InfoHub Logo

Amerıkalyq áıgili ónertapqysh, 19 ǵasyrdyń talantty bıznesmeni, birneshe iri elektr tehnıkalyq kompanıalardyń negizin qalaýshy - Tomas Edısonnyń esimi uly ónertabystarmen tyǵyz baılanystylyǵymen óziniń tanymaldylyǵyn búgingi kúnde de joǵaltqan emes. Uly eksperımentatordyń  esebinde elektrotehnıkanyń ár túrli salasyndaǵy myńnan asa ónertabys bar. Tek Amerıkada Edıson óz ónertabystaryna 1093 patent alǵan. Odan bólek Germanıa, Fransıa, Anglıada shyqqan 1200 astam patent bolǵan. Álem tarıhynda odan basqa eshkim de munshalyqty alǵan emes. Tipti onyń  ónertabystarynyń bári biregeı bolmasa da, oǵan basqa ónertapqyshtarǵa óziniki ekenin dáleldep, sottasýǵa týra kelgen. Edıson ǵylym salasynyń shyńyn baǵyndyrýǵa umtylmady. Ol aıaǵynan nyq turyp, bunyń oǵan tabys ákelmeıtinin túsindi. Ǵalym emes, kásipker ári uly ekspertment jasaýshy bolyp, ǵylym salasyn komersıalyq jolǵa túsire aldy. Ǵylymdaǵy ónertabystary  men jetistikteriniń kóp bóligin qoldanysqa engizýdiń jolyn tapty.

Bolashaq danyshpan 11.02.1847 jyly Ogaıo shtatyndaǵy shaǵyn Mılan qalasynda dúnıege kelgen. Tomas saýdamen aınalysatyn aýqatty otbasynyń jetinshi balasy boldy. Ol 7 jasqa tolǵanda, ákesiniń shyǵynǵa batýyna baılanysty, otbasy Mıchıgan shtatyndaǵy Port-Gýron qalasyna kóshýge májbúr bolǵan. Edıson mektepte 3 aıdan artyq oqymady. Muǵalimi Tomastyń qabiletin qatty synaǵan soń, buryn ózi de muǵalim bolǵan anasy balasyn úıde oqyta bastaıdy. Bala kezindegi qyzamyq (skarlatına) aýrýynyń saldarynan Edısonnyń estý qabiletiniń erte buzylýyna ákelgen. Ol qyzyǵa otyryp kóp oqyǵan, hımıaǵa qyzyǵýshylyq bildirgen. Tipti úıdiń astyndaǵy jertólede, eń alǵashqy zerthanasyn jasaqtaǵan. Onda ol hımıalyq eksperımentter júrgizdi. Osy jyldar ishinde Edısonnyń otbasy qarapaıym ómir súrdi.  Anasyna kómektesip ári óziniń eksperımentterine aqsha tabý úshin ol, 12 jasynda poıyzda tátti men gazet satady. Ol (poıyzda) bos júk vagonyna ornalasyp, sol jerde de hımıalyq zerthana uıymdastyrǵan. Ol 15 jasynda kezdesoq baspa stanogin alyp, ony  júk vagonyna ornatyp, odan gazet shyǵaryp, jolaýshylarǵa satyp, sátti saýda jasaǵan. Birde Edıson úsh jasar balany poıyz dóńgeleginiń astynan aman alyp qalady. Sol balanyń ákesi alǵys retinde Edısondy telegraf jumysyna ornalastyrady. 1863 jyldan bastap Edıson telegraf operatory retinde jumys isteı bastaıdy. Edıson bes jyl boıy telegrafta jumys istep, bos ýaqytynyń bárin oqý men ártúrli tájirıbe jasaýǵa arnaıdy.

