InfoHub Logo

Mılgrem tájirıbesi — 1963 jyly Iel ýnıversıtetiniń Stenlı Mılgremniń «Boıusyný: minez-qulyqty zertteý» («Behavioral Study of Obedience») maqalasynda alǵash ret, keıinirek «Avtorıtetke boıusyný: eksperımenttik zertteý» («Obedience to Authority: An Experimental View», 1974). kitabynda sıpattalǵan áleýmettik psıhologıadaǵy klasıkalyq ǵylymı tájirıbe.

Kirispe

Mılgrem tájirıbesinde qarapaıym adamdar, ózine mindet bolǵan zapa shekkizý buıryǵyn beıkúná adamdarǵa qoldanýǵa qanshalyqty daıyn ekendigin aıqyndaýǵa tyrysty. Bul zerteýde, synaqtalýshylardyń tájirıbedegi ekinshi adamnyń(akter) qatty azap shegýine qaramastan, tapsyrmany jalǵastyrýdy buıyrǵan «basshyǵa»  qarsy turý qabiletsizdigi kórsetilgen. Tájirıbe nátıjeleri, bedeldi adamdarǵa boıusyný kerek degen uǵymnyń bizdiń sanamyzǵa sińip alǵandyǵyn kórsetti, tipti synaqqa túskenderdiń ishki moraldi qarsylyqtaryna qaramastan, bergen nusqaýlardy oryndaýdy jalǵastyra berdi.

Buǵan deıin

Nasıstik ústemdik jyldarynda tutqyndar lagerinde mıllıondaǵan jazyqsyz adamdardy joıýǵa nemis azamattarynyń qatysý máselesin uǵyný úshin, Mılgrem óziniń izdenisterin bastaǵan bolatyn. Qurama Shtattarynda Mılgrem tájirıbelik ádistemelerin retke keltirip alǵan soń, sol jerdiń turǵyndary boıusynýǵa beıim turady degen oımen Germanıaǵa barýdy josparlady. Alaıda Konnektıkýt shtatyndaǵy Nú-Heıvenede júrgizilgen birinshi tájirıbeden keıin-aq Germanıaǵa barýdyń eshqandaı qajettiligi joqtyǵyn jáne ǵylymı izdenistermen óz jerińde de aınalysa berýge bolatyndyǵyn túısindi. «Men boıusyný jaǵdaılaryn baıqaǵanym sonshalyqty, bul tájirıbelerdi Germanıada jasaýdyń eshbir qajettiligin kórip turǵan joqpyn» — deıtin Mılgrem.

Degenmen Mılgrem tájirıbesin keıin Golandıa, Germanıa, Ispanıa, Italıa, Avstrıa men Iordanıada da qaıtalaǵan, nátıjeler de dál Amerıkadaǵy kórsetkishtermen birdeı boldy. Osy ǵylymı tájirıbeler týraly naqty esepter Stenlı Mılgremniń «Obedience to Authority» (1973) kitabynda, nemese, Mıýs pen Raaımeıkerstiń (Meeus W. H.J, & Raaijmakers Q. A. W. (1986) «Administrative obedience: Carrying out orders to use psychological-administrative violence». «European Journal of Social Psychology», 16,311-324) kitaptarynda jarıalandy.

Avtorlar dálsizdikterdiń bolý yqtımalyna jol beredi. «Mıllıondaǵan kinásiz adamdardy joıýǵa...» tek nemis azamattary ǵana emes, sonymen qatar basyp alynǵan aýmaqtardaǵy azamattar da qatysqan, al keıbir kezderi genosıt pen qanaý nemis bólimsheleriniń qatysýynsyz-aq, «ózin-ózi basqarý» ruqsatyndaǵy jergilikti kúshpen júrgizilgen bolatyn. Demek kez kelgen ulttar arasyda jat eldiń azamatyn ǵana emes, sonymen qatar óziniń otandasyn da jaralaýǵa, ólimge aparýǵa daıyn turatyn adamdardyń belgili bir bóligi bar. Jáne bul jerde istiń máni boıusynýda emes, kerisinshe psıhopatologıalyq beıimdiligin kórsetý úshin, shekteýler joqtyǵynda jatyr.

