- 05 naý. 2024 02:51
- 190
Totyǵý - totyqsyzdaný reaksıalary. Eritindiler men balqymalardyń elektrolızi
Totyǵý - totyqsyzdaný reaksıalary
Eritindiler men balqymalardyń elektrolızi
Hımıa 10 - synyp
Bilimdilik maqsaty:
Tárbıelik: «Totyǵý dárejesi» uǵymyn, totyǵý - totyqsyzdaný reaksıasyn elektron - balans ádisin túsindirý, elektrolız týraly bilimdi qalyptastyrý;
Oqýshylardyń oılaý qabiletin damytý, baqylap, analız jasaý, salystyrý, sebep - saldarly baılanystardy tabý, qorytyndylaı bilý bilim - bilik daǵdylaryn jetildirý, este saqtaý, elektrolızge esep shyǵara bilý qabiletterin damytý;
Sabaq ýaqytyn baǵalaýǵa úıretý, eńbekqorlyqqa jáne pánge qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
Sabaq tıpi: Aralas sabaq
Sabaq ótkizilý túri: Muǵalimniń túsindirýi, 10 - ETJ - 1, jattyǵýlar oryndaý, frontaldy áńgimelesý.
Quraldar men reaktıvter: Kitap, dápter, ınteraktıvti taqta, HEPJ, 10 - ETJ - 1.
Uıymdastyrý kezeńi: (Sabaqtyń maqsaty men kezeńderin anyqtaý.)
- sabaqta qalypty jumys isteýge múmkindik jasaý;
- oqýshylardy psıhologıalyq daıyndaý.
Amandasý. Oqýshylardyń sabaqqa daıyndyǵyn tekserý. Oqýshylardyń kóńilin sabaqqa aýdarý. Sabaqtyń jalpy maqsatyn ashý, ony ótkizý josparyn kórsetý.
Úı tapsyrmasyn tekserý kezeńi:
Sabaqtyń bilimdilik maqsaty:
- úı tapsyrmasynyń durys, tolyq oryndalǵanyn tekserý;
- bilimderindegi ketken kemshilikterdi, tapsyrma oryndaý barysynda qıyndyqtardy anyqtaý;
- ketken kemshilikterdi joıý.
Aınalymǵa berilgen úı tapsyrmasyn tekserý:
№1 esep.
Berilgeni: Zn, Al, S; v (S) =0, 5 mol
Anyqtaý keregi.: m (S)
Sheshýi:
Zn + S = ZnS
m(S) = v*M =16g
13, 5g x
2Al + 3S = Al2S3
2*27g/m 3*32g/m
m(S) = 13, 5g*3*32g/m: 2*27 G/m=24 gram
Jaýap: 40 gram.
Jańa sabaq túsindirý kezeńi
Bilimdilik mindetteri:
Berilgen materıaldy oqýshylardyń qabyldaýyn este saqtaýyn qamtamasyz etý;
- oqýshylardyń bilimdi qabyldaýyna, alǵan bilimnen qorytyndy
shyǵarýǵa, júıeleýge qajetti túrli ádis – tásilderdi úıretý;
- oqýshylardyń bilimdi qaıta jańǵyrtý ádisterin qabyldaýy; berilgen oqý materıalyn óz betinshe uǵynýǵa, túsinikterdi, zańdardy, anyqtamalardy fılosofıalyq turǵydan túsinýge kómek jasaý.
Jańa sabaq túsindirý:
Valenttik elektrondary elektrteristigi kishi atomdardan elektrteristigi úlken atomdarǵa aýysatyn nemese yǵysatyn prosester totyǵý - totyqsyzdaný reaksıalary dep atalady.
Elektrondar berý prosesi totyǵý, al qosyp alý prosesi totyqsyzdaný dep atalady. Osy reaksıalarda elektrondardy qosyp alatyn atomdar nemese ıondar totyqtyrǵysh, al beretinderi totyqsyzdandyrǵysh bolady. Ottek, kúkirt jáne ftor atomdary elektrondar qosyp alady, ıaǵnı ózderi totyqsyzdanady jáne totyqtyrǵyshtar bolyp tabylady.
Iondy qosylystardaǵy ıon zarády, polústi kovalentti qosylystardaǵy atomdardyń sharty zarády totyǵý dárejesi dep atalady.
Totyǵý dárejesiniń máni osy elementtiń atomynan basqa element atomyna shartty túrde yǵysqan elektron sanymen anyqtalady.
Totyǵý dárejesin «+» nemese «-» belgilerimen kórsetedi. Kez kelgen kúrdeli qosylystarda árbir atomǵa belgili bir totyǵý dárejesi sáıkes keledi.