1869 jyly ol óziniń ónertabysyna eń alǵash patent alady. Onyń ónertabysy daýys berý kezinde paıdalanýǵa jaraıtyn, elektrondy daýys jazý qurylǵysy boldy. Alaıda patentti satyp alýshylar bolmady. Bul Edısonǵa ónertabysymen ári qaraı jumys istep, qalaıda suranys bolatyndaı etip jasaýǵa talpyndyrdy. 1870 jyldyń aıaǵynda ol bırjalyq tıker— telegraf jasaýdyń arqasynda qomaqty aqshaǵa ıe bolady. Ol Núarktegi zerthanasyna kelip, tıkerlerdi shyǵarý men telegraftyń jumysymen aınalysa bastaǵan. Keıin ol osy jasaǵandarynan sátti saýda jasap, tapqan aqshasyna 1876 jyly Menlo Park zerthanasyn qurǵan. Bul zerthana óndiristik zertteý ortalyǵynyń  prototıpi boldy. Ol jaqsy jabdyqtalǵan ári onda óte talantty qyzmetkerler jumys istedi. Olardyń kópshiligi jasaǵan zattaryn praktıkalyq qoldanysqa ıe bolýyn tapty. Kásiporynnyń basty maqsaty - ınovasıalar, jańa ónertabystar men qoldanystaǵy tehnologıalardy  komersıalyq maqsatta jetildirý boldy. Zerthana qabyrǵasynan shyqqan alǵashqy ónim (1877-1878 jj.) Kómir telefonynyń mıkrofony boldy.  Bell oılap tapqan telefonǵa Edıson ındýksıalyq sharǵy(katýshka) men kómir mıkrofondy qosyp, Bell  qurylǵysynyń dybys deńgeıi men anyqtyǵyn arttyrdy. Edıson patent búrosyna usynǵan konstrýksıa túpnusqa ekenin dáleldep, sol úshin 300 myń dollar alǵan.

^{Menlo Park zerthanasy}

Edısonnyń eń tanymal ónertabystarynyń biri, 1878 jyly ónerkásiptik óndiriste bastaǵan— elektr shamy.  Onyń prototıpin aǵylshyn Hemfrı Devı  70 - jyldary qurǵanmen, Edıson standartty sokol(elektr shamdarynyń patronmen jalǵasatyn bóligi) quryp, elektr shamynyń spıralin jetildirip, qyzmet etý merzimin uzartqan. Edısonmen bir ýaqyttary elektr shamyn orys ónertapqyshy A. Iablochkov da jasaǵan. Alaıda ol óz jumysyn sońyna deıin jetkizbegen. Edıson 1882 jyly  alǵashqy ortalyq elektrostansıa qurǵan kezde, júıege qajetti  jabdyqtar men transformator oılap taýyp, Nú-Iorktyń eki kvartalynyń  bárin jaryqtandyryp, óziniń ónertabysynyń paıdalylyǵy men onyń praktıkalyq qoldanylýynyń mańyzdylyǵyn dáleldeıdi. Edısonnyń shammen qatar basty ónertabystarynyń biri 19.02.1878 jyly patenttelgen - fonograf. Keıinnen fonografty jaqsartý nátıjesinde oǵan taǵy 80 patent berildi. 1875 jyly Edıson sóz ben keskinderdi(sýretterdi) aýystyratyn tásil oılap taýyp, ony trafetti basyp shyǵarý ádisi dep ataǵan. Qazirgi ýaqytta trafetti baspanyń qabiletine japondyq RISO kompanıasy nazar aýdaryp, dástúrli baspa ádisi men XX ǵasyrdaǵy tehnologıanyń jetistikterin biriktire aldy.  1980 jyly álem sandyq dýblıkatorlardyń arasynan birinshi qurylǵyny kórdi. Keıin ony rızograf dep atady. Rızografta basyp shyǵarý sapaly boldy. 1887 jyly Edıson Ýest-Orındjge  kóshti. Bul jerde ol áldeqaıda iri zamanaýı zerthana quryp, fonografty jetildirip, dıktofon, kıno kameranyń úlgisinde flýoroskop, qozǵalatyn keskinderge baqylaý jasaıtyn qurylǵy jasaıdy. Onyń ónertabystarynyń basym bóligin birneshe baǵyttarǵa bólýge bolady: Elektr jaryǵy, qozǵalatyn keskinder(kınetoskop), fonograf jáne dybys jazý, telegraf pen telefon, akýmýlátor batereıalary, taý-ken ónerkásibi, sement.

Uly ónertapqysh ári tabysty bıznesmen ómiriniń sońǵy kúnderine deıin belsendi jumys istedi. Bala kezinen bolǵan sańyraýlyq,  jyldar óte asqynǵanmen, Edısonǵa  jetistikke jetip, tanymal bolýyna esh kedergi keltire almaǵan. Onyń jeke ómiri de jaqsy boldy. Ol eki ret úılenip, ár nekeden úsh balasy boldy. Edıson 18.10.1931 jyly 84 jasynda qaıtys boldy. 

---