Túbir men qosymshanyń jazylýy
Qazaq tili 3 - synyp
Taqyryby: Túbir men qosymshanyń jazylýy
Maqsaty: 1. Túbir men qosymshanyń jazylý joldaryn túsindirý. Qosymsha jalǵanǵanda túbir sózdiń kóp rette ózgermeıtindigin, túbir sózdiń sońǵy býynynyń jýan ne jińishke bolyp kelýine qaraı qosymshanyń da jýan ne jińishke bolyp úılesip jalǵanatynyn meńgertý.
2. Sózder oılatý arqyly tilin, sóz qoryn, shyǵarmashylyq qıaldaryn, este saqtaý qabiletterin damytý.
3. Uqyptylyqqa, taza, ádemi jazýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq.
Ádis - tásili: Túsindirý, suraq - jaýap.
Pán aralyq baılanys: dúnıetaný sabaǵy.
Kórnekilik: Sýretter, syzbalar, úlestirmeler.
Sabaqtyń júrisi:
İ. Uıymdastyrý bólimi.
Synyp daıarlyǵyn tekserý, oqýshylardy túgendeý. Psıhologıalyq daıyndyq.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý
İİİ. Ótilgen taqyrypty bekitý.
Qysta kıimin tastaıdy,
Kóktemde kıine bastaıdy.
Ol ne?
- Terek.
- Biz dúnıetaný sabaǵynda ósimdikterdiń ósýi jaıly ótip jatyrmyz.
- Endeshe, balalar biz búgin terektiń ósip - óný qurylysy arqyly sabaǵymyzdy tıanaqtaımyz.
- Terek ne arqyly ósedi, óziniń boıyna nárdi qalaı alady?
- Negizgi tamyr arqyly.
- Negizgi tamyrymyz, túbir sóz.
- Túbir sóz degenimiz ne?
- Taǵy qandaı tamyrlary bolady?
- Qosymsha tamyrlary
- Qosymsha degenimiz ne?
- Qosymsha tamyrlarymyz jurnaq, jalǵaý
- Endi terektiń dińi bolady.
- Ol týyndy sóz.
- Týyndy sóz degenimiz ne?
- Terektiń dińinen ne taralady.
- Butaqtar taralady.
- Ol túbirles sóz.
- Túbirles sózder degen ne?
- Butaqtar kóktem kezinde búrshik atady, japyraq jaıady.
- Endeshe balalar túbirles sózderden japyraq sıaqty birneshe sózder týady.
- Terektiń syzbasy arqyly sabaqty qaıtalap shyǵamyz.
İV. Jańa sabaq. Sabaqtyń taqyrybyn jáne maqsatyn habarlaý. Blým júıesi boıynsha sabaqty júrgizý:
1 Bilim Túbir men qosymshanyń jazylýy
2 Túsinik Erejelerdi jattaý, qaıtalaý. Sózdik jumysyn júrgizý
3 Qoldaný Sózderdi sóz quramyna taldaý. Jattyǵý jumysyn oryndaý.
4 Taldaý(analız) Erejelerdi shyǵarý, óz oıyn dáleldeı alý.
5 Jınaqtaý(sıntez) Shyǵarmashylyq jumystar júrgizý.
6 Baǵa Joldasyńnyń eńbegin baǵalaı bilý.
7 Korreksıa Túzetý jumystaryn júrgizý.
V. Jańa materıaldy meńgertý. Jyr - shy, jyr - lar, jyr - dy,
Talap - ty, talap - ker, talap - pen,
Sút - teı, sút - ke, sút - ten.
Qosymsha jalǵanǵanda túbir sózder kóbinese ózgermeıdi.(ereje)
Jumys+shy+lar, sýret+shi+ler.
Túbir sózdiń sońǵy býyny jýan bolsa, oǵan jalǵanatyn qosymshalar da jýan bolady.
Dáptermen jumys. 49 - jattyǵý. Sóılemderdi túsinip oqý. Qaramen jazylǵan sózderge qosymsha jalǵap jazý. Túbir sózge jalǵanǵan qosymshanyń jýan, jińishke ekenin anyqtaý.
