InfoHub Logo

Tórt túlik týraly jyrlar. Qoı

2 - synyp
Sabaqtyń maqsaty: oqýshylardy tórt túlik túrlerimen tanystyrý, olardyń tólderin qalaı shaqyrtý kerektigin, atasyn, olardy baǵatyn adamdardyń qalaı atalatynyn sáıkestendirý testisi arqyly oryndatý, ólendi túsinip, mánerlep oqýǵa úıretý.
Bilimdiligi: mal dárigeri týraly áńgimeleı otyryp, mamandyq týraly baǵdar berý. Tárbıeligi: ulttyq salt - dástúrdi, ulttyq taǵam túrlerin, buıymdardy bilýge úıretý. Damytýshylyǵy: til baılyǵyn arttyrý, óz sózderimen baılanystyryp sóıleýge úıretý. Kórnekiligi: Shıbut, Qylmoıyn, Qarynbas ertegisiniń sújeti, syzbalary (sáıkestendirýtestisi), oqýlyq, jyljymaly taqta. Jańa tehnologıa ádisteri: debat, býterbrod - ınteraktıvti ádis. Túri: áńgimeleý, baıandaý.

Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi.
2. Úı tapsyrmasyn suraý: «Shıbut, Qylmoıyn, Qarynbas» ertegisi.

3 topqa tapsyrma:
1 - top:
Bul ertegiden
ne unady?
2 - top:
Bul ertegiden
ne unamady?
3 - top:
Sen bolsań ne
ister ediń?
Ótilgen ertegilerdi júıeleý (syzbamen jumys). 3 topqa bólingen ertegilerdi attaryn daýystap oqý.

Muǵalim: Al endi, balalar ana tili hrestomatıasynan jan - janýarlar týraly qandaı ertegilermen tanystyq.
Balalar: «Eki laq», «It pen mysyq adamǵa qalaı úırenedi?», «Maqtanshaq jolbarys», «Altyn múıiz», t. b.
Muǵalim: Balalar, «Shıbut, Qylmoıyn, Qarynbas» ertegilerinde olar neni alyp kele jatyr edi?
Balalar: Olar qoıdy alyp kele jatyr.
- Olaı bolsa, búgingi sabaqtyń taqyryby «Tórt túlik týraly jyrlar. Qoı» dep ataldy.

3. Jańa sabaq. Sabaqtyń maqsatyn túsindirý. Syzbamen jumys. (Sáıkestendirý testisi). Oqýlyqpen jumys. Jumbaqty oqyp, sheshimin tabý. Maqal - mátel oqý. Maǵynasyn túsindirý. Qoı týraly jyrdy mánerlep oqý. Jyljymaly taqtamen jumys.

Qoıdyń ataýlary: qozy→ marqa→ toqty→ tusaq→ saýlyq.

Qoıdyń paıdasy
↓ -------------------- ↓ ------------------ ↓ -------------------- ↓
Eti --------------- Maıy ------------ Júni -------------- Terisi
↓ ------------------ ↓ ------------------ ↓ --------------------- ↓
Jumsaq ------- Emdikke -------- Tekemet kıim ------- Bylǵary

Dáptermen jumys. Oqýlyqtaǵy maqaldardyń ózine unaǵanyn kóshirip jazý. Qoı týraly áńgime.
«Áz júrý» - halyq danalyǵy. Halyq sanatynda naýryzdyń 20 - 22 - si aralyǵynda «áz júrý» degen uǵym bar. Ol áýede bolar - bolmas diril men gújildiń paıda bolýy arqyly bilinedi. Ázdiń júrýimen tabıǵatqa jan bitedi. Ázdiń júreginiń tek óriste júrgen qoılar ǵana sezedi. Olar jaıylyp júrgenin qoıa salyp, kókke qarap jamyraı mańyrap qoıa beredi. Shopan ony kórip máz bolady. «Áz bolmaı. Máz bolmaıdy» degen maqal sodan qalǵan. Ǵalymdar ony ǵylymı tilde «sıklon» - jyly aǵys deıdi.
Pysyqtaý suraqtary:
- Qoıdy ne bastaıdy?
- Jabaǵy jún men kúzem júnniń qandaı aıyrmashylyǵy bar?
- Jınaǵan kóp qoı qalaı atalady?
- Mal dárigeri degen kim?
- Ol ne isteıdi?
Debat:
- «Qoı baǵý ońaı?»
- «Qoı baǵý qıyn?»

4. Sabaqty qorytý.
Tyıym sózder.
* Qoı qyrqatyn qyryqtyqty bos qaıtarmaıdy, júnge orap beredi.
* Qoı qozdap jatqanda bireýge mal syılamaıdy, satpaıdy.
* Mal aıdap kele jatqan adamǵa "aıdar kóbeısin" deıdi, al malshyǵa "baǵar kóbeısin" deıdi
* Maldyń aldynan bos ydyspen shyǵýǵa bolmaıdy.
* Mal súıegin peshke salma.
* Qoıdyń júnin, múıizin otqa jaqpaıdy.
* Aqty tókpe
Maldy teppe
* Malǵa teris minbe
* Maldyń basynan urma

Maqal – mátel máıegi:
1. Mal ósirseń qoı ósir
Ónimi onyń kól kósir
2. Maldy baǵa bıi, babyn taba bil

5. Úıge tapsyrma: «Qoı» óleńin jattaý. «Aq laq» ertegisi (ana tili hrestomatıasy).
Oqýshylardy baǵalaý