Ǵylymı tájirıbeniń sıpattamasy

Tájirıbege qatysýshylarǵa, bul zertteý, aýyrtpalyqtyń jadyǵa yqpalyn atyqtaý dep usynylady. Tájirıbege eksperımentator, synalýshy jáne basqa synalýshynyń rólin oınaǵan akter qatysty. Qatysýshylardyń biri («oqýshy) uzaq tizimdegi jupty sózderdi, árbir jubyn este saqtaǵansha jattaýy kerek, al kelesisi («oqytýshy») birinshiniń este saqtaý qabiletin tekserip, árbir qateligine elektr qýatyn arttyryp qattyraq jazalaýy tıis bolatyn.

Tájirıbeniń basynda oqýshy men oqytýshy róli synaqtalýshy men akter arasynda búktelgen qaǵazdaǵy «oqýshy» jáne «oqytýshy» sózderi jazylǵan jerebe kómegimen bólinip berildi. Biraq synaqtalýshyǵa únemi oqytýshy róli túsedi. Osydan keıin «oqýshy» elektrodty kresloǵa tańylyp tastalady. «Oqýshy» da, «oqytýshy» da 45 V bolatyn kerneýdiń «kórsetilim» soqqysyn aldy, ıaǵnı istiń barysyn sezindi.

«Oqytýshy» basqa bólmege ótip, «oqýshyǵa» este saqtaý úshin qarapaıym tapsyrmalar bere bastaıdy jáne «oqýshyny» árbir qateleskeni úshin qýat togynyń batyrmasyn basyp jazalap otyrdy (negizinde «oqýshy» rólin oınaǵan akter, soqqy alǵandaı syńaı tanytady). 45 V-ten bastap «oqytýshy» árbir qatelik saıyn kerneýdi 15 V - qa arttyryp otyrý kerek bolatyn, eń bıik kórsetkish 450 V.

«150 vóltta» akter – «oqýshy» tájirıbeni toqtatýyn talap ete bastaıdy, alaıda eksperımentator «oqytýshyǵa»: «Tájirıbeni jalǵastyrý kerek. Ótinish, jalǵastyryńyz» - deıtin. Kerneýdi arttyrǵan saıyn, akter qınalǵan syńaıyn da arttyratyn, sońynda tájirıbeni toqtatýyn aıǵaılap ta suraı bastaıdy. Eger synaqtalýshy qobaljı bastasa, tájirıbege de, «oqýshy» qaýipsizdigine de qatysty jaýapkershilikti eksperımentator óz moıyna alatynyn aıtyp, tájirıbeniń jalǵasýy kerektigin bildiretin. Biraq eksperımentator kúmándanǵan «oqýshyǵa» eshqandaı qysym da kórsetpedi, osy tájirıbege qatysýyna baılanysty eshqandaı syı da ýáde etpedi.

Nátıjeleri

Alynǵan nátıjeleri bárin, tájirıbege qatysy barlardy da, Mıgremniń ózin de tań qaldyrdy. Ótkizilgen tájirıbelerdiń birinde synaqqa túsken 40 synaqtalýshynyń 26-sy qurbanyna aıaýshylyq tanytýdyń ornyna zertteýshi tájirıbeni aıaqtaýǵa sheshim bermeıinshe, kerneýdi arttyrýdy (450 V deıin) jalǵastyra berdi.

