty oıatý kezeńi
1.«Aqyl qalta»
Terlep eńbek etpegenniń tilegine jetkenin kórgenim joq
B. Momyshuly
2. «Oıymdy men aıtaıyn»
(3 toptan 3 oqýshy óz oılaryn aıtady)
3. «Oı shaqyrý»
Beıne materıal qumyrsqa
- Myna beıne taspany kórgende sizderge qandaı oı keldi?
İİİ Maǵynany taný kezeńi
1. Mátinmen jumys
1 - top
Qumyrsqa – jaı ǵana jándik emes, odan bólekteý dúnıe. Ol - jer betinde eń kóp kezdesetin jándik. Bir Qazaqstannyń ózinde 200 - deı túri bar. Olar alyp jer betindegi eń kóne jándik túri. Paıda bolǵan ýaqyty 25 mıllıon jyl dep eseptelinedi. Qumyrsqa tirshiligi – ǵylymı mańyzy bar, erekshe qubylys.
2 - top
Qumyrsqalarda da adamzat qoǵamyndaǵydaı ózara eńbek bólinisi bar. Biri – kúzetshi, biri – qorǵaýshy, taǵy biri – malshy, endi biri jaýynger bolyp, óz ıeleriniń ıgiligi úshin qyzmet etedi. Senińiz, senbeńiz, ár ıleýdiń óz qumyrsqa – akterleri de bolatyn kórinedi. Olarǵa da ónerin tamashalaıtyn kórermen kerek. Bul úshin olar bos oryndy tańdap, alady. Árıne, ol ózge qumyrsqalardyń kózi túsetin jer bolýǵa tıis. Sonan soń olaı - bulaı bulǵaqtap oınaı jóneledi.
3 - top
Qumyrsqalar – eńbekqor jándik. Kúz aıaǵy bolyp, qysqa qamdaný jumystaryna qyzý kirisedi. Jumys bitip jatsa, maýsym sońyn toı-tomalaqpen atap ótýge qumyrsqalar da qarsy emes. Mundaı kezderi bir ıleýden ekinshi ıleýge qonaqqa ketip bara jatqan qumyrsqalar kóshin jıi baıqaýǵa bolady.
a) oqý, túsiný, at qoıý, mazmunyn aıtý.
2.«Oılan, tap»
Ádebıettegi qumyrsqa beınesi qaı shyǵarmalarda kezdesedi?
● Shyǵarma aty .......
● Keıipker...........
●Sıpattaý............
3. Fonetıkalyq jattyǵý
1 - top «eńbekqor»
2 - top«qumyrsqa»
3 - top «ıleý»sózderine dybystyq taldaý.
4.«Kim kóp biledi?»
Maqal - mátelder saıysy
İV Oı tolǵanys kezeńi.
1. Oıtolǵaý «Eńbek er atandyrady»;
2. «Eńbek», «qumyrsqa» sózderine bes joldy óleń qurastyrý.
3. «Avtor oryndyǵy» strategıasy
V. Baǵalaý, qorytyndylaý
Vİ. Úıge tapsyrma:
Qaıtalaý, maqal – mátelder jattaý.
Sabaqtyń taqyryby: Til ustartý
Sabaqtyń maqsaty: oqýshylardyń til baılyǵyn keńeıtý, sózdik qoryn molaıtý, tilin ustartý.
Mindetteri:
Bilimdilik: mátinmen jumys isteı otyryp, dúnıetanymyn keńeıtý.
Damytýshylyq: oılaý, sóıleý mádenıetin, saýattylyǵyn, shyǵarmashylyq qabiletin damytý.
Tárbıelik: topta bir - birin tyńdaı, syılaı bilýge tárbıeleý, eńbekqorlyqqa baýlý.
Tıpi: til ustartý sabaǵy
Ádisi: toppen jumys, syn turǵysynan oılaý tehnologıasy
Kórnekiligi: kespe qaǵazdar, ınteraktıvti taqta
Pánaralyq baılanys: ádebıet
Sabaqtyń barysy:
İ Uıymdastyrý kezeńi
1. 3 topqa bólý
İİ Qyzyǵýshylyqty oıatý kezeńi
1.«Aqyl qalta»
Terlep eńbek etpegenniń tilegine jetkenin kórgenim joq
B. Momyshuly
2. «Oıymdy men aıtaıyn»
(3 toptan 3 oqýshy óz oılaryn aıtady)
3. «Oı shaqyrý»
Beıne materıal qumyrsqa
- Myna beıne taspany kórgende sizderge qandaı oı keldi?
İİİ Maǵynany taný kezeńi
1. Mátinmen jumys
1 - top
Qumyrsqa – jaı ǵana jándik emes, odan bólekteý dúnıe. Ol - jer betinde eń kóp kezdesetin jándik. Bir Qazaqstannyń ózinde 200 - deı túri bar. Olar alyp jer betindegi eń kóne jándik túri. Paıda bolǵan ýaqyty 25 mıllıon jyl dep eseptelinedi. Qumyrsqa tirshiligi – ǵylymı mańyzy bar, erekshe qubylys.
2 - top
Qumyrsqalarda da adamzat qoǵamyndaǵydaı ózara eńbek bólinisi bar. Biri – kúzetshi, biri – qorǵaýshy, taǵy biri – malshy, endi biri jaýynger bolyp, óz ıeleriniń ıgiligi úshin qyzmet etedi. Senińiz, senbeńiz, ár ıleýdiń óz qumyrsqa – akterleri de bolatyn kórinedi. Olarǵa da ónerin tamashalaıtyn kórermen kerek. Bul úshin olar bos oryndy tańdap, alady. Árıne, ol ózge qumyrsqalardyń kózi túsetin jer bolýǵa tıis. Sonan soń olaı - bulaı bulǵaqtap oınaı jóneledi.
3 - top
Qumyrsqalar – eńbekqor jándik. Kúz aıaǵy bolyp, qysqa qamdaný jumystaryna qyzý kirisedi. Jumys bitip jatsa, maýsym sońyn toı-tomalaqpen atap ótýge qumyrsqalar da qarsy emes. Mundaı kezderi bir ıleýden ekinshi ıleýge qonaqqa ketip bara jatqan qumyrsqalar kóshin jıi baıqaýǵa bolady.
a) oqý, túsiný, at qoıý, mazmunyn aıtý.
2.«Oılan, tap»
Ádebıettegi qumyrsqa beınesi qaı shyǵarmalarda kezdesedi?
● Shyǵarma aty .......
● Keıipker...........
●Sıpattaý............
3. Fonetıkalyq jattyǵý
1 - top «eńbekqor»
2 - top«qumyrsqa»
3 - top «ıleý»sózderine dybystyq taldaý.
4.«Kim kóp biledi?»
Maqal - mátelder saıysy
İV Oı tolǵanys kezeńi.
1. Oıtolǵaý «Eńbek er atandyrady»;
2. «Eńbek», «qumyrsqa» sózderine bes joldy óleń qurastyrý.
3. «Avtor oryndyǵy» strategıasy
V. Baǵalaý, qorytyndylaý
Vİ. Úıge tapsyrma:
Qaıtalaý, maqal – mátelder jattaý.