Ózińdi súıý – ómirdi súıý
Ótkizgen mektep psıhologi:
Alıgojına Kamshat Gabdýlmanapqyzy
Ózińdi súıý – ómirdi súıý (korreksıalyq sabaq)
Maqsaty: Qatysýshylardyń ózin – ózi tanýyna, óz qadirin ózi bilýge, ózin syılaýǵa, ózgelerdiń kózqarasyna táýeldi bolmaýǵa, ózin – ózi rýhanı jetildirýge, ómir súrýge qulshynysyn arttyrý.
«Meniń kóńil - kúıim» jattyǵýy.
Maqsaty: Qatysýshylardyń óz kóńil – kúılerin oryndy, dál jetkize bilý daǵdylaryn jetildirý.
Oqýshylar kóńil – kúılerine baılanysty smaılıkterdi tańdaıdy. Budan sabaq basynda oqýshylar boıynda qandaı kóńil - kúı basym ekendigin anyqtaýǵa bolady.
«Avstralıanyń jańbyry» jattyǵýy.
1. Adamdarǵa kóńil - kúı týdyra alatyndaı sálemdese alasyzba?
2. Siz árdaıym ustamdy, sypaıysyz ba?
3. Qarsylyqty týra bildiresiz be?
4. Siz bergen sózińizde tura alasyz ba?
5. Óz synyptastaryńyzǵa jıi buıryq beresiz be?
6. Siz adamdarmen qatańdyq tanytpastan, pańdanbastan qatynasqa túse alasyz ba?
«Men ǵajappyn» jattyǵýy.
- Men osy ómirge kelýimmen keremetpin.
- Men sıaqty bul ómirde eshkim de bolǵan emes, bolmaıdy.
- Men ǵajappyn, keremetpin.
- Meniń kúsh - jigerim kóp, densaýlyǵym myqty.
- Men ómirdi súıemin, ómir meni aıalaıdy.
- Men tamasha janmyn.
- Men aınalama baqyt shýaǵyn shashamyn.
- Men maqsatyma jetemin.
- Meniń qolymnan bári keledi.
«Ózińdi súıý» keńesi.
1. Ózińdi synaı berme.
2. Ózińdi úreılendirip, qorqyta berme.
3. Ózińe – óziń meıirimdi, jumsaq jáne shydamdy bol.
4. Ózińniń sana - sezimińe meıirimdi bolýdy úıret.
5. Ózińdi maqtaýǵa úıren.
6. Ózińdi súıý - ózińdi qoldaý ekenin umytpa.
7. Ózińniń kemshin jaqtaryńdy súıe bil.
8. Óz deneńn kútim jasa.
«Ózińe senimdilik neden quralady» keńesi.
Lýıza Heıdiń keńesi («kak ıselıt svoıý jızn Novosıbırsk 1996»).
Jaǵymdy oılaýǵa úırený. Jaqsy nárse týraly oılap, sony kútý, soǵan sený. Óz oıyńda úılesimdilik pen tepe - teńdikti qura otyryp, biz de sony ómirden taba bastaımyz.
Óziń týraly jaǵymsyz oılardan qutylý. Sizdiń sanaly túrdegi ózińizdi meılinshe jaqsy emespin degen senimińiz, sizdiń is - áreketińiz ben qylyqtaryńyzdy basqarady da, árdaıym ol ómirde kórinis beredi.
Ózińdi súı. Biz ózimizdi bar janymyzben súıip jáne ózimizdi qurmettesek, sonda óz is - áreketterimiz ben qylyqtarymyzdy qoshtaımyz, biz adamdarmen eń ǵajap qarym - qatynas týdyra alatyndaı, jańa qyzyqty jumys tabýǵa múmkindik beretindeı, dene salmaǵymyzdy turaqtandyra alatyndaı, densaýlyǵymyzdy nyǵaıta alatyndaı etip aqylymyzdy naqty uıymdastyrýdy quramyz. Ózińdi qabyldaý jáne ózińdi qoshtaý - bul jaǵymdy ómirlik ózgerister jasaýdyń kilti.
Ózińdi neǵurlym azyraq synaýǵa tyrys. Syn biz qutylýǵa tyrysyp jatqan sol oı beınelerine toqtaý sap qoıady.
Óz jetken bıigińizdi ózińiz teriske shyǵarmańyz jáne basqalardyń teriske shyǵarýyna jol bermeńiz. Muny balalar keremet oryndaıdy. Ómirdegi bar jaqsy nárse ózińniń syrtqy «Mennen» aıyrmashylyǵy bolatyn ishki «Mendi» qabyldaýdan bastalady. Bizdiń júregimizde barlyq planetany emdep jazarlyq mahabbat jeterlik ekenin umytpańyzdar.