Tájirıbedegi 40 qatysýshy da «oqýshy» bosatylýyn talap ete bastaǵanda, «oqytýshy» rólinen bas tartpaǵany kóńilge alań týǵyzdy. Bular ózderiniń qurbandary raqymshylyq etýin jalbaryna bastaǵannyń ózinde de jazalaýdy toqtatpady. Tipti «oqýshy» árbir elektr qýatyna jankeshtilikpen aıǵaılasada, synaq ústindegi «oqytýshy» batyrmany basýyn jalǵastyra berdi. Qurbandary ashynǵan keıippen «endi men suraqtaryńa jaýap bere almaımyn» degen aıqaıyna toqtaǵandarynyń ózderi tym az bop shyqty. Jalpy nátıje myna túrde kórinis tapty: birde-biri 300 V deńgeıine deıin toqtamaǵan, beseýi osy deńgeıden keıin, tórteýi - 315 V, ekeýi – 330 V keıin, bireýi 360 V, bireýi - 375 V-ta ǵana baǵynýdan bas tartqan, al 40-tyń qalǵan 26-sy shkalanyń sońǵy mejesine deıin jetken.

Dıskýssıa jáne boljam

Ǵylymı tájirıbesin bastaǵanǵa deıin, birneshe kún buryn Mılgrem óziniń birshama áriptesterinen (tájirıbe júrgizilgen Iel ýnıversıtetiniń psıhologıa mamandyǵynyń stýdentteri-túlekteri) zertteý josparymen tanysyp, synaqqa túsken «oqytýshylardyń» qanshasy qýat kerneýin eshteńege qaramastan arttyrýdy jalǵastyratynyn boljap aıtýlaryn ótindi. Psıhologtardyń barlyǵy derlik synalýshylardyń bir-eki paıyzy ǵana solaı jasaýy múmkin dep boljaǵan bolatyn. 

Sonymen qatar 39 psıhıatrǵa da saýalnama júrgizildi. Olar synaqtalǵandardyń 20%-nan astamy kerneýdiń jartysyna deıin tájirıbeni jalǵastyratyndyǵyn (225 V) jáne myńnan biri ǵana kerneýdi sońyna deıin jetkizetindigi týraly boljam jasady. Sondyqtan osynshama tańqalarlyq nátıjeni eshkim kútpedi dese bolady. Barlyq boljamdarǵa qaramastan, synalǵandardyń basym kópshiligi ǵylymı tájirıbege basshylyq etken ǵalymnyń nusqaýlaryna baǵyndy, ári «oqýshysyn» aıqaılap, qabyrǵany aıaǵymen tepkilegenine qaramaı jazalýdy toqtatpady.

Synaqtalǵandardyń qataldyǵyn túsindirý úshin birneshe pikir aıtyldy:

- Synaqqa túskenderge Iel ýnıversıtetiniń bedeli áser etti.

- Synaqqa túskenderdiń barlyǵy da erler bolatyn, sondyqtan olar qatań áreketterge bıologıalyq túrǵydan beıim.

- Synaqqa túskender kúshti elektr qýatymen «oqýshylaryna» jasaǵan aýyrtpalyqty aıtpaǵanda, qanshalyqty qatty zardap keltiretindigin túsinbedi.

- Synaqqa túskender qanisherlikke beıim jáne azap shekkizý múmkindigine ıe bolýynan rahat aldy.

Biraq budan keıingi júrgizilgen tájirıbelerde mundaı boljamdar rastalmady.

Nátıjeler ýnıversıtettiń bedeline baılanysty emes

Mılgrem «Brıjport zertteý Asosıasıasy» degen atpen Konnektıkýt shtatynda Brıjportten kishigirim oryn jalǵa alyp, ári Iel ýnıversıtetine nusqaıtyn qandaı da bir siltemeden bas tarta otyryp, osy tájirıbeni taǵy qaıtalady. «Brıjport zertteý Asosıasıasynyń» komersıalyq uıym retinde tanystyryldy. Nátıjelerden aıtarlyq ózgerister baıqalmady: shkalanyń sońyna deıin jetýge synalǵandaryń 48%-y kelisti.

Synaqqa túskenderdiń jynysy da nátıjege yqpal etpedi.

Basqa tájirıbede synaqqa túskenderdiń jynysynyń aıyrmashylyǵy maǵyzdy emestigin kórsetti; «oqytýshy» - áıelder erkekterden kem túspedi, bul áıelderdiń meıirimdiligine qatysty mıfti joıdy.

