Tilim - meniń tiregim
Ózin - ózi taný
Sabaqtyń taqyryby: Tilim - meniń tiregim
Súıemin týǵan tildi, anam tilin,
Besikte jatqanymda - aq bergen bilim. S. Toraıǵyrov
* Ana tiliniń adam ómirindegi mańyzdylyǵyn túsindirý;
* Ana tiline degen qushtarlyqtaryn arttyrý;
* Ana tilin súıýge, qurmetteýge tárbıeleý.
Maqsaty: Oqýshylardyń «til», «Otan»qundylyqtary týraly túsinikterin keńeıtý.
Kórneki quraldar: dápter, oqýlyq, qatty qaǵazdan jasalǵan «Tanym», «Ǵulamalar», «Qazyna»atty úsh úlken qaqpa.
Balalar sheńber quryp turady. Sabaq taqyrybymen tanystyrý jáne óleńdi birge aıtýdy usyný.
Ana tilim – uranym,
Ana tilim - quralym.
Ana tilim bolmasa,
Bolmas edi jyr - ánim.
Ana tilim – eldigim,
Ana tilim - erligim.
Ana tilim bolmasa,
Bútindelmes kemdigim.
Sahnalaý:
Ana tiliniń mańyzdylyǵyn túsindirý men oqýshylardyń týǵan tilin jete bilýge qyzyǵýshylyǵyn arttyrý maqsatynda sabaq sahnalaý túrinde uıymdastyryldy.
Ortaǵa patsha rólindegi bala men ýázirleri shyǵady.
Patsha: tilder patshalyǵyna saıahat jasaýdy kópten kóńilime túıip júr edim. Sonyń sáti búgin túsken sıaqty. Men qazaq tili týraly bilsem deımin.
Muǵalim: - Sonaý besinshi – altynshy ǵasyrlardan bastap ýaqyt synyna tótep berip, búgingi kúnge deıin jetken Orhon - Eneseı, Talas syna jazýlary qazaq tiliniń kezinde órkendep, gúldengen dáýirin aıǵaqtaıdy.
Patsha ýázirlerimen «Ǵulamalar»qaqpasyna keledi. Bul jerde qazaqtyń mańdaıyna bitken ǵulamalardyń portretterinen jasalǵan toptamalar kórsetý.
Patsha: - Týǵan tilim týraly óleń tyńdasam deımin.
Bir oqýshy: D Ábilovtyń «Týǵan tilim» óleńin mánerlep aıtyp beredi.
Óleńniń árbir jolyn taldaý:
*Nelikten tildi anamen baılanystyryp aıtamyz?
*Qandaı adam óz tilin óte qurmetteıdi dep oılaısyńdar?
*Nelikten óz tilinde sóıleıtin adam syıly bolady?
Patsha jaılap «Qazyna» qaqpasyna jaqyndaıdy.
- Bul qandaı keremet boldy eken, a?!
Qaqpa ashylmaıdy. Patsha ashýlanyp meniń kim ekenimdi bilmeıdi – aý shamasy,- dep qaqpa esigin qaǵyp – qaǵyp jiberedi. Sonda arǵy jaǵynan tildeı qaǵaz túsedi.
Dúnıede ne tátti?
Dúnıede ne ashshy?
Patsha – Munyń mánisi nede? – dep oqýshylardan suraıdy.
Oqýshylardyń jaýaptary tyńdalady.
Muǵalim: munyń jaýabyn bilý úshin Danyshpan ataǵa hat jazǵan bolatynbyz. Búgin sol hatymyzdyń jaýaby keldi.
O, han ıem! Durys sóıleı bilý de óner, júıesin taýyp sóılegen sóz júrekke jetip, júıeni bosatady. Sondyqtan da til - tátti. Jebe salǵan jara jazylar, baltamen otalǵan orman qaıta óser, biraq tildiń jarasy jazylmas. Sondyqtan da til - ashshy.
Sol ýaqytta qaqpa ashylady. Baqtaǵy bulaq basynan! ana tilim – qazynam» degen jazýy bar kitapty patsha qolyna alyp, paraqtap qaraı bastaıdy.
- Maǵan kómek qajet boldy, kim kómekteser eken? Myna kitapta berilgen maqal - mátelderdi aıaqtaı kerek.
1. Óziń bilmegendi kisiden sura,
Úlken bolmasa,.....................
2. Óner aldy -............................