Suńqar, pıngvın, búrkit, qarlyǵash.
50 - jattyǵý. Kóp núkteniń ornyna - lar, - ler, - tar, - ter, - dar, - der jalǵaýlarynyń tıistisin qoıyp jazý. Qosymshaly sózderdi sóz quramyna taldaý. Jýan aıtylatyn jalǵaýlardyń astyn - bir, jińishke aıtylatyn jalǵaýlardyń astyn eki ret syzý.
Vİ. Oı - tolǵanys.
Oqý
Jumys
Oı
Bala
Sózderine jalǵaýlar jalǵap sóılem qurap jazý.
b) Shyǵarmashylyq dıktant.
Kóktem... qar erıdi. Kún jylyna bastaıdy.... Jyly jaqtan qus... kelip jatyr. Saılar... sý aǵady. Dıhan jer jyrtady, egin sala.... Oqýshylar mektep aýlasy... aǵash otyrǵyzady. Adamdar aýyl mańyn tazalaý... kirisedi.
Kóp núkteniń ornyna tıisti qosymshalardy qoıyp, jazylǵan sózderdi sóz quramyna taldaý.
Vİİ. Sabaqty qorytyndylaý.
1 Bilim Sen búgin qandaı bilim aldyń?
2 Túsiný Berilgen bilimdi túsindiń be? Nemen dáleldeısiń?
3 Qoldaný Alǵan bilimińdi nege qoldanar ediń?
4 Taldaý Qabyldaǵan bilimińdi saralaı bil, mańyzyn dálelde.
5 Jınaqtaý Bilimińdi jınaqta (shyǵarmashylyq jumys)
6 Baǵa Kimge baǵa beresiń?
7 Korreksıa Neni bilmediń, jete túsinbediń, sony sarala.
Úİİİ. Úıge tapsyrma: 51 - jattyǵý. Ereje jattaý.
İH. Baǵalaý. «Ózińdi baǵalaý» paraqshasyn toltyrý arqyly júrgiziledi.
Taqyryby: Túbir men qosymshanyń jazylýy
Maqsaty: 1. Túbir men qosymshanyń jazylý joldaryn túsindirý. Qosymsha jalǵanǵanda túbir sózdiń kóp rette ózgermeıtindigin, túbir sózdiń sońǵy býynynyń jýan ne jińishke bolyp kelýine qaraı qosymshanyń da jýan ne jińishke bolyp úılesip jalǵanatynyn meńgertý.
2. Sózder oılatý arqyly tilin, sóz qoryn, shyǵarmashylyq qıaldaryn, este saqtaý qabiletterin damytý.
3. Uqyptylyqqa, taza, ádemi jazýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq.
Ádis - tásili: Túsindirý, suraq - jaýap.
Pán aralyq baılanys: dúnıetaný sabaǵy.
Kórnekilik: Sýretter, syzbalar, úlestirmeler.
Sabaqtyń júrisi:
İ. Uıymdastyrý bólimi.
Synyp daıarlyǵyn tekserý, oqýshylardy túgendeý. Psıhologıalyq daıyndyq.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý
İİİ. Ótilgen taqyrypty bekitý.
Qysta kıimin tastaıdy,
Kóktemde kıine bastaıdy.
Ol ne?
- Terek.
- Biz dúnıetaný sabaǵynda ósimdikterdiń ósýi jaıly ótip jatyrmyz.
- Endeshe, balalar biz búgin terektiń ósip - óný qurylysy arqyly sabaǵymyzdy tıanaqtaımyz.
- Terek ne arqyly ósedi, óziniń boıyna nárdi qalaı alady?
- Negizgi tamyr arqyly.
- Negizgi tamyrymyz, túbir sóz.
- Túbir sóz degenimiz ne?
- Taǵy qandaı tamyrlary bolady?
- Qosymsha tamyrlary
- Qosymsha degenimiz ne?
- Qosymsha tamyrlarymyz jurnaq, jalǵaý
- Endi terektiń dińi bolady.