Adamdar «oqýshylary» úshin elektr togynyń qanshalyqty qaýiptiligin túısingen bolatyn

Taǵy bir tájirıbede synaqqa alynǵandar ózderiniń qurbandaryna keltirip otyrǵan potensıaldy fızıkalyq zalalyn jete baǵalamaǵany aıtylǵan edi. Qosymsha tájirıbeni bastar aldynda «oqýshyǵa» júreginiń syrqaty barlyǵyn jáne tokpen berilgen qatty soqqyǵa shydaı almaıtyndyǵyn jetkizýi kerek bolatyn nusqaý berildi. Eksperıment nátıjesinde «oqýshy» aıqaılaı bastady: «Jeter! Bosatyńdar meni bul jerden! Senderge júregimniń syrqaty týrasynda aıtqan bolatynmyn. Júregim meni alańdata bastady! Men jalǵastyrýdan bas tartamyn! Bosatyńdar meni!». Alaıda «oqytýshylar» minezinen ózgeris baıqalmady, 65% synaqtalýshylar ózderiniń mindettemelerin kerneýdi maksımýmǵa deıin jetkize otyryp, sapaly túrde oryndap shyqty.

Synaqqa túskender qarapaıym adamdar

Synaqqa túskenderdiń júıkeleriniń psıhıkalyq aýytqýshylyqtary bolýy yqtımal degen boljamnyń negizsiz bolýyna baılanysty qabyldanbady. Mılgrem habarlamasyna ún qatqan jáne jazalaýdyń aqyl-eske yqpalyn zertteý boıynsha eksperımentke qatysýǵa nıet bildirgen adamdar jasy, mamandyǵy jáne bilim deńgeıi boıynsha orta statısıkalyq azamattar edi. Tipti olardyń tulǵalyǵyn baǵalaýǵa múmkindik beretin suraqtar, arnaıy testilerge berilgen jaýaptar bul adamdardyń bir qalypty, psıhıkalyq jaǵynan turaqtylyǵyn kórsetti. Shyn mánisinde olar kádimgi adamdardan esh aıyrmasy bolmady, Mılgremniń sózimen aıtsaq: «olar da biz ben siz sıaqtylar».

Synaqqa túskender qanisher emes edi

Synaqqa túskender ózderiniń qurbandarynyń zapa shekkeninen rahat alýy múmkin degen boljamyn birneshe ǵylymı tájirıbe joqqa shyǵardy.

- Eksperımentator ketken kezde, bólmede onyń kómekshisi qaldy, 20% ǵana tájirıbeni jalǵastyrýǵa kelisti.

- Synaqqa túsýshilerden kerneýdi ózderiniń tańdaýlaryn suraǵan kezde 95%-y 150 vólt aıasynda qaldy.

- Nusqaýlar telefonmen berilgen kezde, baǵyný dárejesi qatty ózgeriske enip, kúrt azaıdy (20%-ǵa deıin). Osy kezde synaqtalýshylardyń kóbi tájirıbeni jalǵastyryp jatqandaı syńaı ǵana tanytty.

Eger synaqtalýshy ıakı biri tájirıbeni toqtatýdy, biri jalǵastyrýdy buıyryp turǵan eki zertteýshiler aldynda qalsa, synaqqa túsýshi tájirıbeni birden toqtatty (bul týraly tómende anyǵyraq berilgen.)

Qosymsha ǵylymı tájirıbeler

2002 jyly Merılend ýnıversıtetindegi Tomas Blass Psychology Today jýrnalynda AQSH-ta jáne odan tys aımaqtarda jasalǵan Mılgrem tájirıbesiniń qaıtalaýlarynyń barlyq jıyntyq nátıjelerin jarıalady. Túrli ýaqyt pen ornynǵa qaramastan, shkalanyń sońyna deıin baratyndardyń úlesi 61% ben 66% arasynda ekeni anyqtaldy.