Óz boıyńyzdan jaqsy qasıetterdi izdeńiz. Osydan sizdiń ómirińizde aıtarlyqtaı progres bastalady. «Men ózim degeniń bárin qoldaımyn» degen jattyǵý bar. Siz muny neǵurlym kóbirek aıtsańyz, soǵurlym jaqsy bolady.
Basqalardyń siz týraly aıtqanyna kóp kóńil bólmeńiz. Ár adam - qaıtalanbas jáne erekshe. Biz osy planetaǵa bireýge uqsaý úshin emes, ózimizdi kórsetý, jetkize bilý úshin kelgenbiz.
Aqıqatty tanı bil...
Kisiniń ımandylyǵy kisi syılaýynan kórinedi. Adamnyń aqyl - parasaty, mádenıeti men tektiligi minez - qulqynan kórinedi. Muhammed Paıǵambar.
Adamdardy tanyp bilýdiń eń jaqsy tásili – ózin - ózi taný. Satá Saı Baba
Ózińdi óziń basqara almasań, ózgeni de basqara almaısyń. Halyq danalyǵy
Adam ómirindegi eń qajetti bilim - ózin - ózi taný. Bernar Fontenel
Ózińdi óziń tany. Ózin - ózi taný óte qıyn. Fales
Kimde - kim ózin súıse, týysqandaryn súıse, óz elin súıse, ásirese, adam balasyn baýyrym dep bilse, sol adamdy izgi ataımyz. M. Jumabaev
Ózińdi - óziń tanysań – istiń basy. Sh. Qudaıberdiuly
Eń qıyny ózińdi - óziń taný, eń jeńili - basqaǵa aqyl aıtý. Fales
Ár adam – óziniń ishki dúnıesiniń kórinisi. Mark Sıseron
Tárbıesiz berilgen bilim – adamzattyń qas jaýy, ol keleshekte onyń ómirine apat ákeledi. Ál - Farabı
Osyndaı naqyl sózderdi oqyp, mazmunyn ashyp, oqýshylardyń óz pikirleri men oılary, usynystary tyńdalady.
Sabaq sońyndaǵy «Meniń kóńil - kúıim» jattyǵýy arqyly keıingi oqýshylardyń kóńil - kúıindegi ózgeristerdi anyqtaýǵa bolady.
Alıgojına Kamshat Gabdýlmanapqyzy
Ózińdi súıý – ómirdi súıý (korreksıalyq sabaq)
Maqsaty: Qatysýshylardyń ózin – ózi tanýyna, óz qadirin ózi bilýge, ózin syılaýǵa, ózgelerdiń kózqarasyna táýeldi bolmaýǵa, ózin – ózi rýhanı jetildirýge, ómir súrýge qulshynysyn arttyrý.
«Meniń kóńil - kúıim» jattyǵýy.
Maqsaty: Qatysýshylardyń óz kóńil – kúılerin oryndy, dál jetkize bilý daǵdylaryn jetildirý.
Oqýshylar kóńil – kúılerine baılanysty smaılıkterdi tańdaıdy. Budan sabaq basynda oqýshylar boıynda qandaı kóńil - kúı basym ekendigin anyqtaýǵa bolady.
«Avstralıanyń jańbyry» jattyǵýy.
1. Adamdarǵa kóńil - kúı týdyra alatyndaı sálemdese alasyzba?
2. Siz árdaıym ustamdy, sypaıysyz ba?
3. Qarsylyqty týra bildiresiz be?
4. Siz bergen sózińizde tura alasyz ba?
5. Óz synyptastaryńyzǵa jıi buıryq beresiz be?
6. Siz adamdarmen qatańdyq tanytpastan, pańdanbastan qatynasqa túse alasyz ba?
«Men ǵajappyn» jattyǵýy.
- Men osy ómirge kelýimmen keremetpin.
- Men sıaqty bul ómirde eshkim de bolǵan emes, bolmaıdy.
- Men ǵajappyn, keremetpin.
- Meniń kúsh - jigerim kóp, densaýlyǵym myqty.
- Men ómirdi súıemin, ómir meni aıalaıdy.
- Men tamasha janmyn.
- Men aınalama baqyt shýaǵyn shashamyn.
- Men maqsatyma jetemin.
- Meniń qolymnan bári keledi.
«Ózińdi súıý» keńesi.
1. Ózińdi synaı berme.
2. Ózińdi úreılendirip, qorqyta berme.
3. Ózińe – óziń meıirimdi, jumsaq jáne shydamdy bol.
4. Ózińniń sana - sezimińe meıirimdi bolýdy úıret.
5. Ózińdi maqtaýǵa úıren.