- Ol týyndy sóz.
- Týyndy sóz degenimiz ne?
- Terektiń dińinen ne taralady.
- Butaqtar taralady.
- Ol túbirles sóz.
- Túbirles sózder degen ne?
- Butaqtar kóktem kezinde búrshik atady, japyraq jaıady.
- Endeshe balalar túbirles sózderden japyraq sıaqty birneshe sózder týady.
- Terektiń syzbasy arqyly sabaqty qaıtalap shyǵamyz.
İV. Jańa sabaq. Sabaqtyń taqyrybyn jáne maqsatyn habarlaý. Blým júıesi boıynsha sabaqty júrgizý:
1 Bilim Túbir men qosymshanyń jazylýy
2 Túsinik Erejelerdi jattaý, qaıtalaý. Sózdik jumysyn júrgizý
3 Qoldaný Sózderdi sóz quramyna taldaý. Jattyǵý jumysyn oryndaý.
4 Taldaý(analız) Erejelerdi shyǵarý, óz oıyn dáleldeı alý.
5 Jınaqtaý(sıntez) Shyǵarmashylyq jumystar júrgizý.
6 Baǵa Joldasyńnyń eńbegin baǵalaı bilý.
7 Korreksıa Túzetý jumystaryn júrgizý.
V. Jańa materıaldy meńgertý. Jyr - shy, jyr - lar, jyr - dy,
Talap - ty, talap - ker, talap - pen,
Sút - teı, sút - ke, sút - ten.
Qosymsha jalǵanǵanda túbir sózder kóbinese ózgermeıdi.(ereje)
Jumys+shy+lar, sýret+shi+ler.
Túbir sózdiń sońǵy býyny jýan bolsa, oǵan jalǵanatyn qosymshalar da jýan bolady.
Dáptermen jumys. 49 - jattyǵý. Sóılemderdi túsinip oqý. Qaramen jazylǵan sózderge qosymsha jalǵap jazý. Túbir sózge jalǵanǵan qosymshanyń jýan, jińishke ekenin anyqtaý.
Suńqar, pıngvın, búrkit, qarlyǵash.
50 - jattyǵý. Kóp núkteniń ornyna - lar, - ler, - tar, - ter, - dar, - der jalǵaýlarynyń tıistisin qoıyp jazý. Qosymshaly sózderdi sóz quramyna taldaý. Jýan aıtylatyn jalǵaýlardyń astyn - bir, jińishke aıtylatyn jalǵaýlardyń astyn eki ret syzý.
Vİ. Oı - tolǵanys.
Oqý
Jumys
Oı
Bala
Sózderine jalǵaýlar jalǵap sóılem qurap jazý.
b) Shyǵarmashylyq dıktant.
Kóktem... qar erıdi. Kún jylyna bastaıdy.... Jyly jaqtan qus... kelip jatyr. Saılar... sý aǵady. Dıhan jer jyrtady, egin sala.... Oqýshylar mektep aýlasy... aǵash otyrǵyzady. Adamdar aýyl mańyn tazalaý... kirisedi.
Kóp núkteniń ornyna tıisti qosymshalardy qoıyp, jazylǵan sózderdi sóz quramyna taldaý.
Vİİ. Sabaqty qorytyndylaý.
1 Bilim Sen búgin qandaı bilim aldyń?
2 Túsiný Berilgen bilimdi túsindiń be? Nemen dáleldeısiń?
3 Qoldaný Alǵan bilimińdi nege qoldanar ediń?
4 Taldaý Qabyldaǵan bilimińdi saralaı bil, mańyzyn dálelde.
5 Jınaqtaý Bilimińdi jınaqta (shyǵarmashylyq jumys)
6 Baǵa Kimge baǵa beresiń?
7 Korreksıa Neni bilmediń, jete túsinbediń, sony sarala.
Úİİİ. Úıge tapsyrma: 51 - jattyǵý. Ereje jattaý.
İH. Baǵalaý. «Ózińdi baǵalaý» paraqshasyn toltyrý arqyly júrgiziledi.
You Might Also Like