Eger Mılgremniń aıtqany durys bolyp, synaqqa túsýshiler sizder men bizderdeı kádimgi adamdar bolsa, «Adamdardyń osylaı jasaýyna ne túrtki bolýy múmkin?» degen suraǵy: «Bizdi osylaı etýimizge ne májbúrleıdi?» suraǵy tulǵalyq sıpat alady?. Mılgrem bedeldi adamdarǵa baǵyný qajettiliginiń sanaǵa tamyr jaıyp ketkendigine senimdi. Onyń pikiri boıynsha júrgizilgen tájirıbelerde «oqýshysyna» keltirilip otyrǵan zaqymǵa qaramastan, synalýshyǵa tapsyrmany oryndaýyn buıyrǵan «bastyqqa» (osy jaıda zerthanalyq halat kıgen zertteýshige) synalýshynyń ashyq túrde qarsy tura almaýy ról atqardy.

Mılgrem óziniń boljamyn rastap bergen oryndy dálelin keltiredi. Eger zertteýshi tájirıbeni jalǵastyrýdy talap etpegen bosa, synaqtaǵylar tez arada raıynan qaıtaryna ol anyq sendi. Olar ózderiniń qurbandarynyń jan kúızelisin kóre otyryp, tapsyrmany oryndaǵylary kelmedi, azap shekti. Synaqtalýshylar eksperımentatordan toqtatýdy ótindi, olarǵa toqtaýǵa ruqsat berilmegen kezde, olar suraq qoıý men batyrmany basýdy jalǵastyra berdi. Alaıda osy kezde synalýshylar terge shomylyp, diril qaqty, qarsylyq sózderin aıtyp mińgirledi, taǵy da qurbandaryn bosatýlaryn surap, bastaryn ustady, judyryqtaryn túıgende, tyrnaqtary alaqanǵa kirshildep kirip jatty, erinderin qany shyqqansha tisteledi, al keıbiri júıkesi syr bergenindegideı kúlkige basty. Tájirıbege syrttan baqylaýshy adam osy kórinisti alǵa tartty:

Men zerthanaǵa ózine ózi senimdi, jymıys tanytqan salıqaly bıznesmenniń kirip bara jatqanyn baıqadym. 20 mınýttyń ishinde-aq ol júıkesi syr bergenniń qatarynda-aq qalǵan qalpynda shyqty. Ol dirildep, yqylyq atyp, qulaǵynyń syrǵalyǵyn tarta berdi, qoldaryn syqyrlatty. Bir rette ol tipti ózin-ózi mańdaıynan judyryqpen bir saldy da, «Qudaıym-aı, doǵaraıyqshy osyny» dep mińgirledi. Alaıda osylaı ete otyryp, ol eksperımentatordyń ár sózin jerge tastamady, oǵan shúbásiz baǵynýdy jalǵastyrdy.

Mılgrem birneshe qosymsha tájirıbeler júrgizip, nátıjesinde óziniń áý bastaǵy boljamyn rastaǵan naqtyraq derekterge qol jetkizdi.

Synaqtalýshy ózimen terezesi teń adamǵa baǵynýdan bas tartty

Osylaısha ol bir jaǵdaıda senarıge eleýli ózgerister engizdi. Endi zertteýshi «oqytýshyǵa» óziniń qurbany eksperımenttiń jalǵastyrylýyna tabandyqpen talap etken kezde, toqtatýyn tapsyrdy. Nátıje naqty jaýabyn berdi: týra ózi sıaqty synaqtalýshy jalǵastyrýdy talap etkende, synaqtan ótýshilerdiń 100 % derlik qosymsha elektr zarádyn berýden bas tartty.

Basqa jaǵdaıda zertteýshi men ekinshi synalýshy rólderin aıyrbastasty, bul kezde endi kresloǵa eksperımentator tańdaldy. Osy kezde ekinshi synalýshy «oqytýshyǵa» jalǵastyrýdy talap etkende, zertteýshi bar janymen qarsylyq bildirdi. Osydan keıin birde bir synaqtalýshy batyrmaǵa qol júgirtpedi.