3. Jiptiń uzyny, sózdiń...... jaqsy.
4. Pil kúshti,
Pil kúshti emes,.......... kúshti.
5. Otyz tisten shyqqan sóz,
Otyz rýly........ taraıdy.
6. Júıeli sóz – júıesin tabar,
Júıesiz sóz -............
Patsha: Oıpyrmaı! Tildiń qudireti osy de. Balar senderge úlken rahmet. Men baryp úsh ulymdy synap kóreıin - dep shyǵyp ketedi.
Dáıeksóz:
- Balar, sahnalaý arqyly jáne ómirden túıgenimizden uqqanymyzdan til balaǵa ananyń sútimen týylǵan sátinen - aq beriledi. Til adamdy jaqsy da, jaǵymsyz da kórsetedi. Til adamdy ósiredi de, óshiredi. Olaı deıtinimiz tek qana janǵa jaıly jaqsy sózderdi jıi aıtsań, adamdar arasynda syıly bolasyń. Óz tilińdi jetik bilip. ony damyta alsań, sondaı - aq basqa elge barǵanda óz týǵan tilińde sóıleseń olar sondaı halyq bar ekendigin biledi. Demek halqyńdy basqa ulttarǵa tanytasyń, halqyńdy ósiresiń. Sondyqtan da Aqyn S. Toraıǵyrovtyń «Súıemin týǵan tildi, anam tilin,
Besikte jatqanymda - aq bergen bilim»,- degen óleń joldaryn umytpaǵandaryń jón.
Jańa aqparat:
«Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy memlekettik til - qazaq tili. Ana tilin súıý, qurmetteý, maqtanysh etý - ár - bir azamattyń mindeti».
Tapsyrma:
«Ana tiliń – aryń bul»degen sózdi túsindirý.
Dáptermen jumys:
Dápterdegi naqyl sózderdi oqyp maǵynasyn túsinip alý jáne ómirde qoldaný.
Júrekten júrekke:
Balalar ana tiline degen mahabbatyn óleń joldary arqyly bildiredi. Bári birlese otyryp óleń joldaryn qaıtalaıdy: B. Úsenbaev. «Júregimniń bólshegi».
Sabaqtyń taqyryby: Tilim - meniń tiregim
Súıemin týǵan tildi, anam tilin,
Besikte jatqanymda - aq bergen bilim. S. Toraıǵyrov
* Ana tiliniń adam ómirindegi mańyzdylyǵyn túsindirý;
* Ana tiline degen qushtarlyqtaryn arttyrý;
* Ana tilin súıýge, qurmetteýge tárbıeleý.
Maqsaty: Oqýshylardyń «til», «Otan»qundylyqtary týraly túsinikterin keńeıtý.
Kórneki quraldar: dápter, oqýlyq, qatty qaǵazdan jasalǵan «Tanym», «Ǵulamalar», «Qazyna»atty úsh úlken qaqpa.
Balalar sheńber quryp turady. Sabaq taqyrybymen tanystyrý jáne óleńdi birge aıtýdy usyný.
Ana tilim – uranym,
Ana tilim - quralym.
Ana tilim bolmasa,
Bolmas edi jyr - ánim.
Ana tilim – eldigim,
Ana tilim - erligim.
Ana tilim bolmasa,
Bútindelmes kemdigim.
Sahnalaý:
Ana tiliniń mańyzdylyǵyn túsindirý men oqýshylardyń týǵan tilin jete bilýge qyzyǵýshylyǵyn arttyrý maqsatynda sabaq sahnalaý túrinde uıymdastyryldy.
Ortaǵa patsha rólindegi bala men ýázirleri shyǵady.
Patsha: tilder patshalyǵyna saıahat jasaýdy kópten kóńilime túıip júr edim. Sonyń sáti búgin túsken sıaqty. Men qazaq tili týraly bilsem deımin.
Muǵalim: - Sonaý besinshi – altynshy ǵasyrlardan bastap ýaqyt synyna tótep berip, búgingi kúnge deıin jetken Orhon - Eneseı, Talas syna jazýlary qazaq tiliniń kezinde órkendep, gúldengen dáýirin aıǵaqtaıdy.
Patsha ýázirlerimen «Ǵulamalar»qaqpasyna keledi. Bul jerde qazaqtyń mańdaıyna bitken ǵulamalardyń portretterinen jasalǵan toptamalar kórsetý.
Patsha: - Týǵan tilim týraly óleń tyńdasam deımin.