6. Ózińdi súıý - ózińdi qoldaý ekenin umytpa.
7. Ózińniń kemshin jaqtaryńdy súıe bil.
8. Óz deneńn kútim jasa.
«Ózińe senimdilik neden quralady» keńesi.
Lýıza Heıdiń keńesi («kak ıselıt svoıý jızn Novosıbırsk 1996»).
Jaǵymdy oılaýǵa úırený. Jaqsy nárse týraly oılap, sony kútý, soǵan sený. Óz oıyńda úılesimdilik pen tepe - teńdikti qura otyryp, biz de sony ómirden taba bastaımyz.
Óziń týraly jaǵymsyz oılardan qutylý. Sizdiń sanaly túrdegi ózińizdi meılinshe jaqsy emespin degen senimińiz, sizdiń is - áreketińiz ben qylyqtaryńyzdy basqarady da, árdaıym ol ómirde kórinis beredi.
Ózińdi súı. Biz ózimizdi bar janymyzben súıip jáne ózimizdi qurmettesek, sonda óz is - áreketterimiz ben qylyqtarymyzdy qoshtaımyz, biz adamdarmen eń ǵajap qarym - qatynas týdyra alatyndaı, jańa qyzyqty jumys tabýǵa múmkindik beretindeı, dene salmaǵymyzdy turaqtandyra alatyndaı, densaýlyǵymyzdy nyǵaıta alatyndaı etip aqylymyzdy naqty uıymdastyrýdy quramyz. Ózińdi qabyldaý jáne ózińdi qoshtaý - bul jaǵymdy ómirlik ózgerister jasaýdyń kilti.
Ózińdi neǵurlym azyraq synaýǵa tyrys. Syn biz qutylýǵa tyrysyp jatqan sol oı beınelerine toqtaý sap qoıady.
Óz jetken bıigińizdi ózińiz teriske shyǵarmańyz jáne basqalardyń teriske shyǵarýyna jol bermeńiz. Muny balalar keremet oryndaıdy. Ómirdegi bar jaqsy nárse ózińniń syrtqy «Mennen» aıyrmashylyǵy bolatyn ishki «Mendi» qabyldaýdan bastalady. Bizdiń júregimizde barlyq planetany emdep jazarlyq mahabbat jeterlik ekenin umytpańyzdar.
Óz boıyńyzdan jaqsy qasıetterdi izdeńiz. Osydan sizdiń ómirińizde aıtarlyqtaı progres bastalady. «Men ózim degeniń bárin qoldaımyn» degen jattyǵý bar. Siz muny neǵurlym kóbirek aıtsańyz, soǵurlym jaqsy bolady.
Basqalardyń siz týraly aıtqanyna kóp kóńil bólmeńiz. Ár adam - qaıtalanbas jáne erekshe. Biz osy planetaǵa bireýge uqsaý úshin emes, ózimizdi kórsetý, jetkize bilý úshin kelgenbiz.
Aqıqatty tanı bil...
Kisiniń ımandylyǵy kisi syılaýynan kórinedi. Adamnyń aqyl - parasaty, mádenıeti men tektiligi minez - qulqynan kórinedi. Muhammed Paıǵambar.
Adamdardy tanyp bilýdiń eń jaqsy tásili – ózin - ózi taný. Satá Saı Baba
Ózińdi óziń basqara almasań, ózgeni de basqara almaısyń. Halyq danalyǵy
Adam ómirindegi eń qajetti bilim - ózin - ózi taný. Bernar Fontenel
Ózińdi óziń tany. Ózin - ózi taný óte qıyn. Fales
Kimde - kim ózin súıse, týysqandaryn súıse, óz elin súıse, ásirese, adam balasyn baýyrym dep bilse, sol adamdy izgi ataımyz. M. Jumabaev
Ózińdi - óziń tanysań – istiń basy. Sh. Qudaıberdiuly
Eń qıyny ózińdi - óziń taný, eń jeńili - basqaǵa aqyl aıtý. Fales
Ár adam – óziniń ishki dúnıesiniń kórinisi. Mark Sıseron
Tárbıesiz berilgen bilim – adamzattyń qas jaýy, ol keleshekte onyń ómirine apat ákeledi. Ál - Farabı
Osyndaı naqyl sózderdi oqyp, mazmunyn ashyp, oqýshylardyń óz pikirleri men oılary, usynystary tyńdalady.
Sabaq sońyndaǵy «Meniń kóńil - kúıim» jattyǵýy arqyly keıingi oqýshylardyń kóńil - kúıindegi ózgeristerdi anyqtaýǵa bolady.
You Might Also Like
-
Hımıalyq reaksıalardyń jylý effektisi. Hımıalyq reaksıalardyń jyldamdyǵy