Bedel ıeleriniń shıelenisi kezinde synaqqa túsýshi áreketin toqtatty

Synaqtan ótýshilerdiń bedel ıelerine sózsiz baǵynýǵa ıkemdiligi taǵy bir negizgi zertteýdiń nátıjelerimen rastaldy. Bul kezde «oqytýshy» eki zertteýshi arasynda qaldy, bulardyń biri qurbany ony bosatýyn ótinip, jalbarynǵanda, «oqytýshyǵa» toqtaýdy buıyrsa, al ekinshisi tájirıbeni jalǵastyrý talabyna tabandap turyp aldy. Qarama-qarsy buıryq synaqqa túsýshini abdyratyp jiberdi. Shatasqan synaqqa túsýshi bir zertteýshiden ekinshisine kózin júgirttip, eki jetekshiden de kelisilgen, birdeı, oılanýdy talap etpeıtin buıryq berýin ótindi. Osy kezde zertteýshiler bir-birimen taıtalasa bastaǵan sátte, synaqtalýshy olardyń qaısysynyń mańyzy basym ekenin ańǵarýǵa tyrysty. Sońynda naqty bedel ıesine baǵyný múmkindigi bolmaı, ár synaqtalýshy — «oqytýshy» óziniń jaqsy qasıeterine baılanysty «oqýshyny» jazalaýdy doǵara bastady.

Eger synalýshy qanisher nemese agressıvtiliktiń tereńdetilgen deńgeıine shaldyqqan júıke júıesiniń kemistigi bar tulǵalar bolsa, basqa da eksperımentaldi nusqalardaǵydaı mundaı nátıjeniń bolýy múmkin be edi?!

Tájirıbeniń basqa da nusqalary​

- Tájirıbeniń basqa da nusqalarynda bir nemese eki qosymsha «oqytýshylar» qatysty. Olardy da akterler oınady. «oqytýshy» — akter jalǵastyrýdy talap etken nusqada 40 synalýshynyń 3-eýi tájirıbeni toqtatty. Basqa jaǵdaıda eki akter — «oqytýshylar» tájirıbeni jalǵastyrýdan bas tartuanda — 40 synalýshynyń 36-sy da solaı etti.

- Nusqaýlar telefonmen berilgen kezde, baǵyný jaǵdaıy qatty tómendedi (20 %-ǵa deıin). Oǵan qosa kóptegen synalýshylar tájirıbeni jalǵastyryp jatqan syńaı tanytty. Baǵyný deńgeıi «oqýshy» «oqytýshynyń» dál qasynda bolǵanda da tómendedi. «Oqytýshy» «oqýshynyń» qolyn ustap turǵan tájirıbede sońyna deıin synaqtalýshynyń 30 %-y ǵana jetti.

- Bir eksperımentator «oqýshy» bolǵan qalpy tájirıbeni toqtatýdy talap etkende, al basqa eksperımentator kerisinshe toqtatpaýdy talap etse de, 100%-y da toqtady.

- Synaqtan ótýshiden batyrmany ózi baspaı, «oqytýshyǵa» buıryq berý talap etilgende, muny jasaýdan tek 5 %-y ǵana bas tartty.

Qorytyndylar

Mılgrem pikiri boıynsha, alynǵan derekter qyzyqty fenomenge kýálik etedi: «Bul zertteýler kádimgi eresek adamdardyń avtorıtet buıryǵymen biraz jerge barýǵa daıyn ekeniniń aıqyn kórinisin tanytty» (Milgram, 1974). Endi qarapaıym azamattardyń ózdiginen úkimetke boısunýy túsinikti bola bastady. Avtorıtetter bizge tym qatty yqpal bildiredi jáne bizdiń minez-qulyǵymyzdy baqylaýda ustaıdy.

Oqýǵa keńes beremiz: 

Psıhologıalyq tájirıbeler

Balańyz qandaı: Balanyń minezi men erekshe qasıetterin anyqtaýǵa kómektesetin 6 test

---