Atyraý oblysy, Atyraý qalasy,
Atyraý energetıka jáne qurylys kolejiniń
bıologıa jáne hımıa páni oqytýshysy
Nazarova Shynar Talǵatqyzy
Eritindiler men balqymalardyń elektrolızi
Hımıa 10 - synyp
Bilimdilik maqsaty:
Tárbıelik: «Totyǵý dárejesi» uǵymyn, totyǵý - totyqsyzdaný reaksıasyn elektron - balans ádisin túsindirý, elektrolız týraly bilimdi qalyptastyrý;
Oqýshylardyń oılaý qabiletin damytý, baqylap, analız jasaý, salystyrý, sebep - saldarly baılanystardy tabý, qorytyndylaı bilý bilim - bilik daǵdylaryn jetildirý, este saqtaý, elektrolızge esep shyǵara bilý qabiletterin damytý;
Sabaq ýaqytyn baǵalaýǵa úıretý, eńbekqorlyqqa jáne pánge qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
Sabaq tıpi: Aralas sabaq
Sabaq ótkizilý túri: Muǵalimniń túsindirýi, 10 - ETJ - 1, jattyǵýlar oryndaý, frontaldy áńgimelesý.
Quraldar men reaktıvter: Kitap, dápter, ınteraktıvti taqta, HEPJ, 10 - ETJ - 1.
Uıymdastyrý kezeńi: (Sabaqtyń maqsaty men kezeńderin anyqtaý.)
- sabaqta qalypty jumys isteýge múmkindik jasaý;
- oqýshylardy psıhologıalyq daıyndaý.
Amandasý. Oqýshylardyń sabaqqa daıyndyǵyn tekserý. Oqýshylardyń kóńilin sabaqqa aýdarý. Sabaqtyń jalpy maqsatyn ashý, ony ótkizý josparyn kórsetý.
Úı tapsyrmasyn tekserý kezeńi:
Sabaqtyń bilimdilik maqsaty:
- úı tapsyrmasynyń durys, tolyq oryndalǵanyn tekserý;
- bilimderindegi ketken kemshilikterdi, tapsyrma oryndaý barysynda qıyndyqtardy anyqtaý;
- ketken kemshilikterdi joıý.
Aınalymǵa berilgen úı tapsyrmasyn tekserý:
№1 esep.
Berilgeni: Zn, Al, S; v (S) =0, 5 mol
Anyqtaý keregi.: m (S)
Sheshýi:
Zn + S = ZnS
m(S) = v*M =16g
13, 5g x
2Al + 3S = Al2S3
2*27g/m 3*32g/m
m(S) = 13, 5g*3*32g/m: 2*27 G/m=24 gram
Jaýap: 40 gram.
Jańa sabaq túsindirý kezeńi
Bilimdilik mindetteri:
Berilgen materıaldy oqýshylardyń qabyldaýyn este saqtaýyn qamtamasyz etý;
- oqýshylardyń bilimdi qabyldaýyna, alǵan bilimnen qorytyndy
shyǵarýǵa, júıeleýge qajetti túrli ádis – tásilderdi úıretý;
- oqýshylardyń bilimdi qaıta jańǵyrtý ádisterin qabyldaýy; berilgen oqý materıalyn óz betinshe uǵynýǵa, túsinikterdi, zańdardy, anyqtamalardy fılosofıalyq turǵydan túsinýge kómek jasaý.
Jańa sabaq túsindirý:
Valenttik elektrondary elektrteristigi kishi atomdardan elektrteristigi úlken atomdarǵa aýysatyn nemese yǵysatyn prosester totyǵý - totyqsyzdaný reaksıalary dep atalady.
Elektrondar berý prosesi totyǵý, al qosyp alý prosesi totyqsyzdaný dep atalady. Osy reaksıalarda elektrondardy qosyp alatyn atomdar nemese ıondar totyqtyrǵysh, al beretinderi totyqsyzdandyrǵysh bolady. Ottek, kúkirt jáne ftor atomdary elektrondar qosyp alady, ıaǵnı ózderi totyqsyzdanady jáne totyqtyrǵyshtar bolyp tabylady.
Iondy qosylystardaǵy ıon zarády, polústi kovalentti qosylystardaǵy atomdardyń sharty zarády totyǵý dárejesi dep atalady.
Totyǵý dárejesiniń máni osy elementtiń atomynan basqa element atomyna shartty túrde yǵysqan elektron sanymen anyqtalady.
Totyǵý dárejesin «+» nemese «-» belgilerimen kórsetedi. Kez kelgen kúrdeli qosylystarda árbir atomǵa belgili bir totyǵý dárejesi sáıkes keledi.
Atyraý oblysy, Atyraý qalasy,
Atyraý energetıka jáne qurylys kolejiniń
bıologıa jáne hımıa páni oqytýshysy
Nazarova Shynar Talǵatqyzy
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.