Bir oqýshy: D Ábilovtyń «Týǵan tilim» óleńin mánerlep aıtyp beredi.
Óleńniń árbir jolyn taldaý:
*Nelikten tildi anamen baılanystyryp aıtamyz?
*Qandaı adam óz tilin óte qurmetteıdi dep oılaısyńdar?
*Nelikten óz tilinde sóıleıtin adam syıly bolady?
Patsha jaılap «Qazyna» qaqpasyna jaqyndaıdy.
- Bul qandaı keremet boldy eken, a?!
Qaqpa ashylmaıdy. Patsha ashýlanyp meniń kim ekenimdi bilmeıdi – aý shamasy,- dep qaqpa esigin qaǵyp – qaǵyp jiberedi. Sonda arǵy jaǵynan tildeı qaǵaz túsedi.
Dúnıede ne tátti?
Dúnıede ne ashshy?
Patsha – Munyń mánisi nede? – dep oqýshylardan suraıdy.
Oqýshylardyń jaýaptary tyńdalady.
Muǵalim: munyń jaýabyn bilý úshin Danyshpan ataǵa hat jazǵan bolatynbyz. Búgin sol hatymyzdyń jaýaby keldi.
O, han ıem! Durys sóıleı bilý de óner, júıesin taýyp sóılegen sóz júrekke jetip, júıeni bosatady. Sondyqtan da til - tátti. Jebe salǵan jara jazylar, baltamen otalǵan orman qaıta óser, biraq tildiń jarasy jazylmas. Sondyqtan da til - ashshy.
Sol ýaqytta qaqpa ashylady. Baqtaǵy bulaq basynan! ana tilim – qazynam» degen jazýy bar kitapty patsha qolyna alyp, paraqtap qaraı bastaıdy.
- Maǵan kómek qajet boldy, kim kómekteser eken? Myna kitapta berilgen maqal - mátelderdi aıaqtaı kerek.
1. Óziń bilmegendi kisiden sura,
Úlken bolmasa,.....................
2. Óner aldy -............................
3. Jiptiń uzyny, sózdiń...... jaqsy.
4. Pil kúshti,
Pil kúshti emes,.......... kúshti.
5. Otyz tisten shyqqan sóz,
Otyz rýly........ taraıdy.
6. Júıeli sóz – júıesin tabar,
Júıesiz sóz -............
Patsha: Oıpyrmaı! Tildiń qudireti osy de. Balar senderge úlken rahmet. Men baryp úsh ulymdy synap kóreıin - dep shyǵyp ketedi.
Dáıeksóz:
- Balar, sahnalaý arqyly jáne ómirden túıgenimizden uqqanymyzdan til balaǵa ananyń sútimen týylǵan sátinen - aq beriledi. Til adamdy jaqsy da, jaǵymsyz da kórsetedi. Til adamdy ósiredi de, óshiredi. Olaı deıtinimiz tek qana janǵa jaıly jaqsy sózderdi jıi aıtsań, adamdar arasynda syıly bolasyń. Óz tilińdi jetik bilip. ony damyta alsań, sondaı - aq basqa elge barǵanda óz týǵan tilińde sóıleseń olar sondaı halyq bar ekendigin biledi. Demek halqyńdy basqa ulttarǵa tanytasyń, halqyńdy ósiresiń. Sondyqtan da Aqyn S. Toraıǵyrovtyń «Súıemin týǵan tildi, anam tilin,
Besikte jatqanymda - aq bergen bilim»,- degen óleń joldaryn umytpaǵandaryń jón.
Jańa aqparat:
«Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy memlekettik til - qazaq tili. Ana tilin súıý, qurmetteý, maqtanysh etý - ár - bir azamattyń mindeti».
Tapsyrma:
«Ana tiliń – aryń bul»degen sózdi túsindirý.
Dáptermen jumys:
Dápterdegi naqyl sózderdi oqyp maǵynasyn túsinip alý jáne ómirde qoldaný.
Júrekten júrekke:
Balalar ana tiline degen mahabbatyn óleń joldary arqyly bildiredi. Bári birlese otyryp óleń joldaryn qaıtalaıdy: B. Úsenbaev. «Júregimniń bólshegi».
You Might Also Like
-
Sabaqtyń maqsaty:. Qazaqstan Respýblıkasynyń tuńǵysh prezıdenti Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń týyp ósken jeri, ómir joly, qyzmet etken kezeńderi týraly málimet berý, Elbasynyń ustanymyn, ómir jolyn...
